Peatükk 8.
Nüüd pisut akromaatikat.. karabiini õlarihm, pelisse ehisnahk ja sultan kiivril ootavad helestamist. Ma ütlen nüüd siinkohal midagi ebameeldivat - puhas 100% valge värv on miniatuuride värvimisel praktiliselt liigne. Uskumatu? Aga paraku tõsi.. Äärmisel juhul saab teda kasutada ainult kirka päikesevalguse helgiks.
Ka puhast 100% musta praktiliselt ei esine.. kuid kui teda saab kasutada sügavatel varjualadel ja näiteks lakitud nahal või soomusrüül.. siis valgega liialdamine viib figuuri toonitasakaalu täielikult rivist välja ehk muudab figuuri kunstlikuks.. ebatõepäraseks.
Valgel materjalil on tavaliselt mingi varjutoon.. soojem või külmem.. pruunim või hallikam. Mõlemale variandile on Humbrolil värv olemas.
Mina kasutan igal võimalikul juhul külmemat, hallikamat tooni (Н147 - Light Grey).. nii ka siin. Tõmban tugeva ja tihke värviga üle õlarihma servakõrgendikud.. siis pisut lahjemaga teen pikitriibu keset rihma ning sulatan värvi laiali. Kiivri sultani värvimiseks tõmban luuaga ja paksema värviga ülalt alla.. värvi peab olema nii vähe ja nii paksu, et ta ei valguks täies ulatuses sultani reljeefi alumistele pooltele. Nii saavutame kena ruumilise efekti..
Kui me nüüd tahame siiski täisvalget kasutada.. siis võime teda tupsutada sultani tipule, pelissenaha ülaservale ja pisut õlarihma ülaossa..
Helestame nüüd ka tumehalli.. mundrihalliga (H111 - Uniform Grey) võõpame üle sadulatasku ja heinakoti.. Tõmbame pikitriibu kattepükstele ja sulatame selle laiali.. Sama teeme sadulatasku otstele.. ainult triibu asemel üksiku värvitilgaga.. õrnema halliga lisame helestust ka mustade nahkdetailide päikesepinnale.
Kajakahalliga (H140 - Gull Grey) lisame kõrghelgid.. sama minimaalselt kui varemalt sidrunikollasega.. isegi vähem.. Heinakott on heledam, tema võib värvida nagu põhivärviga..

(vabandan tasakaalust väljas värvibalansi pärast.. vahepeal saabus hommik ja päevavalgus tungis märkamatult sisse)
Võtke teed ja tulge homme jälle..