www.militaar.net

nüüd on kadaka viadukti alt ka läinud. kuskil selle hiiu viljasalve juures on spetsiaalne rong ka kraanade ja süsteemidega, millega töid läbi viiakse.

ja pärnumaal tootsi kandis on turbakamaardlates väljaarenenud kitsarööpmelise raudtee võrgustik, suht uute veduritega lasevad seal ringi ja puha. nii et miks mitte ei võind ka harkus olla sama süsteem

Sõitsin täna ka üle Kadaka viadukti ja jah seal raudtee juba õleval. Pidavat võetama kuni Hiiu viljasalveni ja kõik. Vanale tammile pidavat tehtama jalgratta või kergliiklustee.

Seda Harku metsa punkrit ma tean küll. Kui ma 80-ndatel tatikas olin, siis sai seal ringi luusitud usinasti. Tol ajal polnud veel punker (eriti) prügi täis, nii et sai lausa sisse minna ja olla. Mäletan, et seal vedeles mingi iidvana jubedasti ära roostetanud bulleriani moodi ahi, mida mingi 10-aastaste poistena pidasime vanaks kuulipildujaks Hiljem rääkis minu ema, et see ahi oli juba siis seal, kui tema lapsena seal kondas, seega siis 50-ndatel, 60-ndatel.

80-ndatel paistsid esiküljel olevad kuuliaugud sama vanad kui praegu.

Kusjuures, minu arvates olen ma näinud ka seda teist punkrit seal metsas, sai seal lapsena jala kõvasti tuulatud, suvalises suunas metsa sammutud, et näha, kuhu välja jõuame. Teine varjend asus minu arust kõikidest teedest eemal ja oli kaunikesti maa sisse mattunud. Ma võin ka eksida, sest sellest on ikka jupp jupp aega möödas juba ja võibolla ma nägin seda teist varjendit hoopis kusagil mujal, üldse mitte Harku metsas. Aga mingi selline ähmane pilt mul silme ees on, igatahes ei jätnud ta mulle erilist muljet, et ma oleks viitsinud teda meeles pidada.

Pakun, et äkki need varjendid on juba esimese ilmasõja aegsed?

Aga mets oli seal tõesti varem turbakaevandus nagu praegu vana Pässa prügila taga. Eks vist istutati siis puud hiljem tagasi.

Need punkrid seotud ikka 1941. aasta venelaste ehitustega.

Harku mets istutati kuskil 60-nendate alguses. Siiamaani isegi metsa rajajale mälestuskivi Suvila tanava otsa juures metsa ääres olemas.

hugo1 kirjutas:Faust Harku tangist veel nii palju, et mina pole sellest kuulnud aga, kui seal ka midagi oli, siis ära unusta, et Maksimarketi lähedal oli kunagi suur raualadu, Sinna see tank ka kindlasti läks, kui ta olemas oli

Tank oli t 34 ja vedeles ta vanaraualaos , mingil hetkel oli neid seal isegi 2 ja aasta võis olla sel ajal kuskil 1985 kui ma ei eksi.
Sai seal ikka tugevalt sõda mängitud.

turbakaevandamiseks rajati jah kitsarööpmeline raudtee. Enamik tänapäeva tuhakattega teid on endised raudteetammid.
See on nõukaaegne teema.
Peeter-Suure merekindluse raudtee kulges piki tähetorni tänavat (tänav on rajatud raudtee tammi kohale).
Soovitan pöörduda Nõmme Muuseumi poole (asub Nõmme raudteejaama hoones). Mitte et sealne proua kõike teaks, kuid võib soovitada vastavat kirjandust.

Täpsustuseks siis, et raudtee oli osal praegusel Tähetorni tänaval. (sirgel lõigul)

See raudtee kisti üles vist eelmisel aastal. Kitsarööpmelist pole seal juba ammu, ei Tähetorni tn. ega mujal. Ise olen näinud ühe korra kuidas vedur sõitis üle Harku tn. ülesõidu. See pidi olema aasta 69 või 70 suvi. Talvel polnud Tähetorni tn. enam mingit raudteed. Isa vedas mind sinna soomekelguga. Need kaks asja on meeles.
Punkri juures, Harku metsas, jookseb kaevikute liin. Kuna tollal polnud seal piirkonnas metsast haisugi, siis on igati arusaadav, et olid kindlustatud rajatised kaitseks. Turbalõikamine oli enne ja pärast sõda Harku rabas aktuaalne. 80 ndate alguses tegin ühest metsa jäetud turbalõikuri jäänustest pilti. Kokku oli neid mahajäetuna kaks masinat. Hiljem viidi meed metallimeeste poolt minema.

Kusagil 1970 Vääna raudteeharu vist üles kisti jah. Igatahes olid kohalikud ehitusmehed agarad omale relsse tassima. Onu garaaži lagi sai samuti valatud just kitsarööpmelise relsside vahele, seega elab raudtee oma ajalugu edasi lähipiirkonna põrandates ja lagedes.

ivalo kirjutas:Kusagil 1970 Vääna raudteeharu vist üles kisti jah. Igatahes olid kohalikud ehitusmehed agarad omale relsse tassima. Onu garaaži lagi sai samuti valatud just kitsarööpmelise relsside vahele, seega elab raudtee oma ajalugu edasi lähipiirkonna põrandates ja lagedes.

Haru Nõmme- Väikesest Väänani kisti üles juba 1962a. Säilis haru Hiiu elevaatorini, see lammutati 1971 aastaks.

Osad rööpad elavad edasi Sõrve jaama lähistel silla/truubi äärtesse valatuna, nii et otsapidi ulatub umbes meeter välja. Kirjad peal ja puha.

T72 kirjutas:Turbalõikamine oli enne ja pärast sõda Harku rabas aktuaalne. 80 ndate alguses tegin ühest metsa jäetud turbalõikuri jäänustest pilti. Kokku oli neid mahajäetuna kaks masinat. Hiljem viidi meed metallimeeste poolt minema.

Veel praegugi on masinate jäänused metsa all roostetamas, kõike ära ei tassitud.

Tere kaasfoorumlased ,väike üleskutse et kui pilte panete tehke googlisse konto ja uploadige sinna need sest need saidid miś siia on pandud näitab et lehte ei leia või on kinni pandud, nii on kõigil parem pilte vaadata.