3. leht 6-st
Re: Jäälahing
Postitatud: 20 Sept, 2009 19:37
Postitas mangust
Postitatud: 20 Sept, 2009 20:36
Postitas Arnold
Kes on see Andres Adamson? Teab keegi?!
Kui inimene kirjutab: "Jäälahingu-aegne topograafia oli siinmail oluliselt teistsugune. Peipsi ja Pihkva järve veetase oli kaks meetrit madalam, Lämmijärv oli kitsas saarterohke väin – sest Emajõgi voolas toona mitte Peipsisse, vaid sellest välja; Emajõgi ja Pärnu jõgi olid alates tolle keskjooksust sama jõgi. Alles 1500. aasta paiku tegi maakerge sellele ühendusele lõpu." - siis tekib mul küsimus, et miks sellele ajudoonorile jäeti alles keel? Ilma ajuta juurviljale pole see vajalik!
Peale sellise idiootsuse lugemist polnud tõesti mõtet jätkata. Võib muidugi mõista Ärilehe tootja mõttekäiku, et sihtgrupp on hiina kalendri järgi elavad sõõrumaad, aga siis võiks omi üllitisi levitada otsepostitusega, nagu omal ajal KGB tegi "ajalehega" "Kodumaa"!
P.S. "Holotseeni alguseks Võrtsjärve veepind alanes ja väljavool lõunasse lakkas. Varaholotseeni teisel poolel, maakoore ebaühtlase kerkimise tõttu, katkes väljavool Viljandi oru kaudu ka lääne suunas. Kujunes ulatuslik sisejärv, mille veepind oli tänapäevasest kõrgem, järve pindala aga tunduvalt suurem. Selle, nn. Suur-Võrtsjärve veed ujutasid üle alad nüüdisjärvest kirdes. Kõrgema ja enamliigestatud reljeefiga piirkondades oli Suur-Võrtsjärve kontuur lähedane nüüdisjärve kontuurile.
Järve loodeosa kiirema kerkimise tõttu kujunes Keskholotseeni algul Suur-Võrtsjärvest väljavool mööda Emajõe orgu itta." Eesti loodus. 1995
P.P.S. Keskholotseen - 3000 kuni 8000 aastat tagasi
Postitatud: 20 Sept, 2009 21:06
Postitas Arnold
Ma tsiteerisin just oma postituses loodusteaduslikku üllitist, keskholotseen jne. Võrtsjärv oli 1000 aastat tagasi enamvähem sama rannajoonega, Peipsi puhul võib olla veidi suuremaid kõikumisi, aga ei ole vaja ajada pada Emajõe voolamisest teises suunas ajaloolisel ajal!
Ja kui sulle isiklikult tuleb üllatusena, et tõepoolest tänane Emajõgi kuni c.16.sajandini voolas teises suunas
- Viidet, viidet paluks!
Postitatud: 20 Sept, 2009 21:39
Postitas Arnold
Corvus astus selle Adamsoni aerudeta paati ja nüüd imestab, et miks ta Peipsi poole hulbib
Ennegi nähtud neid ajaloolasi, kes loodusteaduseid mütsiga lööma läinud! Üks ilueedi läks nutuga lausa kohtusse kaebama
Raukase artikkel ei räägi midagi Emajõe voolamisest pärast keskholotseeni Võrtsjärve. Ise tean mitmeid - vähemalt pooletuhandeaastaseid - asulakohti Lämmijärve kaldal. Osaliselt veega üleujutatud, aga kes teab midagi tollaste asulate suurusest, saab kinnitust veetaseme suhteliselt mõõduka muutuse kohta viimase aastatuhande jooksul.
Postitatud: 20 Sept, 2009 21:45
Postitas Shiim
Voolusuund muutus arvatavasti 6000-7000 aastat tagasi maapinna kerkimise tõttu.
http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=36018
Postitatud: 20 Sept, 2009 22:37
Postitas Arnold
Tsiteerin::
Muistse hansatee olemasolu Pärnu, Raudna, Tänassilma ja Emajõe baasil on tõtt öelda pisut müütiline, sest kindlaid andmeid selle kohta pole säilinud. Viikingid olevat kunagi seda teed mööda Peipsile sõitnud ja tuisanud sealt edasi Venemaad vallutama. Küll aga räägib muistse ühendustee kunagisest olemasolust fakt, et Tartu ja Viljandi olid Hansa Liidu liikmed ja järelikult pidi neil olema ka usaldusväärne väljapääs avamerele.
Kust see pärineb?
Et aga sajandite jooksul on jõed ja järved oma sänge muutnud ning maapind ühes kohas tõusnud, teises vajunud, võib muistse veetee olemasolu siiski uskuda.
Järjekordne ajaloolane?
Postitatud: 20 Sept, 2009 22:40
Postitas Arnold
Njuu ja mitmetes allikates nimetatud-joonistatud Embach oli siis mis jõgi? Kui tohiks küsida? See mis hansalinna Viljandi juurestki läbi käis... Irv.
Näita pilti! Ma olen ka kaarti näinud, kus Võhandu ja Piusa üheks jõeks saavad - see oleks Sulle kindlasti argument minuga vaidlemiseks?
Postitatud: 20 Sept, 2009 22:44
Postitas Arnold
Mis puutub voolu ja veetasemesse, siis arheoloogia väidab just 13.saj asulakihi jäänused Peipsi praegusest veetasemest c. 2-3 m madalamale.
Kui Sa teaksid midagi arheoloogiast, siis saaksid aru, kuivõrd laest (mitte põhjast) sellised väited on võetud - too välja vastavad uuringud koos kaevamisaruannetega! Samahästi võiks soovitada minna sinna eiteakuhu ja tuua eiteamida
Postitatud: 20 Sept, 2009 22:54
Postitas Arnold
Seega tsiteerisid sa valet artikklit...kahjuks. Pealegi hetkel pole enam ammu see "väljavool itta". Lõunasse on hetkel!
Et Võrtsjärv voolab hetkel lõunasse?
Postitatud: 21 Sept, 2009 18:52
Postitas Jaanus2
Mõte, et Emajõgi kunagi teistpidi voolas, tundub harjumatu, nagu ka see, et kuskil maapind langeb (Eestis üldiselt kerkib). Just Pihkva järve kandis langeb maapind praegugi mitu mm aastas, koos sellega upuvad vaikselt ka järveäärsed vene külad - Peipsi vesi vajub lõunasse. Ja oligi mitte väga ammu nii, et Emajõe Peipsi-poolne ots oli Võrtsjärve pinnast kõrgemal ja vesi voolas hoopis sinnapoole. Peipsi põhjarannik siiski kerkib vaikselt või püsib paigal.
Postitatud: 21 Sept, 2009 18:53
Postitas Arnold
Tegin veidi taustauuringuid - a´la niburuuurijatega ei ole mõtet jahuda! Minge mõne tõsise teadlase juurde ja hakake rääkima sama jama - ega üle kolme minuti ei kuulata! Pole minulgi aega ega viitsimist jahuda Sõrmuste isanda laadse maailmapildiga njuueidž "ajaloolastega"
Postitatud: 21 Sept, 2009 20:34
Postitas Anonymus
Arnold kirjutas:
Kes on see Andres Adamson? Teab keegi?!
https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.asp ... sikud.aspx
Postitatud: 22 Sept, 2009 20:01
Postitas Arnold
Ei pidanud vastu ja helistasin ühele tõsisele teadlasele
Jahtu nüüd maha - ka mina "helistasin" tuntud teadlasele, aga ei hakka seda nime siia kirjutama, kuigi see on siin juba vilksatanud
Midagi see jutt Sul siin ei tõesta, ainult ilmestab arheoloogiateaduse südikate mitšuurinlaste arusaamist teadusest - mitte leiuainese ja konteksti analüüs vaid oma unenägude trükiväljaannetes seletamine. Jõudu edaspidiseks! Minu elu on liiga lühike, et ...
P.S. Arheoloogiga kopuleerumine on siiski ainult kopuleerumine, ega sünnita koolkonda
Postitatud: 22 Sept, 2009 23:30
Postitas Anonymus
Härrased! Jõed muudavad aegajalt sängi, järved kasvavad kinni, mõnes kohas maapind tõuseb ja mõnes langeb. Mis vahet on seal mis pidi see jõgi voolas, sõjakäiku see 1242 aastal eriti ei mõjutanud. Rahuneme nüüd maha.
Anonymus
Soovitan lugeda seda teost
https://www.etis.ee/portaal/publication ... late=false
Postitatud: 23 Sept, 2009 9:42
Postitas Jaanus2
Natuke see maapinna vajumine sealkandis siiski Jäälahinguga aeotud on - niipalju, et kui siis oli maapind kõrgemal ja Lämmijärv kitsam, siis oli ülekäik lihtsam ja võis toimuda mujalt kui me täna üle minna tahaksime.
Ehk alati ei saa lähtuda tänapäeva loogikast.