www.militaar.net

M-200 tõsteti 1957 ülesse uppunud Kilo on siiani mere põhjas ja taasavastati mõni aasta tagasi.Avastamist filmiti ja kaadreid näidati ka televisioonis.http://www.epl.ee/artikkel_181323.html

Tapa pääses kergelt. 1983 72. GIAP PVO (Tu-128) põletas öösiti vastu kevadet lennukipetrooli eskadrillide kaupa (seistes). Polk asus põhja-polaarjoone taga Amdermal, teenisin seal.
Inseneri-aerodroomiteenistusel (IAS) olid ka spetsiaalsed põletid, millega kütust otse lennuväljal põletati. Kevadeks, laevandusperioodiks, pidi olema mahutid ja kõik laod tühjad.
Ma olen rooduga (OBSiRTO) kaks päeva lasknud terve pataljoni SKS-i (side!) talvist varu läbi. Nüüd vahel näen unes harvemini seda tsinkkastide lõikamist seljataga ja laadimist-laskmist.
On vast millega kiidelda.

Uppus pukseerimisel tõepoolest Whiskey - klassi allveelaev; kuid see toimus ajal kui müüdi kõrgepinge all olevaid juhtmeid, tärkavat metsa ja pronksmedaleid.

Selle uppumiskoha "avastamine" tõmbas tollel päeval kindlasti Päevalehe spordileheküljelt palju mõistust ära.

Hommage to Päevaleht:
kajastamine, ma mõtlesin.

Kapral Karu kirjutas:Mis puutub aatomiallveelaevadesse, siis siin jään vastuse võlgu. Neid peaks Läänemerre olema üsna raske ära peita -- nii et kui nad kunagi Paldiskis olid, peaks keegi neid ka näinud olema. Võib-olla mõeldi aatomiallveelaevade all tuumarelvi kandvaid diiselallveelaevu? Kui sellised alaliselt Paldiskis asusid, siis pidi seal nende jaoks olema ka spetsiaalne baas lõhkepeade jmt hoidmiseks ja teenindamiseks. Seni pole Eestis keegi sellist asja üles leidnud. Küll aga oli see olemas Lätis Liepaja lähedal.

Paldiskiga on jah see asi, et seal kiputakse nägema meeletut stateegilist laevastikubaasi a'la Murmansk või Vladivostok. Tegelikkuses oli PBL ülesanne tulevases sõjas üsna tagasihoidlik - kaitsta oma territooriumi tiivalt ning toetada maismaavägede rünnakut Euroopa suuna. Sellest maailma-mõõtmes taktikalisest ülesandest lähtub ka PBL suurus ja iseloom - siin asusid valdavalt vanemad laevad ja tuumaallveelaevu pole siin kunagi olnud. Arvatavasti olid siiski tuumalaengud torpeedodele ja tiibrakettidele, aga ei rohkemat - ja tuumalaengud ei tähenda alati mingit strateegilist asja - NL armeele oli omane taktikaline tuumavalmidus pea igal pool.

Mereväe arvukust ja relvastust vaadates ei nähtud siin selgelt ette suuremaid merelahinguid, sest üks brigaad suht vanu raketikaatreid ja mõned diiselallveelaevad on näiteks lennukikandja lahingugrupi vastu suhteliselt kasutud - vene sõjaplaanid nägid ette lennukandja vastu massiivse Tu-22M ja Tu-16K (pette rollis) rünnaku vähemalt 100 lennukiga, kusjuures oleks kasutatud ülehelikiirusega X-22 rakette, mitte noid P-15-te esimesi mudeleid, mis lendasid kõrgel ja alla helikiiruse. Samuti ei kuulu Ämaris olnud Su-24 (isegi mitte M, vaid tavaline 24) relvastusse selliseid rakette, mis oleksid efektiivsed suurte sõjalaevade ründamiseks. Vastasteks on siin selgelt nähtud Skandinaaviariikide/Taani väiksemaid sõjalaevu, mis on nõrgalt relvastatud.

Selgelt keelt baasi prioriteetsusest räägib see, et maha jäetud kaatrid olid vanemad, Osa I tüüpi, suurte raketikonteineritega, mis võeti relvastusse 1965. aasta paiku ja kus sees oli umbes selline tiibrakett, mida seal Lagedi??? muuseumis näha saab. Uuem, Osa II klass oli torukujuliste kompaktsete konteineritega ja kogu Osa laevastik võeti juba enne NL lagunemist vaikselt relvastusest maha, sest uued tüübid tulid juba peale.

vanakaru kirjutas:Tere!
Mul töökaaslane teenis paldiskis ja oli allveelaevnik.
Tema ütles et Läänemeres ei olnud tuumallveelavu. Need olid keelatud kuna L-meri on sisemeri

Ma väidan, et paar nädalat tagasi liikus üle Tln - Helsingi laevatee Piiteri poole täitsa aus ja iseliikuv saatjatega VF tuumaallveelaev. Ärge ajage mingit juttu siin, et pole ja ei sõideta Läänemerel tuumaallveelaevadega...

No kuidas ära tundsid - kas oli suurelt kiri peal -JADERNAJA PODVODNAJA LODKA - või viskas kusagilt paha radioaktiivset lehka välja et nii kindlalt väidad?
Ma võin ka ju väita et näe Rust on jälle Moskva poole teel - just pani üle salli lehvides...

Kle ma olen ikka natuke piltidelt enne näinud, millised on tuumaallveelaevad võrreldes mingi muu diiselel. allveelaevaga. See oli päris 'väike' diiselel. laev sel juhul.

sokkmiis kirjutas:Ärge ajage mingit juttu siin, et pole ja ei sõideta Läänemerel tuumaallveelaevadega...

Ega seda keegi vist väidagi --- miks ei või nad Läänemerel sõita, kui neid Piiteri tehastes tehakse? Jutt on sellest, et nad pole Läänemerel baseerunud, s.t neile pole siia rajatud sobivaid "pesi" alaliseks kohalolekuks. Küllap mitte mingi ohtlikkuse pärast, vaid neid pole lihtsalt strateegiliselt mõtet siinseis "umbskäärides" hoida. Nende mõte pole mitte selles, et mingit veekogu risustada, vaid nad vajavad kiiret pääsu avamerele, et siis vargsi ujuda "vaindlase" ehk USA vmm tuumariigi külje alla.
Lugesin hiljuti kuskilt netist, et üks Venemaa tuumaallveelaev pidi sõitma Vahemerre mingitele ühisõppustele NATO-ga. Ei pööranud tähelepanu sellele, millal see sündima pidi, aga see võis olla üks põhjus siin sõitmiseks. Täiesti avalik üritus ja varjata pole midagi. Siis on moes veel igasugused visiidid. Need toimusid isegi "külma sõja" ajal eri maadesse, ja toimuvad praegugi.

80ndate alguses teenisin Leningradi mereväebaasis ja küsisin ohvitseride käest ka paldiskis asuva nö allvelaevade baasi kohta. Vastuseks naerdi, sest tõelised baasid olid põhjas nagu trumm eespool kirjutas oli Paldiskis nö ytšebka täiesti toimiva reaktoriga.

Ei olnud sääl mingit ma-alust allvelaevade baasi.

Niipalju kui ma Pakri poolsaarel kolanud olen pole mulle silma hakkanud mingeid erilisi kanalitele viitavaid aga maalaustele ehitistele viitavaid rajatisi.Eespool oli juttu nendest jahutusvee kanalitest mis mere poole suunduvad.To lahtine pani mindgi imestama ,kuna vesi voolab veel mölemas kanalis.
Oskab keegi öelda milleks kasutati seda raudteed ,mis reaktorihoonest edasi viib?See ju üsna lai olnud ja panigi mind mötlema.

metsawend kirjutas:Niipalju kui ma Pakri poolsaarel kolanud olen pole mulle silma hakkanud mingeid erilisi kanalitele viitavaid aga maalaustele ehitistele viitavaid rajatisi.Eespool oli juttu nendest jahutusvee kanalitest mis mere poole suunduvad.To lahtine pani mindgi imestama ,kuna vesi voolab veel mölemas kanalis.
Oskab keegi öelda milleks kasutati seda raudteed ,mis reaktorihoonest edasi viib?See ju üsna lai olnud ja panigi mind mötlema.

Enne reaktorite rajamist kasutati poolsaarel olevaid raudteid raudteepatareide poolt.Väidetavalt oli seal lähedal kus praegu asub reaktorihoone raudteepatareide depoo.

Täitsa vöimalik ,et sellest ajast.Kuigi jah mötlema pani ikkagi raudtee laius kuna on tublisti suurem tänapäeva Eesti raudteedest.

metsawend kirjutas:Täitsa vöimalik ,et sellest ajast.Kuigi jah mötlema pani ikkagi raudtee laius kuna on tublisti suurem tänapäeva Eesti raudteedest.

Pole küll kõikide raudteetammide peal käinud aga need millel käinud olen ja samuti kahuripositsioonidel paistab küll tavalise laiusega tee.

Ent mulle süstitakse öösel salaja FSB poolt õunapuu otsa õunte sisse mürki ja vahel kiiritatakse ka surmakiirtega.