www.militaar.net

Proovin väheke refereerida kamraadi poolt antud lingist, keeloskusega on nagu on, parandage . Esmalend 1957 september, oli pikemat aega (laieim-mahukaim? keeleoskus andis alla) kopter maailmas, ka oli ta kiireim, kuni 300 km/h. MAXIMUM TÕSTEJÕUD 12 TONNI !!! On saanud hiljem täiustusi, max kiirus 340 km tunnis saadav.

jackpuuk kirjutas:Proovin väheke refereerida kamraadi poolt antud lingist, keeloskusega on nagu on, parandage . Esmalend 1957 september, oli pikemat aega (laieim-mahukaim? keeleoskus andis alla) kopter maailmas, ka oli ta kiireim, kuni 300 km/h. MAXIMUM TÕSTEJÕUD 12 TONNI !!! On saanud hiljem täiustusi, max kiirus 340 km tunnis saadav.

Muide. Ükski helikopter ei saa teoreetiliselt mitte kunagi mitte mingi valemiga lennata kiiremini kui 500 km/h laias laastus. Koduseks tööks jääb välja mõelda miks?

Lihtsalt infoks: Praegune kiirusrekord on 401km/h

Eluka all mõtlesin "Black hawki".Uurisin vahepeal asja,töötab samuti nagu kõik teised-laba kaldenurga muutmisega.Segadusse ajas see "multikas"kus näidatakse terve rootori kallutamist eri suundades.

Kilo Tango kirjutas:

jackpuuk kirjutas:Proovin väheke refereerida kamraadi poolt antud lingist, keeloskusega on nagu on, parandage . Esmalend 1957 september, oli pikemat aega (laieim-mahukaim? keeleoskus andis alla) kopter maailmas, ka oli ta kiireim, kuni 300 km/h. MAXIMUM TÕSTEJÕUD 12 TONNI !!! On saanud hiljem täiustusi, max kiirus 340 km tunnis saadav.

Muide. Ükski helikopter ei saa teoreetiliselt mitte kunagi mitte mingi valemiga lennata kiiremini kui 500 km/h laias laastus. Koduseks tööks jääb välja mõelda miks?

Lihtsalt infoks: Praegune kiirusrekord on 401km/h

Mat. on lihtne, natu valemeid on vaja teada Rootori labade ja õhutakistuse suhte jama on see.

http://www.helis.com/howflies/maxspeed.php
rekordkiirus siis 402km/h

varing kirjutas:Eluka all mõtlesin "Black hawki".Uurisin vahepeal asja,töötab samuti nagu kõik teised-laba kaldenurga muutmisega.Segadusse ajas see "multikas"kus näidatakse terve rootori kallutamist eri suundades.

See jutt seal multikas on tõene, kuid multikas ise on vale. Kallutatakse jah rootorit, kuid ainult koos kopteriga. Sellist rootori siia-sinna liigutamist nagu seal pildil ei toimu. Rootori kallutamine toimub siis nii nagu ma kirjeldasin ehk siis suurendatakse tõstejõudu mingis rootori küljes.

jackpuuk kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:

jackpuuk kirjutas:Proovin väheke refereerida kamraadi poolt antud lingist, keeloskusega on nagu on, parandage . Esmalend 1957 september, oli pikemat aega (laieim-mahukaim? keeleoskus andis alla) kopter maailmas, ka oli ta kiireim, kuni 300 km/h. MAXIMUM TÕSTEJÕUD 12 TONNI !!! On saanud hiljem täiustusi, max kiirus 340 km tunnis saadav.

Muide. Ükski helikopter ei saa teoreetiliselt mitte kunagi mitte mingi valemiga lennata kiiremini kui 500 km/h laias laastus. Koduseks tööks jääb välja mõelda miks?

Lihtsalt infoks: Praegune kiirusrekord on 401km/h

Mat. on lihtne, natu valemeid on vaja teada Rootori labade ja õhutakistuse suhte jama on see.

Ei ole. Täpsemalt - see on vaid väike osa kogu tõest.

varing kirjutas:http://www.helis.com/howflies/maxspeed.php
rekordkiirus siis 402km/h

400,888 km/h

See jääbki tegelt. piiripealseks, kui laba nurk läheb liiga järsuks , siis kaob tõmme ja tõstejõud, lamedal nurgal pole piisavalt veojõudu, see ongi kompromiss kiiruse ja tõstevõimekuse vahel. MAX rekordkiiruse saavutamiseks peaks olema koperdaja tunduvalt kergem, mootor kordades võimsam(mis tähendab tema mõttetust pmst. märksõna kütusekulu).

jackpuuk kirjutas:See jääbki tegelt. piiripealseks, kui laba nurk läheb liiga järsuks , siis kaob tõmme ja tõstejõud, lamedal nurgal pole piisavalt veojõudu, see ongi kompromiss kiiruse ja tõstevõimekuse vahel. MAX rekordkiiruse saavutamiseks peaks olema koperdaja tunduvalt kergem, mootor kordades võimsam(mis tähendab tema mõttetust pmst. märksõna kütusekulu).

Vihjeks - tegemist on rootori tõstejõu ebasümmeetrilisuse ja helikiiruse teemaga.

Veidike pilte:
http://walkarounds.airforce.ru/avia/rus ... /index.htm

http://www.aviaphoto.ru/rus/search?airplane=Mil+Mi-6

Ja tehase inffi:
http://www.mi-helicopter.ru/eng/index.php?id=118

Nüüd ajasid kuulid kokku mul , niipalju kui mina olen aru saanud, siis mingil hetkel ei suuda rootor enam õhutakistust ületada(sõltumata konstruktsioonist), teravama nurga all pole enam tõstejõudu, see on lühiajaliselt kompenseeritav ainult mootorivõimsusega.

Vanasti oli mu üheks lemmikraamatuks saksa keelest tõlgitud raamat õhusõidukitest. Sest muud eriti polnudki eesti keeles. Sealt sain küll aru, et kopteri ettepoole, tahapoole, paremale, vasakule lendamiseks kallutatakse tiivikut (või siis seda kohta, mis mootorit ja tiivikut eraldab) vastavale poole ja vektor muutub. Tõstejõudu veidi vähemaks ja veojõudu vastavas suunas natuke suuremaks. Täiesti otse tiivik - maksimaalne tõstejõud aga ei mingit tõmbejõudu kuhugi poole - kopter otse üles. Et kopter ise vastassuunas keerlema ei hakkaks, selle jaoks on sabatiivik (seda ei ole vaja kahe vastassuunas pöörleva tiivikuga kopteritel ja veel mõnedel). Selliseid vertikaalselt startivaid propellerlennukeid on ka, mis pööravad lausa kogu tiiba koos mootoritega, kui horisontaallennule üle minna tahavad. Siis ei tohiks ka tiiviku kallutamine eriti keeruline olla. KT ütleb nüüd, et olen loll...

jackpuuk kirjutas:Nüüd ajasid kuulid kokku mul , niipalju kui mina olen aru saanud, siis mingil hetkel ei suuda rootor enam õhutakistust ületada(sõltumata konstruktsioonist), teravama nurga all pole enam tõstejõudu, see on lühiajaliselt kompenseeritav ainult mootorivõimsusega.

Asi on väga lihtne. 500km/h puhul ületab ettepoole liikuva rootori laba peal õhuvool helikiiruse samas kui tahapoole liikuva rootori laba kiirus on 0 (mis iseenesest on nonsest, sest 0 kiiruse korral tiib variseb e. tõstejõud puudub(1)). Sellist helikopteri rootori laba, mis lendaks helikiirusel ei ole võimalik ehitada. Kui ühel küljel puudub tõstejõud täielikult ja teisel küljel lendab laba helikiiruse lähedasel kiirusel on tõstejõu erinevus väga suur. Tulemusena hakkab helikopter ümber oma pikitelje kontrollimatult keerlema.


(1) Tegelikult toimub muidugi tõstejõu kadumine märksa väiksemal kiirusel, milline sõltub peamiselt tiiva erikoormusest ja profiilist.

Jaanus2 kirjutas:Vanasti oli mu üheks lemmikraamatuks saksa keelest tõlgitud raamat õhusõidukitest. Sest muud eriti polnudki eesti keeles. Sealt sain küll aru, et kopteri ettepoole, tahapoole, paremale, vasakule lendamiseks kallutatakse tiivikut (või siis seda kohta, mis mootorit ja tiivikut eraldab) vastavale poole ja vektor muutub. Tõstejõudu veidi vähemaks ja veojõudu vastavas suunas natuke suuremaks. Täiesti otse tiivik - maksimaalne tõstejõud aga ei mingit tõmbejõudu kuhugi poole - kopter otse üles. Et kopter ise vastassuunas keerlema ei hakkaks, selle jaoks on sabatiivik (seda ei ole vaja kahe vastassuunas pöörleva tiivikuga kopteritel ja veel mõnedel). Selliseid vertikaalselt startivaid propellerlennukeid on ka, mis pööravad lausa kogu tiiba koos mootoritega, kui horisontaallennule üle minna tahavad. Siis ei tohiks ka tiiviku kallutamine eriti keeruline olla. KT ütleb nüüd, et olen loll...

Ütlen veelkord. Tiivikut kallutatakse tõepoolest, kuid ainult koos kopteriga. Rootori peavõlli kopteri suhtes ei kallutata. Tiiviku kallutamine toimub tõstejõu muutmisega tiiviku vastaskülgedel. Selleks muudetakse labade kohtumisnurka.

Muide kui see on sama raamat, siis see oli minulgi lemmikraamat. Seal oli mälu järgi Lilienthalist päris palju kirjutatud.