www.militaar.net

Saavad olla erinevad kui öö ja päev. Jahutus- ning õlitussüsteemi erinevustest piisab täiesti, samuti eelpool mainitud silindrisammu erinevus.

Mosse mootori juures ei ole probleemiks mitte see, et lahendused oleksid tootmisse võtmise aastat arvestades vananenud vaid et nad on kohati üksteisega sobimatud, mingid mõttevääratused. Konstrueeriti hea mootor ning siis lisati sinna rohkem aeglasekäigulisele veoautomootorile sobivad klapinurgad ning klapipesad jms.

mootori põhimõtteline ülesehitus on ikkagi bmw ja mossel sama.
mitte et keegi täppismõõteriistaga seal üle käiks.

rallidel mossega osalejad katkestasid 90% ulatuses, vähemalt Eesti mehed. mosse ei kõlba mitte millekski, ja see on fakt.
parem sõida jalgrattaga.

ja selle turbomootori GP võidu kohta ütleks ainult nii, et pole mõtet võrrelda siga ja kägu. "tehase võistlus" on midagi muud kui originaal, eriti kui jutuks on veel ülelaadiminegi....

aga ma olen põhimõtteline bemari vastane, kuna see tehnika ei ole see mida te omale ette kujutate! mingi suvalise Golfiga lükkad vabalt ära endast palju võimsamad buumerid.
saast.

alates e30 kuni e53 kõigil mudelitel samad vead! utoopiline ju!
no pliis kui loll annab olla et seda toodangut veel promoda!


müüge maha need bemarid.
osta mingi normaalne auto, millel 1.8sa ei näe kapoti all välja nagu 2.8 aga vähemalt liigub 1.8sa kohaselt.


no offence.

Põhimõtteliselt on kõik kolbmootorid sarnase ehitusega, erinevus on vaid kütuses, silindrite arvus ja paigutuses, materjalides, gaasijaotuse toimimises ja veel mõnedes "tähtsusetutes pisiasjades".

Kui vastane siis vastane, ole edasi (kodus tagatoas), ega minul kahju pole. Kui kunagi nii vanaks saad, et ka ise load teed, saad ehk aru, mis on mis.

noh ausalt öeldes olin eelnevat postitades mingi 5 õlut ära joonud ja ärritusin lihtsalt asjata

load mul on juba pea 10aastat, aga see pole asja point.
point on, et bmw ei tähenda "kiire auto" vms.

proovima peab erinevat tehnikat piisavalt, et oma arvamus asjast kujundada.

Kui ma nüüd ei eksi siis oli vanasti see punane bensiin etüleeritud AI 66, pliivaba oli Ai 72

Ercki kirjutas:Kui ma nüüd ei eksi siis oli vanasti see punane bensiin etüleeritud AI 66, pliivaba oli Ai 72

Etüleerimata olid autobensiin A-72 ja lennukibensiin B-70. Teised olid etüleeritud. Sovietiaja lõpu poole hakati tetraetüülpliid asendama mangaan-antidetonaatoriga, kuid mootoreile see eriti ei meeldinud. Klapid kestsid vähem.
A-66, A-72 ja A-76 detonatsioonikindlus oli määratud mootormeetodil, seetõttu I tähte markeeringus ei olnud.

N liidu lennukid kasutasid uuemal ajal B-91/130 , numbrid näitavad oktaaniarvu vastavalt määramise viisile. See mida üldiselt teatakse bensujaama 93, 95 , 73 jne vastas 130. Värvitud oli ta rohekaks. Präegusel ajal lennunduses kasutatav 100LL on sinine ja bensiinijaama oktaani mõistes minimaalselt 130.
Automootoritele ei teinud see 91/130 muud kui põletas klapid suht kiiresti - bensiini juures mõõdetav ühik "põlemis soojus" on tunduvalt kõrgem. Juhuslikult on kolbmootoriga lennukimootori normaalne töötemperatuur 170 - 240 C. Terved ja tugevad on katsetanud ka autode-traktorite mootorites ka lennunduse petrooli.. .
Selleks, et maapealset tehnikat õhusõiduki kütusega käitada tuleb miskit oluliselt muuta või muust materjalist teha. . . ei tea, et mõnel autol oleksid kaaljumiga jahutatavad klapid jne mis lennukitel kasutusel.

B-91/130 markeeringus näitab 91 detonatsioonikindlust lahja ja 130 rikka küttesegu puhul. Määratud mõlemal juhul sama meetodiga.
Autobensiini puhul tähistas numbri ees olev "A" detonatsioonikindluse määramist mootormeetodil ja "AI" - katselisel meetodil. Kui mälu ei peta, siis AI-93 detonatsioonikindlus mootormeetodil oli 85.
Naatriumiga täidetud olid näiteks ZiL-130 väljalaskeklapid.

kas ka mitte Gaz - 53 mingil ajal naatriumiga klappidega ei toodetud?

Lemet kirjutas:kas ka mitte Gaz - 53 mingil ajal naatriumiga klappidega ei toodetud?

Kirjanduse andmeid toodeti, ise pole järgi uurinud.

Luha uulitsas paiknenud TerMini autobaasis sai motoristide juures nähtud selliseid klappe, seal tehti nendele mootoritele kapitaalremonti.

Naatriumiga klapid olid kasutusel..isegi sai treialist isa ja ema töökaaslase eestvõttel naatriumi tegemisi porilombis vaadatud

Aga mis puutub erinevate kütete kasutamisse, siis minu teada peaks USA militaarsõidukid olema universaalsöödikud ehk siis suutma vajadusel neelata ka reaktiivmootorite kütet.

A.

Naatriumiga klapid olid minu teada GAZ-66-l, st. võimalik, et ka 53-le pandi. Muidu on neil kaaned erinevad natuke, 66-l on "teravamad" nukkvõllid peal, muidu on moto pmst. sama, natuke erinevusi on veel. USA armeesõidukite kohta ei tea, aga Trabant sõitis bensiinivaesel ajal lennuki petrooliga väga eduliselt, niikaua kuni vändalaagrid otsad andsid . Õli tahtis rohkem saada, petrooli kurat ju peseb õlikile maha, aga Trabi on ju kahetaktiline