www.militaar.net

Ei tea, kuhu nende meeste kondid on maetud...

Ei hakka veelkord üle kordama nõukogude praktikat, ehk aimasid isegi, et kuhu...

Mis mu meele eriti mõruks teeb, on et idanaabri langenute otsingmootor liigitab sellised hukatud teadmata kadunute alla.

Nojah, praegu võib mõnel meele mõruks teha, teisele ei paku mingit huvi, aga kui isakese Stalini ajal oleks arhiivis olnud märge "teadmata kadunud", siis oleks see olnud ju lausa õnnistus! Mitte nii hea kui "nõukogude kodumaa kaitsel langenud", kuid siiski oleks peaaegu aus lesk olnud ja lapsed oleks mingit sotsiaalkindlustuse laadset tuge saanud - "kodumaareeturitega" olid lood teised. Usun siiski - kuna oled kohtuotsuse dokumente näinud - et tollal polnud mees midagi teadmata kadunud, sest süsteem üldiselt töötas. Miks nüüd on "kodumaareetur" teadmata kadunuks "rehabiliteeritud", seda peaks küsima andmebaasi loojate käest!

Neid mõlemaid andmebaase lihtsalt ei viidud omavahel kunagi kokku (ei tehtud parandusi esialgsetesse sõjaväe andmetesse). Nende jaoks jäigi teadmata kadunuks kui otseseid pealtnägijaid polnud. Hiljem oli Siseministeeriumi meestel muidugi teada, mis mehest sai. Esialgseid sõjaväe kirju keegi parandama ei vaevunud ja nii nad nüüd seal andmebaasis figureerivadki. Medvedjev loeb kokku ja raporteerib - niipalju nõukogude sõdureid surma saanud, niipalju teadmata kadunud....

See oli küll asjalik viide-tähelepanek!

Järellugu oli, et 45 november kutsuti kogu perekond ükshaaval Pagari tänavale vestlusele. Esitati pealiskaudseid küsimusi muuhulgas klassikuuluvuse täpsustamiseks ja uuriti, kas vanaonu kohta on mingit informatsiooni.
Hiljem, kui mina 2005 asja uurisin arhiivis, olid ülekuulamisprotokollid samas kaustas teiste sugulaste omadega.
45 detsember võeti vastu otsus mitte represseerida, kuna "elasid eraldi ja ei olnud vanaonust majanduslikus sõltuvuses".
Vanaonu ülekuulamisprotokollidest paistab, et Sakslased moodustasid Garnisoni läinud Eestlastest relvastatud kaitsesalku. Minu jaoks oli ohoo-effekt.
Ei ole päris teema alla käiv enam. Lihtsalt mõtlesin, äkki keegi oskab täiendada.
Mis see nõukogude praktika siis oli? Vaevalt et pärast kuu pikkust juurdlust lihtsalt mehed kuhugi teeäärde viidi. Arvan, et sama juhtumiga seotud mehed vast samasse hauda maeti ja kusagil Luki kandis see haud ka on? Või ei?

Kuna omasid ei maetud, siis reetureid ei maetud sedaenam - kui just efekti mõttes omale hauda ei lastud kaevata. Talve aeg - jäid peale lahingutegevust tagasisaabunud väheste tsivilistide kaela. Kui ei olnud nende elupaiga otseses läheduses, siis jäid looduse korraldada.

Kas te teate selle dokumendi?
http://imf.forum24.ru/?1-1-0-00000033-000-0-0

До сих пор принятые меры к розыску десанта результатов не дали.
15.10.44 г. в 16.00 на розыски десанта выслана разведгруппа численностью 11 человек на трех катерах, которая результатов не дала.
Меры к установлению связи продолжаю принимать.

Selline tunne, et taastab siiani sidet, kui vahepeal ei ole trubkat nurka visanud

http://www.boston.com/bigpicture/2009/0 ... ml#photo31

Kas neist eesti meestest on midagi täpsemat teada?
Potšinok Karjala kannasel? Smolenski oblastis?

Potšinok Novgorodi oblastis, Demjanski rajon. 180. laskurdiviis.
http://onepamop.livejournal.com/650933.html

Võib-olla see oli 182. ld?

Eelneva info kommentaarist: Eesti üksustele täienduseks toodud venemaalt mobiliseeritud mehed riietati üksuse laost Eesti vormiriietusse. Arvatavasti olete lugenud selle faktiga seoses neis mobiliseeritutes tekkinud rahulolematustest, kui neid just-kui nn. välisriigi vormiriietusse panna taheti.

P.S. Ei lähe vist küll teemasse, kuid kuna keelel kibeleb, siis välja ma ka ütlen.
Ja, muideks! Ka see vene kommentaarium ei saa ei üle ega ümber neist tattipritsivatest ilkujatest, kes ei suuda oma eestlastevastasust kuidagi sündsas vormis hoida. Eks ta muidugi ka mind tigedaks tee midagi sellist lugeda, kuid - Kas omapoolne keskmise sõrme näitamine on ikka see kõige sobivam reaktsioon suvalise tattnoka verbaalsele peeretamisele?
Ega meie foorumiski taolistest puudus pole, kes eriti järelemõtlemata välja pritsivad, mis sülg suhu toob. Vahepeal hakkab endalgi kangesti vastu taoline möla, kuid ...
Kui vaadata Punaarmee langenute nimekirju, kus ühe lahtrina on olemas ka selline informatsioon, nagu - parteilisus, siis näeksime (mõnele mehele vist üllatusena), et - vaid üksikud langenutest on parteilased või komsomoli liikmed. Enamus neist olid parteitud. Tavalised mobiliseeritud - nn. mehed adra tagant, kes tõenäoliselt mingeid palavaid soove kaugele maale sõdima minna ei omanud.
Ja veel - sõda, kui kauakestev katastroofisituatsioon, mida iseloomustab tohutult tõusnud määramatus ja erinevate ühiskondlike kontrollmehanismide lõdvenemine või isegi puudumine, toob inimeste mitmekesisusest välja igat masti äärmused (nii positiivsed, kui negatiivsed) ja selles mõttes polnud erandiks ka II MS. Meie kodumaaga seoses saame kõnelda nii ühe, kui teise sõdiva poole "vägitegudest", missugused polnud mitte ajendatud kõrgemast käsust või siis ametlikust poliitikast, vaid ikka mingi konkreetse isiku enda initsiatiivist.
Kahjuks pole elu nii must-valge, nagu paljud meist seda näha tahaksid. Näiteid estreemkäitumistest on piisavalt. Meil on viimasel ajal heaks tooniks kujunenud küll rääkida VAID saksa poole heategudest ja vene poole kurjamitest, kuid - meie ajaloolises mälus on ka hulgaliselt muud, mis eelpoolkirjeldatud maailmapildiga ei klapi ja mida kah mitte unustama ei peaks.

Ja seega, mida ma nüüd tahtsingi selle viimase tiraadiga öelda - langenud on langenud ja sõdurid olid sõdurid, nii saksa, kui vene poole peal. Ning lahingus langenutesse tuleb suhtuda lugupidamisega.
Nagu polnud alust nimetada kõiki saksa vormis sõdureid natsideks, ei saa nimetada kommunistideks ka kõiki vastaspoole võitlejaid.

Hillarti jutt ju lihtne, aga peab ikka aeg-ajalt meelde tuletama! Siiski ei tuleks vähendada seda fakti, et inimeste isiklikke madalaid instinkte suunati ja kiideti riiklikul tasemel. Mõlemalt poolt, kuigi "märklauad" ja "tööstiil" mõneti erinesid. Muidu jõuame jälle teise äärmusesse, kus tarkpead jahuvad näiteks mingist eestlaste küüditamisest eestlaste poolt jms. Seda enam väärivad lugupidamist sellised inimesed, kes ei lasknud ennast muuta jätisteks. Sest ka "demokraatia lipukandja" armees tehakse asju, aga need on ju lihtsalt kriminaalid või siis ekstreemsetes oludes enda nupu ära nikastanud nõrganärvilised.
Mis aga nähtud kaevamistesse puutub, siis järjekordne salk amatööre.
Kuna aga säilmeid tuvastada pole nagunii võimalik, siis tehku minupärast seda pealuude "kolhoosi"