www.militaar.net

Postimehe lugu on siis valmis: http://www.postimees.ee/?id=22639

Lõhmusele helistas keegi oma nime ja asjaga seotust varjanud naisterahvas, kes väitis, et kõik mehed kuulusid politseipataljoni ja ühe nimi olnud Kask - väga kahtlane suhtlemise viis ja teave, aga ei saa ka seda niisama eirata.
Loosse tooks selgust ka Osvald Vaidlo hilisem teenistus. Minul on kasutada ainult väga fragmentaarne ja väga vigane teos "Eesti vabadusvõitlejad Teises Maailmasõjas." Toronto 1987, mille põhjal teeks oletuse, et põgenemise eelselt võis leitnant Vaidlo olla 287 politseipataljoni koosseisus. Lomulikult on palju teisi võimalusi v.a. 20.diviisis teenimine - selle välistab munder.

Aasta tagasi ma postitasin rubriiki EW 20-40 teema Eesti politsei.Seal on pildid 31,35-nda ja 43-nda aasta mundritest.Äkki abiks.

Tallinn-Harju politseiniku koolisõrmuseks peetud ese kuulus siiski Osvald Vaidlole (kuna mehed lamasid üksteise peal ja kolm labakätt olid kohati koos, siis sellest väike segadus)


Sünnipäevakink Vilmalt siis.

Minul on kasutada ainult väga fragmentaarne ja väga vigane teos "Eesti vabadusvõitlejad Teises Maailmasõjas." Toronto 1987

Tegelikult on mul veel üks raamat, aga see on nii suur, et jäi alul kahe silma vahele - Estonia 1940-1945 (nn Jakobsoni komisjoni aruanne). Kui vabasse maailma jõudnud veteranid teadsid kirjutada, et 36. pataljon jagati 43-da hakul laiali 37.,287. ja 288. pataljoni vahel, siis Jakobsoni raport teatab, et 36. jagati hoopis 29., 33. ja 35. vahel (lisaks leegionisse siirdujad). Viiteid, kust need tarkused pärinevad, paraku ei leidnud. Küll on leheküljel 863 repro "Postimehes" 11.02.1943 avaldatud fotost. Kirjandusmuuseum hetkel puhkab, seega ei saa selle lehega lähemalt tutvuda, aga repro allkirjastatud umbes nii: Litzmanni ja Mäe 36. pataljoni külastamine peale pataljoni naasmist Eestisse 1943. ja loetletud ninameeste nimed (vasakult): Wilhelm von Thaden, Oskar Angelus, Hjalmar Mäe, Harald Riipalu ja pataljoni ohvitserid.
Omalt poolt julgeksin pakkuda, et paremalt kolmas on Osvald Vaidlo (EW vormis nagu Riipalugi)

Aadressil dea.nlib.ee on digitaliseeritud saksaaegne "Postimees" kenasti olemas.

A

Kas keegi oskab foto järgi öelda - mis lint on Osvaldil rinnas?

Ehh, Arnoldi pildil näeb EW vorm tunduvalt parem ja tänapäevasem välja, kui sakslaste munder

http://s441.photobucket.com/albums/qq13 ... ?start=all

See keskkond on ikka jama, aga ei ole aega midagi muud uuesti alustada - kui keegi õpetaks, kuidas pildid võttejärjekorras sellesse kamarajurasse salvestada, siis oleks tänulik. Seni vaadake kuda juhtub.

Siin pole muud öelda, kui suur tänu kõigile asjaosalistele!

Suur kiitus ennekõike Arnoldile, kes mängis tseremoonia organiseerimisel võtmerolli.
Tänu ka kaitseväele ning korporatsioon Vironiale, samuti Estoloogile, Ovele ja teistele, kes abistasid nii nõu kui jõuga.
Ei saa märkimata jätta ka meedia rolli antud loos, nii et tänu ka Alo Lõhmusele.

Arnold kirjutas:Lõhmusele helistas keegi oma nime ja asjaga seotust varjanud naisterahvas, kes väitis, et kõik mehed kuulusid politseipataljoni ja ühe nimi olnud Kask - väga kahtlane suhtlemise viis ja teave, aga ei saa ka seda niisama eirata.

Kui üks neist oli mees nimega Kask, siis suure tõenäosusega ei olnud see Tallinn-Harju politseiprefektuuri konstaabel.
Nimelt on kuni 1940. aastani TH prefektuuris töötanud Kask'i nimelised kodanikud laias laastus kas sulid või muidu imelikud. Igal juhul ei töötanud ükski neist enam 1940. aastal TH prefektuuris.
Üks neist anti 1922. aastal kohtu alla relva ebaseadusliku omastamise tõttu
Teine lasi endale 1929. aastal kuuli pähe, kuid jäi ellu - lahkus siiski politseist.
Kolmas vabastati 1933. aastal peale kolmekuust teenistust, kuna temast "ei saa hääd ega isegi mitte keskpärast kordnikku".
Neljas vabastati 1920. aastal teenistusest avalikus kohas purjutamise pärast.
Viies vabastati teenistusest 1921. aastal.
Vaid kuues Kask jätkas edukat teenistust politseis, kuid alates 1935. aastast juba teistes prefektuurides. 1940. aastal oli ta Peipsiääre valla konstaabel.

Vaid kuues Kask jätkas edukat teenistust politseis, kuid alates 1935. aastast juba teistes prefektuurides. 1940. aastal oli ta Peipsiääre valla konstaabel.

See mees isegi sobiks, ses mõttes, et 1940-al oli ametimeeste tervisele vägagi kasulik oma teenistuskohalt õigel ajal sääred teha ja võimalusel mindi kodukohta, ning hangiti mingi apoliitilisem amet või lausa lihttöö (allveelaeva "Lembit" viimane komandör hakkas raamatupidajaks turbarabas, Laura vallavanem Karjel tuli kodukanti Tõstamaale lihttööliseks jne.). Aga täiesti arvestatav on variant, et TH mundris mees sai politseinikuks alles sõja ajal ja neid nimekirju vist samahästi kui pole.
Sest nagu teada, EW politseimunder oli saksa okupatsiooni ajal ametlik vormirõivas politseile.