www.militaar.net

Tänud Habele huvitava ülevaate eest. Mul tekkis selline küsimus, et kas see on õige või kui palju Teie seda poisikesena mäletate. Kas ajateenijateks olid põhilised mustad poisid, olen kuulnud, et need olid Dejevos suures ülekaalus olnud?

Küsimus habe-le? Tean et Karjujärve baasi hakati ehitama enne 2 ms baaside lepingu järgi kas sellest oli midagi 65-ks aastaks alles või ehitati "nullist"?
Raudteeharu ju käis sinnani välja, järelikult pidi enne ka midagi olema?

kolka1 kirjutas:olen kuulnud et liidu aegu olla sellised strateegilised punktide ümbrus mineeritud,arvan et legend kohalike peletuseks

elasin seal ja sellistasja seal küll ei olnud.peale venelaste lahkumist sattus mulle kätte BLT.okrugi ülema käskiri seoses olukorra teravnemisega ja rünnakkatsetega sõjaväeosadele.vajadusel mineerida sõjaväeosad seespoolt 1 meeter aiast,jalaväemiinidega.enne seda avastasin Aia tänava väeosas valvates piki aeda auke,mõtlesin,et milleks küll,kuid seda dokumenti lugedes sain aru,mis milleks need olid.kahjuks jäi see pitsatitega paber staabihoone aknalauale,mingil põhjusel tuli kuskile kiiresti ära minna.hiljem see lihtsalt ununes.

dude kirjutas:Tänud Habele huvitava ülevaate eest. Mul tekkis selline küsimus, et kas see on õige või kui palju Teie seda poisikesena mäletate. Kas ajateenijateks olid põhilised mustad poisid, olen kuulnud, et need olid Dejevos suures ülekaalus olnud?

jah,neid seal jagus.protsentuaalselt ei oska hinnangut anda.

johnbull kirjutas:Küsimus habe-le? Tean et Karjujärve baasi hakati ehitama enne 2 ms baaside lepingu järgi kas sellest oli midagi 65-ks aastaks alles või ehitati "nullist"?
Raudteeharu ju käis sinnani välja, järelikult pidi enne ka midagi olema?

raudteest ei tea midaagi,kuid ennem oli sela tankipolk ,mis hiljem 1963 Kloogale kolis.oli 3 küla.metsas oli veel sõjväeküla(ohvitseridele),nimetati Goluboi Gai-majad olid sinakat värvi,nn Soome majad.need veeti ka Kloogale.raketibaas rajati tankodromi territooriumile.ehitama hakati 65 aastal,katkes 1970,vist,tehnika viidi Taskenti,kus toimus maavärin.ühe ööga kadusid masinad.siis jätkus ehitus edasi järeljäänud tehnikaga+autobaasi masinad.metsas on karijäär veel,kus kruusa ammutati.ohvitseride linnak jäi vist välja ehitamata.mõned majad ainult,kauplus jms.asus seal ka mingi sõjaväeosa veel,tankipolgu vastas.kui palju ma ka ei üritanud,kuid sinna sisse aia taha ma ei pääsenud,ikka tiriti krattipidi isa juurde.tankipolgu boksides sai ikka roomatud küllaga.1968 aastal toimus õhu-seniitväe polgu ümberformeerimine õhu-raketiväe üksuseks.(kas oli enne seda brigaad,või polk,ei tea)kuid sai brigaad,keskusega Kingissepas,nüüdne Kuressaare.ehituse ajal,kui 11 baasi mehed ka kruusa vedasid,sai kalluritega sõitmas käidud.väeravas istus sõdur rooli,mõni lihtsalt lasi pikali visaata,nii sai vaadatud ehituse käiku ka seespoolt.rakatu suur RBU-segusõlm,kus valmisstati betoon,segu.ümbruskonna kiviaiad veeti ka sinna kokku.seal olid ka enne liivamäed,siis neid lihtsalt vormiti vajadusel nii nagu vaja oli.mitu suve koorisid sõdurid mätast väljadelt,et jatta see ehitustanner kinni.nii ,et pärast oli ümbruskond mingi aeg küllaltki kõle.loomi polnd kuskil karjatad.meie heina-karjamaad sammuti.muide,tankistide aegu oli sela ikka korralik küla,väeosa viisakas.kõik puhas,koristatud.kuid pela 1968 vist,kui 3 aastalt viidi teenistus üle 2 aastale,hakkas ikka täijega allakäik.eraketi stradiplatse häälestamas käisid mehed moskvas,kuskil aasta olid paigas,kuni komisjon selle vstu võttis.lugesin kuskil kasarmu seinal olevast loosungilt,et vastu peab pidama see baas 35-40 minutid.siis olete oma kohuse leningradi ja kodumaa ees täitnud.see vist oli ka ainuke baas ,kus oli raketiide ümberlaadimine stardiseadeldisele(nad kutsusid seda püskaks) automaatne ja aega kulus selleks 90 sek.
kasarmud olid 39 aasta ehitised.sissesõidul sõjaväeosa teritooriumile oli üks terve,teone poolik(varemeis) kasarmu,kus ladu ühes tiivas.kuid millagi põles see laoosa maha,talvel vist. edasi oli nendega ühel joonel,natuke kaugemal,söökla varemed(arvatavasti kasutati seda kuni tankistide minekuni,hiljem ainult juurviljahoidlat).kasarmute taha kerkisid hiljem uued ohvitseride elamud,kahekordsed.kasarmute vastas oli see tehnikapark,kuhu mull ei õnnestunud kuidagi sisse saada.sellega lõppes üks väeosa.mõõda teed edasi minnes oli elektrijaaam,üle teerist minnes algas tankipolgu autopark ja edasi läks tee tankodromile.elektrijaama kõrval, oli siis(alguses)samtsast-haigemaja)keerates ristist paremale,sai kasrmute juurde.siis,alguse,enne ümberehitamist oli alles 1 kasarmu,selle vastas ainuke terve sööklahoone(kunagi olineid 3),siis olid varemed,mis ehitati baasi ehitamise ga koos uuesti üles,kolmas kasarmu,kus esimesel korrusel oli üks tankipataljon,teisel,mäletan,et olid rööbaspuud jas muud spordiasjad.hilem oli ela Maratiõmblustsehh.seele kasarmu vastas olid 3 söökla varemed,mille terves osas asus tuletõrje depoo(2 tuletõrje eutot).tagapool oli veel hooneid.mis täpselt,ei tea,sinna ei pääsenud,arvatavasti laskemoona laod.veel asus Karujärvel veel seerude utsebka(mis eriald,ei tea,käisin akna kaudu seal see,õppeklasside.kohel nende vastas oli tanki polgu staap.utsebka hoonete vundamendid veel alles,käisin mõni ssata tagasi neid otsimas,leidsin.staabihoone esised puud ainult ja vundament.veel võib leida tolleaegse baasi territorumiit piiranud traataia jäänusedi,mis raketibaasi ajal ei taastatud,aed ehitati ainult raketubasi ümber.oli suur spordiväljak,see nüüd kasvanud võsasse enamus.

johnbull kirjutas:Küsimus habe-le? Tean et Karjujärve baasi hakati ehitama enne 2 ms baaside lepingu järgi kas sellest oli midagi 65-ks aastaks alles või ehitati "nullist"?
Raudteeharu ju käis sinnani välja, järelikult pidi enne ka midagi olema?

raudteest ei tea midagi.arvan,et sinna ta ei jõudnud.polnd vajadust.aga kogu kasarmute kompleks oli ennesõjaaegne,ka saun,mille varemed olid veel hiljuti järve ääres.mõned elumajadki.

ants431 kirjutas:Kas Karujärve raketibasis olid olemas maaalused raketid või kohad nende jaoks?
Et midagi suuremat oli, seda tõendavad kaudsed asjad. Raudtee ehitus sadamast raketibaasi, mis hiljem lammutati. kahe suurema kraana hankimine sadamasse, mille kohta ilmus lehes hiljem artikkel kui täiesti tarbetust kolast.
Kui kohalikud pärisid , et miks raudtee ehitati siis olevat vastatud: "Tegelikult tuli see raudtee ehitada Sahalinile aga purjus ohvitserid hoidsid kaarti valepidi käes ja nii anti käsk ehitada siia NLiidu otsa.!

siin paiknes S-200 kompleks.ja kui uurida netsit selle kompleksikohta,saab kõik teada.ja raudtee oli ju palju varem,aastaid juba.rautee ehitati raudtee patareide tarvis,väeosade kiireks paiskamiseks eri punktidesse.vist 1957 aastaltoimusid Irbeni väinas,Kuramaa -saaremaa vahelisel alal suured õppused.imiteeriti balti meres tuumaplahvatus,pauk olevat võimas olnud,seenes läinud ikka kõrgele.Kuramaaalt tehti suur dessant saaremaale.hilem analüüsides tulemusi,jõuti otsusele,et patareid ei taga saare kaitset ja nii need rändasid Musta mere rannikule ja huljem Suessi kanali äärde.kadus ka vajadus raudtee järele.Mitte kohe muidugi.
tankipolgust niipalju,et siin asusid ainulaadsed tankid.T-54,mis kohandatud veetõkete ületamisek,otsisin netist ja sain sellised arvud,et neid olevat olnud kokku liidus 87 tk.katsetati neid mustal merel,kus lõppakordiks oli üleminek Sevastoopolost Odessase meritsi.eestis asus üks pataljon sellisedi keskmisi tanke,mustal merel polk.neile tankitele kinnitati külge kaks pontooni,mis olid metallist ja seest penoplastiga täidetud.veel oli pontoonides 500 l kütist,käitati pontoonide vindid tanki veoratastega,pontoonidel võis kaasa võtta 40 meest,kuid siis lasta ei tohtinud.nii need tankid siis sedapsi karujärvel ujusidki varakevadest.hilissügiseni,olid ka ujuvtankid.PT-76.nii,et igal tankil käis kaasas 3 masinat pontoonidega,kuigi ma neid tagumisi järvel küll külges ei näinud.(olid 2 suure pantooni ahtriosas kahe vahel).

margus014 kirjutas:

johnbull kirjutas:Karujärve baasi hakati rajama enne II msõda. Eesti firma Eesti Ehitus ehitas selle endise Karu mõisa maadele. Peale sõda arendati asja edasi. Varemeid on tõesti mitut sorti kuni karujärveni välja. Muuseas Karujärv on olnud vanadel kaartidel pisike järveke endise Karu mõisa (Pidula mõisa karjamõis) lähedal, selle nimi tänapäeval Mädajärv. Karujärv vanadel kaartidel on Järvemetsa (Järumetsa) järv.

Dejevo külje all on mudajärv.

ja sela sai kala püütud.ja räägit veel,et sinna uputati vene sõjavange.oli ka veel üks kaev,kust vett ei võüetud.kui küsisin,et miks+õeldi,et sinna olevat end ära uputanud üks jooksu pannud vang.enne väeosa olid metsa veerel ka haudu,kus algul 60 algul oli ka mingeid tähiseud,kuid hiljem nad kadusid.

polzunov kirjutas:Just rakettide tulek tingis raudtee ülesvötu.
Rakettide ilmumisega muutusid rannakaitse suurtükipatareid tarbetuks.Raudtee oli möeldud laskemoona ja muu varustuse veoks,lisaks pidid tulema kasutusse raudteesuurtükid.
Legend Sahhalinist pärineb juba tsaariajast,kui venelased alustasid kitsarööpmelise raudtee ehitust.Sakslased said tolle hiljem peaaegu valmis.
Orikülas oli maa-alune õhuseire lokaatorijaam,lisaks mingi mobiilne raketisüsteem,mis samuti oli maa all angaaris.Marki ei oska öelda,aga angaar oli nii suur,et metsaveokäruga t-150 sai sees ringi keerata.

olid raketid,kuid toimus raketi iseeneslik start.ja siis nägid eeskirjad ette,et raketid tuleb peale sellist intsidenti ära viia.nii lahkusid oriküla rtaketid.seal oli Brigaadi välistaap.mille juhtpunker asum karida küla serval,vasakul pool teed,baasi vastas.
see suur angaar oli ette nähtud tehnika seadmete varjeks tuumalöögi korral.võtsime neid ehitise üle venelaste lahkudes.olin Einselni julgestuses,kui taa Saaremaal käis koos kapten Kertiga,saatsian teda ringreisil.suiis oli Saaremaale jäänud4 baasi veel ja Einseiln külastas neid,olles veel erariietes,koos tulavesa kaitseministrga ja kapten Kertiga.käisime kõigis baasides sel korral-alustades-Tehumardi,karujärve(vist selles järjekorras),Oriküla.ikka kolmes,linnas ei käinud.

Mul on maakodus ühe Saaremaa mehe päevik, kes 1940 Karujärve baasi ehitusel töötas. Ta oli paraku napisõnaline, iga päeva kohta 1-2 rida päevikus, kuid asi seegi. Seal on kindlasti infot näiteks tööliste elamis- ja palgatingimuste kohta.
Kui suvilasse satun, võtan päeviku ette ja postitan huvitavamad seigad siia teemasse.

Nii, sirvisin päevikut..
Lümanda valla Kotlandi küla toona 24a noormees Arnold R. töötas Karujärve baasi ehitusel 1940.a juunist detsembrini, peamiselt vundamendi- ja müüritöödel. Ehitiste skeemi paraku päevikus ei ole , on enamasti märgitud "täna töötasin esimeses plokis, homme lähen kolmandasse plokki" jms. Eraldi märkimist väärisid vaid hobusetall, katla- ja s..tamaja. Nädala sees oli ta "korteris" Õru(?) külas, nädalavahetusteks väntas jalgrattaga koju sauna.
Palk olnud üldiselt väga hea ning eestlased võistlesid, kes rohkem kive päevas müüri laob. Päevikust ei paista siis veel mingit vastumeelsust venelaste vastu.. hiljem juba küll
Märkimisväärne on aga asjaolu, et Arnold nägi juba siis korduvalt unes ette elu Venemaal tööpataljonis, kuhu ta hiljem ka reaalselt sattus.

sadist kirjutas: Nädala sees oli ta "korteris" Õru(?) külas

Pakun, et Üru küla. See on Dejevost enam-vähem teispool Karujärve.

Ilmselt muidugi jah. Käekiri on kohati raskesti loetav.
Seal oli ta korteris kogu aja v a detsembris viimase nädala, selle ööd ta magas kellegi köögis põrandal.

Detsembris saanud müüritööd valmis, samuti olid Arnoldil lahkhelid ühe töödejuhatajaga ning uuest aastast töötas ta juba mujal.

Päevik on päris mahukas- aastad 1935 kuni 1943, peaaegu kõik päevad v a aeg Nõmme Pioneeripataljonis ajateenistuses- seal olnud selline vesi ja vile, et polnud mahti päevikut pidada.

Tere! Kas mäletate ka sealseid ohvitsere? Huvi on ühe konkreetse gruusia ohvitseri vastu aastatest 1951- 1954.