www.militaar.net

Tegelikult tuleks osta ümmarguselt pool miljon putkineni miini (ainult 200 000 000kr?)
Igale Eesti elaniku kohta nädala toit ka veel, praegune seis on parajasti hale.
Veel paarkend tuhat RPG-7 (Kasvõi Ameerikast)
ja igale ühele pisut torusid.
Heidutus missugune.

Samas arvamust Eesti kaitsevõimekusest tõstavad ülivägapalju just tankid ja lennukid, niiet need tuleb enne osta, muidu arvatakse, et sellisel miinihankel puudub mõte.

Mis neid Putkineni miine puudutab, siis on ekslik arvata, et neid miine Eestil pole. On nii jalaväe vastaseid "rootsi telekaid" kui ka soomusevastaseid kumulatiivmiine. Mõlemaid saab kasutada nii juhitavalt kui ka lõksmiinina. Võib-olla hr Putkineni arvamus põhineb 1990ndate seisul?

Igal juhul on need miinid Eestil olemas ja nendele tehakse ka väljaõpet, olen isiklikult neid nii puu külge kinnitanud kui välja sihtinud. Kui palju neid on, seda ma ei tea, aga nad on olemas ja nende kasutamiseks tehakse ka regulaarset väljaõpet.

Tõsi on, et ei olemasolevad kui ka Putkineni omad kaasaegsele MBT-le suurt midagi ei tee. Selliste miinide lagi on maksimum T-55.

http://www.postimees.ee/?id=134248

Tehtud väike uuring rahva kaitsetahte osas.
Mis puudutab aga seda sama teemat siin, siis väga kujukalt on näha, et vastupanu eeldatakse enamasti mõnest päevast nädala-paarini. Seda on reservväe tegevusse rakendamiseks vähevõitu. Praegu on lihtreservistide õpe nädal, juhtidel kuni 2 nädalat. Selle õppe peaks nad ka enne lahingusse minekut enam-vähem läbi tegema. Enne sõjategevuse algust ei julge aga ükski poliitik provotseerida naabreid mobilisatsiooniga ja ajateenijaid hoitakse ka meelega lahinguvõimetuna. Nii on riigi kaitse ikka vaid loetud sajad scoutspati vennad, kellega ei saaks isegi Tallinna kaitsta. Kaitseliitlasi ei saa ka pikalt koos hoida, sest nad käivad ju tööl tsiviilis.

Oluline näitaja on veel reaktsioonikiirus. Eriti meie oludes ja tänapäeval. Osseetias suutsid laagrites asuvad vene üksused peale lahinguhäire saamist loetud tundidega olla kolonnidega juba Lõuna-Ossettias sees ning praktiliselt üllatada grusiine. Pihkvast Luhamaale/Koidulasse on alla 50 km ehk polgu kolonniga roomikutel tiksudes maksimaalselt paari tunni tee. Sealt omakorda Võrru tund. Kui arvestada, et rännakuvalmidus saavutataks Pihkvas ehk tunni-paariga, siis kulub kogu tulevärgi lahtilaskmiseks juba Võru all vaid 4...6 tundi. Selle ajaga pole 90% Eestimaalasi veel vastavat infotki saanud. Aktsioone alustatakse tavaliselt ka öösel.
Muidugi, kui Kuperjanovis oleks olemas reaalne lahinguvalmidus, poleks sellisel sööstul palju tagajärgi, sest uniste kaitseliitlaste asemel väeosa pääslas võtaksid saabuvaid kilukarpide kolonne Luhamaa maantee servas vastu ärevile aetud, hambuni relvastatud ja kurjad sõdurite rühmad-kompaniid. Tekib tundidesse veniv viivitus. Tundidest võivad saada päevad ja poliitiline kahju läheb ründajale liiga suureks.

Nooh, seal postimehe kommentaarides oli igasuguseid pärle, tahaks ühte "spetsialisti" esile tõsta: (mulle seondus see tegelane naljateemas oleva 27a arvutikindrali kisaga)

lahendused

21.06.2009 11:12

Kõik Eesti elanikud peaks läbima optilise sihikuga snaiperpüssi laskmise kursuse - kuluks oleks vaid mõnekümne padruni kulu inimese kohta ja juhendadada võiks sõjaväelased, kes on niigi riigi palgal.

Eesmärk oleks selles, et inimesed õpiks arvestama puulehtede liikumise järgi tuule suunda ja saaks nii 7 mm kuuliga 500 meetri pealt 10cm täpsusega pihta tavalise optilise sihikuga - siin pole rõhuasetus mitte heal optilisel sihikul, vaid tuule suuna arvestamisel ja veidi mööda sihtimises, et kompenseerida tuult.

Kahjuks ei korraldata isegi kõigile Eesti sõjaväelastele snaiperpüssist täpsuslaskmise kursusi - tundub, et eesmärgiks ongi võitlusvõimetu Eesti sõjaväe loomine.

Afganistaansi on kogu kõrgtehnoloogiline okupantide armee võimetu üksikute snaiprite vastu, kes tagavad pideva tinakirstude voo arenenud maailma - ka Eesti kaitse võiks baseeruda sarnasel kontseptsioonil.

Sarnaselt Sveitsiga võiks igas peres olla koduses seifis optilise sihikuga snaiperpüss - sellisele riigile ei julgeks keegi kallale tulla, kuna reaalne okupatsioon lõppeks okupantide laibahunnikutest umbes tänavatega.

kommentaatori ei ole valinud just kõige efektiivsemat relva. Aga kui Šveitsis juba snaipripüss igas kodus on, siis peab see olema üks õige eesmärk

Over time, the insurgents began using suicide bombers primarily
against “soft” civilian targets, like population concentrations near markets
or places of worship, while IEDs became the preferred means to
attack US and coalition forces. In this role, the IEDs proved particularly
deadly. The numbers tell the story. For the period March 2003 to early
August 2007, 1,496 of a total 3,037 deaths due to hostile causes were
attributed to IEDs (49.5 percent). From January 2005 to early August
2007, the percentage increased to 65 percent. And from March 2007
onward, the percentage of hostile deaths attributed to IED attacks continued
to rise to 72 percent.11 Stated another way, for the confl ict as a
whole, from March 2003 to August 2007, IEDs have accounted for half
of all deaths due to hostile causes.

http://www.csbaonline.org/4Publications ... _MRAPs.pdf

rpg-7 võiks kah tulekustutiga koos olla igas majapidamises

rpg-d saab kasutada ka tsiviiltoimingutes
jõuludel saab näiteks piparkoogivormina kasutada
pereisa saab torudesse igasugu kodus keelatud kraami varjule panna
kanepisõbrad saavad torusid suitsetamiseks kasutada
alkohoolikud saavad sheikerina kasutada
sihikut saab aegajalt pandimaija viia

rpg-d saab kasutada ka tsiviiltoimingutes

Saab ka sünnipäevalapse auks saluuti lasta, aga köögilaua taga pole see siiski eriti ohutu. Kas nüüd juba kirjutatakse tootele peale, et seda ei tohi tarvitada siseruumides?

vale jutt. proovitud. (mitte minu poolt )

granaadil on ohutuskaitse peal, ei mäleta küll hetkel peast palju meetreid peab lendama, et sütik vinnastuks.

Aga keiss on olemas kus üks kohalik kaitseliidu mees lasi rpg (küll selle hiina koopia) toanurka lakke. ja ei plahvatanud. sest meetreid jäi väheseks

toomas tyrk kirjutas:granaadil on ohutuskaitse peal, ei mäleta küll hetkel peast palju meetreid peab lendama, et sütik vinnastuks.

Sõltuvalt granaadist peaks lend olema 3-15 meetrit.

Plahvatust pole vajagi, piisab lihtsalt lasust ruumis, et see segamini pöörata ja mõne seljataha sattunud sõbra mõnus muie rõvedaks irveks muuta

vot kuramus seda, et mingi kaitse on laengul olemas
mina küll ei teadnud
kuigi olin viieline selle relva kasutamises

gvardimatros kirjutas:vot kuramus seda, et mingi kaitse on laengul olemas
mina küll ei teadnud
kuigi olin viieline selle relva kasutamises

Mhm, see on hea küsimus sinu poolt, sai ka ise seda kolakat 2 aastat tassitud ja sai samuti viieline oldud. Vanema generatsiooni granaadid olid metallotsikuga ja väljatõmmatava splindiga, uuemad plastmassotsikuga ja splinti polnud. Niipalju kui mina mäletan, siis räägiti sütiku puhul nn. pieso elemendist(umbes nagu ilma kivita tulemasinatel), miski algkiirenduse puhul ennast laadivast, aga ei mäleta enam

Päisosas on vaid piesoelement. Selle kaitsekübara saab riideribast tõmmates eemaldada, millega tundlikkus suureneb. Rahe, tugeva vihma puhul või läbi lehestiku tulistamisel jäetakse kaitsekübar paigale.
Põhisütik on lõhkepea tagaosas. Enne lasku on nii elektriahel kui detonatsiooniahel lahutatud ning piesoelement lühistatud. Sütik aktiveerub 2,5 – 18 m kaugusel relva suudmest.
Lasu hetkel süttib pürotehniline iselikvidaator, mis mittetabamise või elektrilise sütiku rikke korral initsieerib detonaatori 4 – 6 sekundi möödumisel.
Kui hiinakal jäi plahvatus toimumata, siis kas sel puudus iselikvidaator või ei olnud sütiku detonatsiooniahel kohakuti.

Kurat küll,miks nii pessimistid. Korraldame ikka põrgu.

Põrgu võiks korrldada küll , aga see läheb teemast niipalju mööda, et tekitan uue teema vastavas alafoorumis enne kui moded meid sinna kolivad, või teema lukku lüüakse kui mittesobiv