www.militaar.net

Mereseire saab paraneda esmajärjekorras sõjaliste radarite kasutamisega ning muude sensorite (nt hüdrofonid) kasutuselevõtuga, mis täiendavad radareid ja võimaldavad neid vajadusel mitte aktiveerida.

Eksid

... selleks, et saada mereline julgeolek tööle, on ikkagi vaja umbes poole kaitse-eelarve jagu lisaraha iga aasta. Kui seda pole, siis kivist vee pigistamise efekt on väiksevõitu. Kui ma saame 4 ametkonna laevad koondatud ja selle tagajärjel jääb üle 20 inimest, kes tuleb koondada, siis ca 500 tuhande eurosest säästust aastas sõjalaevu ikkagi ei ehita.

Seda korrutad sina. Ei tea miks. Ja eksid.

... ühekordselt leida kuskilt 1.2 miljardit, et need neli alust ehitada.

Jälle eksid.

Ja sellest on siin varem mitu korda räägitud.

Martin Herem kirjutas:...
Eksid
...
Jälle eksid.

Ja sellest on siin varem mitu korda räägitud.

Ja ei ole sensorvõrgu parandamise primaarsust kordagi ümber lükatud. Kogu lugupidamise juures ei teeks akf-le palju paha oma väiteid vahel ka sisustada.

Martin Herem kirjutas:

..

Eksid

..

Seda korrutad sina. Ei tea miks. Ja eksid.

..

Jälle eksid.
Ja sellest on siin varem mitu korda räägitud.

..et HEREMi textid lähvad tõesti järjest lakoonilisemaks - rasske tema poindile pihta saada

See-eest tema eksimatuse degree tõuseb aga ajas pidevalt - eks ta ole

Kapten Trumm kirjutas:Keegi ei keela tänast PPA radaripilti ka mereväele sööta.

Seda me juba sööme. Probleem on selles, et see pilt on tuvastamata.

Kapten Trumm kirjutas:Ja keegi ei keela VTA aluse radaripilti sööta PPA keskusesse.

Ei keela, aga ei käsi ka. Eesti Vabariigis on nii, et kui riigiasutus tegeleb sellega, mis ei ole tema ülesanne (ja kulutab ressursse), saab asutuse ülem selle eest vastu näppe.
Kui tehnilisemast küljest vaadata, siis radaripilti saab kuhugi "sööta" kahel moel: manuaalselt ja automaatselt. Esimene vajab oskusi ja on aeglane: radarioperaator/sidemees kannab ette, mida ta näeb ja see kantakse plotile. (Paneme nüüd silmad kinni ja kujutleme VA poilaeva seda tegemas.) Teine vajab tehnilist lahendust. Esimesena tuleb pähe link 11.
Kui veel tehnilisemaks minna, siis radariblipid on PPAl ka täna olemas. Need radariblipid on küll tuvastamata, aga selle järele ei näe PPA vajadust. Samuti ei näe PPA vajadust statsionaarsete radarimastide täiendamisele, sest sõjalise konflikti võimalusele lihtsalt ei mõelda. Miks peakski: PPA ja siseministeerium tegelevad riigisiseste ja rahuaegsete asjadega.

No palun väga:

Mereseire saab paraneda esmajärjekorras sõjaliste radarite kasutamisega ning muude sensorite (nt hüdrofonid) kasutuselevõtuga, mis täiendavad radareid ja võimaldavad neid vajadusel mitte aktiveerida.

See mereseire, millest KV räägib, vajab esmajärjekorras aktiivsemat kohalolekut merel (loe: selleks ettevalmistatud laevu). Radarid kui miinimum, on täna olemas. Küll aga on küsimused NATO kontekstis: kes kogub infot, kes töötleb, kes, kuhu, ja kuidas edastab.
Hüdrofonid on loomulikult vajalikud. Kuid nende tulemust tuleb võrrelda muude sensorite tulemusega. Miks peaks radaripilt koos võnkeandmetega kogunema ühte ametkonda ja SIGINT, COMINT, IMINT, OSINT ... teise ametkonda, et need siis lõpuks koguda ikkagi "teise" ametkonda töötluseks. Ja kui töötluse tulemusena otsustatakse, et tuleb kohapeale vaatama minna, siis miks põrgatada ülesanne tagasi "esimesse" ametkonda? Rääkimata sellest, et pärast andmete töötlust kasvab info tundlikkus, mida üldiselt ei taheta ametkondadevahelisi infosüsteeme mööda lennutada.
Ja lõpuks - kes otsustab täna riigis, millist sensorit on vaja eelkõige arendada?
Esmajärjekorras on vaja juhtimine efektiivsemaks teha, siis laevad ja siis arendada ülejäänud sensoreid tsentraalselt ja optimaalselt.
Selles on varem kirjutatud siin. Paraku ei viitsi Borja pikki tekste lugeda (ta ise on seda öelnud). Ma ei tea kas ta siianigi on jõudnud.

... selleks, et saada mereline julgeolek tööle, on ikkagi vaja umbes poole kaitse-eelarve jagu lisaraha iga aasta. Kui seda pole, siis kivist vee pigistamise efekt on väiksevõitu. Kui ma saame 4 ametkonna laevad koondatud ja selle tagajärjel jääb üle 20 inimest, kes tuleb koondada, siis ca 500 tuhande eurosest säästust aastas sõjalaevu ikkagi ei ehita.

Ma olen siin mitu korda öelnud, et MeV ei saa ehitada millegi kokkuhoiust, vaid tänase kahe ametkonna ja täiendava ressursi eest. Umbes pool kaitseeelarvet on 300milj. Kui seda oleks 10 aasta jooksul, oleks juba hästi. 4 patrulliva ja multifunktsionaalse korveti hind jääb kaugelt alla 1,2 miljardi. Ja kuidas ma seda tõestan? Toon koopiad pakkumistest?
Kuskil eespool ma vihjasin, et ma ei hinnasta asju google abil. Aga näe pole mingit kasu.
Miks peaks ma siis nüüd jälle pikemalt kirjutama, kui teistele pikki tekste ei meeldi lugeda.

PS!
Eksimatuse tasemelt kuulun ma selles foorumis vist ikka alamõõduliste hulka.

Mereväe võimekuse kasvatamist peaks alustama kaldalt ehk mobiilsed radarid, rannikukaitseüksused koos autodel paiknevate laevadevastaste rakettidega. Laevadevastased raketid hoiaks mereruumis vajalikku pinget üleval, sest pikalt rannikujoonelt varjatud kohast tulev lask oleks ootamatu halb üllatus. See kate annaks ka mev laevadele vajaliku turvavõrgu vee peal nt miine veesata.

Esmajärjekorras on vaja juhtimine efektiivsemaks teha, siis laevad ja siis arendada ülejäänud sensoreid tsentraalselt ja optimaalselt.

Ja järgmine postitus kohe:

Mereväe võimekuse kasvatamist peaks alustama kaldalt ehk mobiilsed radarid, rannikukaitseüksused koos autodel paiknevate laevadevastaste rakettidega.

Soovin mereväelastele ja KVJ jõudu ja jaksu järgneval 200 lehelõimel seletamiseks.

Julgen väita, et minu praak kahvatub akf. enda kõvatamiste ning targutamiste ja endale lubatava tahumatu stiili kõrval, kus probleem on puhta sisulisem kui viitamise tehnilised küsimused. Akf. rahustamiseks: võime tõenäoliselt eeldada, et foorumi kasutajatel on nägemis- ning lugemisvõime jätkuvalt alles ning kolme järjestikuse postituse konteksti mõistmiseks piisavad fakultatiivsed vahendid samuti.

London Bridge kirjutas:

Esmajärjekorras on vaja juhtimine efektiivsemaks teha, siis laevad ja siis arendada ülejäänud sensoreid tsentraalselt ja optimaalselt.

Ja järgmine postitus kohe:

Mereväe võimekuse kasvatamist peaks alustama kaldalt ehk mobiilsed radarid, rannikukaitseüksused koos autodel paiknevate laevadevastaste rakettidega.

Soovin mereväelastele ja KVJ jõudu ja jaksu järgneval 200 lehelõimel seletamiseks.

Aga palun!
Radarid on riigil olemas. PPA alluvuses, statsionaarsed jne, aga olemas. Puudub süsteem ja napib vahendeid tuvastatud pildi loomiseks, st välja selgitamiseks, mis radariblip tegelikult on. Ilma selleta on aga raketid kasutud, sest nad ei leia õigeid sihtmärke.
Ülalnimetatud radaritega on küll see mure, et nad on vanaks jäänud ja vajavad varsti välja vahetamist. Kui PPA endale uued radarid hangib, on need eeldatavalt umbes samasugused nagu praegusedki, sest PPA vajaduse täidavad need kenasti ära. Tõenäoliselt õnnestub hange osalt eurorahade eest teha. Kui Kaitsevägi radarid hangiks, võiks huku- ja segamiskindlus üks valikukriteeriumitest olla. Kas seda kellegi teise raha eest teha õnnestub, ei oska ennustada. Kui mereseire oleks Kaitseväe ülesanne, saaks mõelda huku- ja segamiskindlusle ning Euroopa Liidust raha küsida.

Kerige alla ja leiate Emv. https://www.navalanalyses.com/2018/12/f ... y.html?m=1

Tere,

Ei vasta ega kommenteeri otseselt kellegi väljaütlemisi aga kirjeldaks veidi tavalist päeva ja seda u. 20 aastase tagsivaatega kaitseplaneerimisse.
Lühidalt öeldes kõike oleme kirjutanud, fregatte, korvette, "Trummipaate", miine, rannakaitserakette, miiniveeskajaid, miinitõrjujaid, raketikaatreid, rannakaitse pataljone, radareid, Merekaitseliitu, Mereväe kolimist, laevastike liitmist, NATO osalust, uut Baltroni, meresiret jne. seda kõike kombineerides ja eraldi, korraga ja ajaliselt jaotatuna, suuremana ja väiksemana jne. Kõikide asjade ühine nimetaja on raha, vähe või palju aga ikkagi raha (tänaste vahenditega saame teha seda mida me teeme ja me oleme selles head). Siit ka ettepanek kõigile kes ütlevad et võiks või peaks, siduge enda ettepanekud realistlike rahastusallikatega ning vestlus on hoopis teisel tasemel. KVJ on öelnud et me ei saa 2% sees teha enamat kui teeme ilma et me midagi teisest otsast kinni paneks. Mina ei arva et midagi peaks kinni panema küll aga olen seisukohal et riik vajab kaitset kõikidest ilmakaartest.

Ülalnimetatud radaritega on küll see mure, et nad on vanaks jäänud ja vajavad varsti välja vahetamist. Kui PPA endale uued radarid hangib, on need eeldatavalt umbes samasugused nagu praegusedki, sest PPA vajaduse täidavad need kenasti ära. Tõenäoliselt õnnestub hange osalt eurorahade eest teha. Kui Kaitsevägi radarid hangiks, võiks huku- ja segamiskindlus üks valikukriteeriumitest olla. Kas seda kellegi teise raha eest teha õnnestub, ei oska ennustada. Kui mereseire oleks Kaitseväe ülesanne, saaks mõelda huku- ja segamiskindlusle ning Euroopa Liidust raha küsida.

Militaarsed radarid on terve suurusjärk kallimad, kahjuks.
PPA maksis omal ajal EADS 20 radariposti+kontrollkeskuse eest ca 26 miljonit eurot ja radaripostide ehitamise eest ca 6 miljonit. Kokku 32M.
See on militaarradarite mõistes täielik kommiraha, kus nt üks Sea Giraffe tüüpi mobiilne militaarradar maksab ca 10 miljonit eurot tükist.

Mina ei arva et midagi peaks kinni panema küll aga olen seisukohal et riik vajab kaitset kõikidest ilmakaartest.

Ma arvan, et selles osas oleks kõik akf-id nõus. Küsimus on just nendes valikutes raha jaotamisel. Ma olen aru saanud, et kõrgemal tasemel on ikka mingid muutused perspektiivis toimunud - hangitakse kaatreid, õhuväele seirelennukeid ja uusi radareid. Enamaks jääks ilmselt juba liiga palju puudu. Väikese riigi paratamatu taak.

Sõjalaevade puudumine ei tähenda, et me end ise mere poolt ei kaitse - lihtsalt merel olemata/võitlemata on selle tõhusus kehvem ja kaitse sügavus kesine.
Meie kaitse merelt tähendab seni, et kui liitlasi pole, siis laseme dessandil maabuda (kuna see on ohtlikuim meie mõjutamise võimalus) ja anname sellele hagu kuival maal seal, kus laevadel tekib nende toetamisega raskusi - veidi rannast eemal.

Juba maabunud dessandi tõrjumiseks on efektiivseim moodus kiire mehhaniseeritud vasturünnak. Kirjeldatud on see nt Kunnase Sõda 2023 raamatus. Eriti tõhus on see siis, kui õnnestub tabada dessandi ettevalmistusgruppi, kelleks on enamasti kopteritelt või kiirpaatidelt tulnud kerge merejalavägi kantavate relvadega. Kui sõita neist soomusega üle, siis jätab vastane dessandi katki.

Kaubateede lahtihoidmise kohta on mul oma arvamus, kui natuke kaarti uurida, siis saab ka aru, miks Soome hoiaks ja meie mitte.

Kui aga arvestada seda, et meid toetaks vähemalt liitlaste luurevõime, siis on võimalusi küll kaldal õigesse kohta end sisse seada.

Kapten Trumm kirjutas:Meie kaitse merelt tähendab seni, et kui liitlasi pole, siis laseme dessandil maabuda (kuna see on ohtlikuim meie mõjutamise võimalus) ja anname sellele hagu kuival maal seal, kus laevadel tekib nende toetamisega raskusi - veidi rannast eemal.

Mis sa hädaga teed, aga
1. eeldab see teadlikkust, kus dessant maabub - jälle see va merepilt;
2. tähendab see rinde laienemist päris mitme kilomeetri võra mõnes väga ebameeldivas kohas. Minu esimene valik oleks Tallinn või Paldiski. Või Saaremaa.

Kapten Trumm kirjutas:Eriti tõhus on see siis, kui õnnestub tabada dessandi ettevalmistusgruppi, kelleks on enamasti kopteritelt või kiirpaatidelt tulnud kerge merejalavägi kantavate relvadega. Kui sõita neist soomusega üle, siis jätab vastane dessandi katki.

Võibolla, aga võibolla ka mitte. Sõltub sellest, kui hädavajalik on dessant ründaja plaanides või kui karvased ja kandilised munad tal on. Soodsates oludes või suure häda korral võib ettevalmistusgrupi ka ära jätta.
Tuletan meelde, et "Sõda 2023" on ilukirjandus.