No ega neil päevil meeste suud seinapraod polnud ja küllap nad oma pudrumulkude peale kukkunud ka tihemini, kui meie täna. Mulje, et toona ei ropendatud, võib jääda ekslikult tänaseks vanade inimeste juttudest. Rõhk sõnadel "tänaseks" ja "vanade"
... ja viimane neist, nähes, et kohe-kohe, tehakse ka talle lõpp peale karjus "Türa" ja kuulid niitsid ta maha. Selgus, et need olid laskurkorpuslased, kes "Narva" mehi ründasid
Vaat, see on juba hoopistükki teine teadus. Kui juba jutt sellele läks, siis on teil vahest huvitav vastavasse valdkonda süüvida.
Nimelt vandesõnade kasutamine erinevates kultuuriruumides, erinevates keeltes jne.
Kuid üldiselt võib öelda, et nimetatud just-kui väike detail (vandesõnade kasutamine) on üks paljudest, millist peab jälgima tõelise audentsuse saavutamiseks mingi ajaloolise situatsiooni kujutamisel. Aga, näe, kõiki neid "pisiasju" tuleb arvestada - et asi päris hästi välja tuleks.
Aga nüüd vandesõnadest.
Üldlevinud teooria kohaselt on valdavalt kõigi kultuuride ja rahvuste vandesõnad seotud kas siis sugu- või erituselunditega, s.t., et siis nii nais-, kui meessuguorganid ja pärakupiirkond. Tahkete inimese elutegevuse jääkainete väljutusava ja selle piirkonna nimetusi vandesõnana kasutavate kultuuride ja rahvaste juures on tavaliselt lisaks eelnevale väga aktiivselt vandesõnana kasutusel ka erinevas variatsioonis religioosse algupäraga sõnad "kurat", "deemon", "saatan" jne., mida idakutuuriruumi kuuluvad inimesed suhteliselt harva pruugivad.
Vastavalt meie ajaloolisele asualale kuulume me kesk- ja lääneeuroopa piirkonda, kus vandesõnadena on valdavalt käibel pärakupiirkonna nimetuste erinevad variatsioonid ja muu selle piirkonnaga seotud terminoloogia. Idakultuurid tarbivad vandesõnadena enamasti nii nais-, kui meessuguorganite väga värvikaid nimetusi. Lisaks muidugi erinevad mingitele rahvustele ja kultuuridele ainuomased vandesõnad, mis eelpoolnimetud teooriatega ei haaku ja on kasutusse tulnud mingitel muudel asjaoludel (sageli täpsustamata asjaoludel).
Vaatamata Vene tsaaririigi ligi 200-aastasele võimule Eestimaa üle ei olnud rahvustevahelised sidemed 18.-19. sajandil nii tihedad, et vastavat vandesõnade pruukimise tava oluliselt mõjutada ning vastavalt juba mainitud teooriale, kuulus Eestimaa nn. pärakuaustajate mõjualasse.
Erinevates värvikates variatsioonides suguorganite nimetuste pruukimine oma hingest tulevate emotsioonide väljendamisel leidis meile tee aga hoopis hilisemal ajal. Nimelt pealesõjaaegsel perioodil, idamigrantide mõjutusel. Kuna aga vastav terminoloogia on meil (eestlaste juures) tänapäeval valdavalt kasutusel eestikeelsena, siis mida aeg edasi, seda vähem mõeldakse sellele, et nimetatud terminite ampluaa on idapoolsete kutuuri- ja rahvussidemete tulem. (Mis aga arvatavasti paljudele kangesti hinge peale käib, sest - kas on veel midagi häbiväärsemat, kui sarnaneda milleski venelastega?
Või kuidas?).
Seega! Ei ole mitte arvata, et sõdur aegade jooksul kuidagi vähem roppusi pruukima hakanud on. Pigem on küsimus selles, et mis terminid selleks otstarbeks erinevatel ajaperioodidel kasutust leidsid.
"Türa", kui ilmselt viimase 20-30 aasta jooksul käibele tulnud vandesõna aga siiski sellesse ajaloolisse perioodi, millist film käsitleb, ei klapi mitte.
Eelpoolmainitud stseen Narva jõelt, kus punaste poolt olla surmahimus sõdur seda sõna valjult välja karjunud, on küsitav, kuna 1. Narva jõel polnud Laskurkorpuse jalaväeüksusi ja 2. eelpoolnimetatud põhjustel. Kuigi - igasugu erandid on võimalikud. Oli kellelgi mingi personaalne lemmiktermin, oli see üksik eestisoost mees kogemata kombel mingisse vene üksusesse sattunud jne, jne. Aga võib-olla kuulipildurile lihtsalt tundus see viimane väljakarjutud fraas sellisena?
Terminid "Kurat" ja "Raisk" (sõna "Raibe"- roiskuv laip - aja jooksul suupärasemaks muudetud sõna edasiarendus) on aga just need eestlastele iseloomulikud ainuomased vandesõnad, millistest ka eelnevalt juttu oli. Väidetavalt läheb nende sõnade kasutusse tuleku algusaeg vähemalt paarisaja aasta taha. Teadupärast on sõnast "kurat" tuletatud ka üks eestlasi märkiv termin meie idanaabrite juures - "kuratõ".
nii tõsise vilmi puhul oleks ikkagi võinud vene poole poisid lakad kindlalt maha ajada, pilotka all ikka pikk pahmakas sõja ajal ei olnud loogiline nähe