www.militaar.net

Rõõm kuulda.Sai täna seal käidud,eksponadid asjalikud.Huvitav kas see saksa stum omaljõul ka liigub?Kõige vägevam on seal momendil see kaja, mis nende kuplite all vastu hõikab.Muuseumi avamist ootama jäädes ja tegijatele jõudu.

stum=stug?? kui nii siis ei liigu. Mootor puudu..

Nii sai täna üritusel ära käidud. Pidulik avamine oli kell 14.00. Kohal orkester, igatmasti ja riiki sõjaväelasi ning muidu huvilisi. Tundus, et pooled paraadi välisriikide liputoimkonnad olid ka asja uudistama tulnud. Tanki Ants oli ka platsis. Tarand, Raul Kuutma, Aaviksoo ja Soome sõjamuuseumi asjamees pidasid kõnet. Tarand tegi veel nalja, et kuigi tehnikal oli piirdenöör ümber lubati tehnikat ka käega katsuda ja kasvõi peale ronida. Igati kena ja kordaläinud üritus.
Stug ei pidanud jah omaljõul liikuma aga Raul Kuutma ühes intervjuus ütles, et kollektsionääride jaoks on sellise hind kuskil 10 miljonit dollarit-----see vist natuke palju aga eks ta enam-vähem sinna poole kisub. Parimad asjad enda jaoks olidki Stug, 88 mm ja 20 mm FLAK-id.
Isa tundis ena jaoks ära ka üke Nõuka aegse suurtüki, mille peal ta Karjala kandis teenis.

Välja olid pandud:

76 mm välikahur M1927
45 mm tankitõrjekahur M1937
45 mm tankitõrjekahur M1938
45 mm tankitõrjekahur M1938-41
45 mm tankitõrjekahur M1932
122 mm haubits M1938
76 mm välikahur M1936
76 mm välikahur M1902
152 mm haubits M1938
76 mm õhutõrjekahur M31
Jalaväe lahingusoomuk BMP 1
Liikur-õhutõrjesuurtükk ZSU-57-2
23 mm õhutõrjekahur ZU-23-2
130 mm välikahur M1954
37 mm tankitõrjekahur M/37
120 mm miinipilduja 1938
37 mm tankitõrjekahur M/36 (Soome)
37 mm tankitõrjekahur M/36 (Poola)
37 mm tankitõrjekahur M/36 (Rootsi)
37 mm tankitõrjekahur M/40
20 mm õhutõrjekahur M/42 M Madsen
84 mm välikahur 1918
20 mm õhutõrjekahur M/38
20 mm õhutõrjekahur M/30
50 mm tankitõrjekahur M/38
75 mm tankitõrjekahur M/40
88 mm õhutõrjekahud M/37 RMB
105 mm välihaubits 1933
Liikursuurtükk StuG III Ausf G

Lõppeks jõudis ka rasketehnika pädeva nimekirja ära oodata

Ise välismaal, kahepäevase näituse visiteerimiseks puudub igasugune võimalus - eks loen siis vähemalt nimekirja ja vaatan Sturmi pilti

Ülimalt vahva kollektsioon tõesti. Eile sai neid heas seltskonnas uudistada ja igat pidi näppida, suured tänud asjaosalistele selle võimaluse pakkumise eest. (nt Aaviksoo tegi kohe otsa lahti ja hüppas tagant StuG'i otsa.) Kohtusin ka kaasfoorumlasega, kellega koos sai ka mõnusasti juttu vesta.

Lisan omaltpooltki pisut interjööri:

Tehnika nimetuste osas tuleb ilmselt natuke järgi aidata veel, aga ühtlasi on ka asi arusaadav, sest ega seda infot siltidele nii lihtne kiirelt leida ja kanda ei ole. Alljärgnevalt tahaks teha mõned parandused. Nii näeksin mina seda. Siin mõningaid näiteid.

xawa kirjutas:Välja olid pandud:

76 mm välikahur M1927 - 76mm polgukahur mudel 1927. a
45 mm tankitõrjekahur M1937 - 45mm tankitõrjekahur mudel 1937. a
152 mm haubits M1938 - 152mm välihaubits mudel 1938. a
Jalaväe lahingusoomuk BMP 1 - Jalaväe lahingumasin BMP-1
20 mm õhutõrjekahur M/38 - 20mm õhutõrjekahur 2cm FlaK 38
20 mm õhutõrjekahur M/30 - 20mm õhutõrjekahur 2cm FlaK 30
50 mm tankitõrjekahur M/38 - 50mm tankitõrjekahur 5cm PaK 38
75 mm tankitõrjekahur M/40 - 75mm tankitõrjekahur 7,5cm Pak 40
88 mm õhutõrjekahud M/37 RMB - 88mm õhutõrjekahur 8,8cm Flak 37
105 mm välihaubits 1933 - 105mm välihaubits 10,5cm leFH 18M
Liikursuurtükk StuG III Ausf G - Ründesuurtükk StuG III Ausf G

Muidu ise sai ka kohal oldud ja võib öelda, et kollektsioon on väga asjalik ja samuti põhiosas väga hästi säilinud-hoitud. Ikkagi kulub ilmselt väga palju vaeva ja aega, et need museaalid saaksid korralikult puhastatud ja hooldatud.
Stugi taastamine saab kõige rängem tegevus olema, sest nagu piltideltki näha, on ta näiteks seest väga halvas seisukorras. Kui keegi viitsiks talle kunagi mootori hankida (soomes oli ka mootoriga versioon saadaval olnud, kuigi väljast olla kehvem paistnud...), oleks samuti tore, aga ma mõtlen, et selle masina korraliku ja viisaka ülesöömise aega võib mõõta aastatega.
BMP oli igati korralik. Kahuril polnud lukku, kuid PKT koht oli minuarust täiesti olemas. Kuna ta liigub, on kindlasti muusemus näitamise vahepealt ka tt-õppevahendina hästi kasutatav. Selle masina (ka ZSU) hea ülalpidamine ja hoiustamine nõuab tehnilisi oskusi-teadmisi. Kaitsevägi peaks siin toetama. Näiteks Tagalapataljon.
Kõik suurtükid ootavad mahukat hooldust ja värvimist. Kui töö kaitseväe abil ära saaks korraldatud, siis ülejäänud suurtükipargi korralik puhastamine hooldus ja värvimine võiks kesta ehk aastajagu või paar. Eks kaitseväelased pea seda muu töö kõrvalt tegema.

Kindel see, et Laidoneri muuseum seda kõike üksi ette valmistada ega säilitada ei suudaks.
Ei suudaks isegi hr Tõrs (kel niigi piisavalt tehnikat sammaldumas/roostetamas).

Tähendab siis, et enam seda külastada ei saa?

skeletondude kirjutas:Tähendab siis, et enam seda külastada ei saa?

Nagu Indrek Tarand ütles, et kui mitte varem, siis loodetavasti aastal 2014. Seniks lähevad museaalid kuhugi lukutaha.

xawa kirjutas:

skeletondude kirjutas:Tähendab siis, et enam seda külastada ei saa?

Nagu Indrek Tarand ütles, et kui mitte varem, siis loodetavasti aastal 2014. Seniks lähevad museaalid kuhugi lukutaha.

nii kaua ei pea ootama

BMP sõidab? Siis selle kahuri luku puudumine ei tohiks nüüd küll mingine takistus olla, et seda relva taas töökorda seada ja masinat aegajalt sõjamängudesse kaasata.
Kas kegi teab täpsemalt ZSU 57-2 seisukorda? Relvad- mootor-käguosa? See isegi rohkem tanki nägu kui BMP ja kõlbaks kah polügoonile asju imiteerima. Kui kahurid korras siis ta ju põmmutab kah valangutega päris uhkelt
Samas kui kaitsevägi neid kasutab ja hooldab - tekivad esimesed kogemused, tööriistad ja mingine algeline infra, et tulevikus ehk päris tanke ja lahingmasinaid hoida-pidada suudame.
Millegiga tuleb ju alustada.

Aga kas see oleks eetiline, et meile kingiti midagi ühte eesmärki silmas pidades kuid me hakkame seda vahelduseks kasutama hoopis teisel eesmärgil?

Täna siis veetakse kogu kollektsioon ladudesse:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/1 ... 6&l=fplink

Stug paistab seestpoolt kaunis õnnetu ja värv paistis ka kuidagi vale. Riigil võiks olla auasjaks see masin seest korda teha ja liikuma panna (omaette huvitav, palju sealt seest puuduvad kannid maksta võiksid). Vähemalt see roostesodi tuleks sealt põrandalt ää koristada. Ei viitsi ta kilohinda arvutama hakata, aga kinslasti on see üks selline asi mille kallal rooste kõige kiiremini kroone õgib.