www.militaar.net

Kõrval oli hävituslennuväe polgu staap ja seal ka sõdurid helesiniste pagunite ja lõtškadega:nende jefreitoritele sai pinda käia järgmise ebatsensuurse lasungiga:
"Znaješ Vasja, jefreitor v aviatsii, eto kak hui v kanalizatsii!"
Normatiivse leksikaga tõlge oleks umbes nii:"Tead Vasja, jefreitor lennuväes on nagu m...n kanalisatsioonis!( Venne keeles läheb hästi riimi ja tõlkes see rohmakas sõdurinali kaob...!)

Oli, oli nii poisid, täpselt nii nagu kõnelete siin." Lutšee dotš prostitutka , tšem sõn jefreitor!
Kusjuures mina küll ei mäleta , et oleks selle kahe aasta jooksul äinud ühtegi EESTLAST JEFREITORI PAELTEGA!
Isegi lätlased, va kuuevarbased ja mõni leedukas ning hohhollid ja tšurbanid, kes siiski selle üle uhked olid, aga ei ühtki eestlast.
Ma nüüd ei tea, ehk olin vast pime ja mul polnud seda õnne sihändseid imeloomi märgata...

Olen kuulnud ja lugenud, et sõjakoolidest ja miilitsakoolidest tulid leitnandid. Ka mitme kõrgkoolilõpetajad ( näiteks tip) said leitnandiks; vähesed neist ka vanemleitnandiks. Aga kust siis saadi nooremleitnandiks? Vist sõjaväes edutatuna. Võimalik, et mõni ohvitser võis ka langeda nooremleitnandiks.

Lipnikutest veel seda, et neid oli ka kahte sorti, nagu mäletan: vanemlipnik ja tavaline.

Kindlaim tee mikromajoriks saada oli värskelt koolist tulnuna mingi suurema sigadusega hakkama saada.

Nooremleitnant oli haruldane auaste. Ise olen näinud ainult kahte sellist. Ma ei tea, kas oli võimalik sõjakooli sellise sellise auastmega lõpetada? Ilmselt said selle auastme mõningad jobud tsiviilkõrgkoolidest, kus oli sõjaline õpe.

Vanemleitnandiks võis saada, kui lõpetati sõjakool kiitusega. TPI puhul ei olnud see võimalik.

NLiidu sõjaväes oli jalaväejao snaiperi koht jefreitori auastmega. Kui reamees sai 3.80 palka, siis jefreitor sai 6.30.

Nooremleitnandiks (reservis) võis saada ajateenistuse lõpus läbitud kursustel. Nendele kursustele mineja vabastati ajateenistusest ennetähtaegselt.
Ka osa kaheaasta-ohvitsere olid nooremleitnandid. Üks selline mikromajor sattus ka meie pataljuni.

tankimehaanik oli pärast poolt aastat õppekat ka kohe jefreiter ja selleks pidi jääma kuni lõpuni välja. (koduni)

EOD kirjutas:Nooremleitnandiks (reservis) võis saada ajateenistuse lõpus läbitud kursustel. Nendele kursustele mineja vabastati ajateenistusest ennetähtaegselt.
Ka osa kaheaasta-ohvitsere olid nooremleitnandid. Üks selline mikromajor sattus ka meie pataljuni.

89 oli Kloogal 3 kuuline kordusõppus kuhu võeti tehnikumi lõpetanuid ja koolitati nendest poliittöötajad.Lõpetamisel anti nendele nooremleitnant-i auaste.

Noo-oo, ma ei tea, ma ei tea ...
Mis jutud need siin kõik on? Et jagati ilma igasugu õppe ja kogemuseta paelu jne.
Ei proovi teiste eest rääkida, kuid mereväes ei käinud see küll kusagil VIST selliselt. Isegi utšepkast tuldi üksusesse veel puhta paguniga.
Ja sellist asja, nagu siin korduvalt juba juttu olnud on, et lihtsalt lambist seersandiks ning siis kojuminemise ajaks lausa ohvitseriks jõuda, pole mina veel NL Sõjalaevastikus kuulnud.

alax kirjutas:NLiidu sõjaväes oli jalaväejao snaiperi koht jefreitori auastmega. Kui reamees sai 3.80 palka, siis jefreitor sai 6.30.

Ka rühma raadiotelefonist oli jefreitori koht aga üldjuhul sellel kohal teeninule paela peale ei antud.

Ühtegi "mikromajorit" näha ei õnnestunud. Ega ka ühtegi staršinad. Ajateenistuse meestele meil seda aukraadi ametlikult küll ei antud. MIs demblivormidele peale kruviti, oli iga mehe oma südametunnistuse asi .

Utšebka (artilleeria, Borissovo, 1983) lõpetati üldjuhul nooremseeruna. Mõni otlitshnik sai ka seeru ja paar moraalselt ja maailmavaatelt ebakindlat tüüpi jäeti puhaste pagunitega. Hiljem polgus erilist kraadilisamist polnud. Mõnest nooremseerust sai seeru, vist ka paar ametlikku vanemseerut tekkis meile.

Ohvitseridest "ajateenijatest" - ülikoolidest saadetud 2-aasta-leitnandid lahkusid ka tavaliselt leitnandina. Teised ajapikku edenesid . Kaadrivoolavus oli suht suur, peab aga arvestama, et oli Afgaani-kampaania tippaeg ja meie diviisist üks, Gvardeiskis asunud polk, viidi täies koosseisus sinna. Eks siis kraabiti mehi muudest diviisi väeosadest ka.

Meil oli vähemalt üks "igavene kapten", juba üle 40 aasta vana mees, natšalnik artilleeri, kelle juhitavast väeosast olid kuulu järgu Afgaanis kaks tadžikki dušmanite poole putkanud.
Väga asjalik mees, kes aega sisustas põhiliselt joomisega... Ametipost samas vastas vanemohvitserile, hiljem oli samas ametis alampolkovnik, kelle mõistus eelmisele mehele lähedalegi ei saanud...

hillart kirjutas: Mis jutud need siin kõik on? Et jagati ilma igasugu õppe ja kogemuseta paelu jne.

Eks need paelad devalveerusid enne lõppu. Idarindele toodi ka 45 -ndal aastal kangelase Kuldtähti ja Raudriste juba kartulikottide ja ämbritega.
Mina nägin 86-88 aastal pataljonis kolme vanemat (starsina) Kaks olid mingis üleajateenija staatuses - minumeelest said nad enne demblit starsina paelad, käisid kuskil ära (kodus vist korraks) ja tulid siis tagasi meile roikuma. Päevaplaan neid ei huvitanud, razvoodidel ei käinud, magasid kasarmus ja lõpuks kadusid mingitesse ladusesse. Kolmas starsina oli viimased pool aastat vanemseeru ja sai paela enne kojuminekut. Võib-olla mõjutas asja see, et ta oli üks kahest valgest inimesest kes enne meie tulekut roodus olid ja seetõttu eriti hinnatud ning lugupeetud.
Reamehest noorem-seeruks või seersandiks lahmati lõdva randmega. OBMO-s polnudki mingist väljaõppest rääkida. Autojuht on autojuht, vahet pole, mis auastmes. Utsebkast sai meie rood viimase aasta jooksul ainult ühe noorem-seeru, ülejäänud tehti kõik koha peal. Vaja oli neid narjaadide täitmiseks. Dolznosti järgi pidid väeosa korrapidaja abid, karauuli vanemad, nende abid jne olema paeltega. Siis käidigi mööda rivi ja näidati näpuga, et sina, sina ja sina.
Mind lubas stroievoi tšasti ülem teha välkkiirelt reamehest seersandiks, tingimusel, et ma tema juurde üleajateenijaks jääks. Ei ma sellest kaubast huvitatud ei olnud, aga mingit põhjust ta sõnades kahelda ka polnud.

Tegelikult ma vene kroonus "mikromajorit" küll ei näinud. Eesti pinnal oli küll üks kindel koht kus sedasmust looma kohata võis.
Tartus oli kutseline tuletõrje ja sõjaväestatud tuletõrje.
Tartus dislotseerusid ISTÜ-7 ja ISTÜ-8, st "iseseisev sõjaväestatud tuletõrjeüksus nr.7 ja nr. 8.
Ja vot seal oli vahtkonnaülemal ette nähtud siseteenistuse nooremleitnandi tärn.(mladšii leitenant vnutrennoi službõ).
Kõüigil pritsumeestel oli vene üleajateenija vorm, prapori pagunitega ja vajadusel ka üleajateenija seeru seeru punaste paeltega. pagunid ja lõkmed olid tumepunased nagu VV-l , st sisevägedel, ja lõkmel lishtsalt jalaväetärn.
Aga ja h tõelises kroonus ei ole mina "mirkomajorit" mite näinud,..