www.militaar.net

minu mälu mööda on vene keeles kuus ametlikku käänet. kaalutakse ka seitsmenda, mitteametliku käände kasutusele võttu:

huijatelnõi padeš

Seesugune mälestusekild:

http://www.ekstreem.ee/kaidojatarmo/k%C ... %B5nad.htm

Noojah
Nagu siis, kui objekti juht saabub esmaspäeval uue valmiva maja ühte vastvalminud korteri vannituppa, mida mehed lakkus peaga nädalavahetusel haltuurakorras plaatisid ning ohhetab:
"Nahhuijaa!"
"No nahhuijaa nahhuijaarilis!?"
"Othuijaarivaite huijoovinõ nahhuij!"

ma tean, et grammatiliste sugude rohkuse kohta vene kasarmukeeles oli käibel selline kõnekäänd:

imdejutsja mužškoi rod, ženski rod, sredni rod i j@bann@i vrot

no mutt valdab armee murret suurepäraselt

http://www.youtube.com/watch?v=ZC8rzOVA1lY

Jube keel jah ja millegipärast jäi külge
Meil veel venelased palusid jumalakeeli, et ärge teie (baltlased, tsusmekid ja muud umbkeelsed) niimoodi vanduge. Kui venelane vannub, siis polegi nii hirmus, aga kui eestlane oma võimatu aktsendiga matte ritta laob, lähevad puudel lehed kollaseks.
Ja autobatis oli veel palju ukrainlastest ohvitsere, kes meisterlikult mingit murdekeelt kasutasid
Idritt-vas-koren-boga-duzu-kresta-viha-ibio-matj Midagi sellist oli kuulmise järgi.

Kroonust ära tulles olin mina täiesti kindel, et "jebla" on igati kirjakeelne sõna. Meil kasutati seda tavaliselt väikese kangi tähenduses. Ma teadsin, et eesti keeles on olemas eebel (kummieebel) Saksa keeles on hebel. Joystick on näiteks "kreutzhebel" Sealt tegin loogilise järelduse, et "jebla" on saksa tehnilisest keelest tulnud sõna.

Väga piinlik oli kui pärast sõjaväge vene rahvusest tüdrukule ühe masina tööpõhimõtet seletasin ja ta mind selle "jebla" tagamaadest valgustas

meil oli vahepeal mingi lühendites rääkimise mood
igas bataljonis, isegi roodus omad teemad ja paroolid
ropendamist eriti ei mäleta, nahh oli koma asemel

eriti popp oli ropendada, võõrkeeltes, nagu:
moldova, ukraina, leedu ja eesti keeles

jebat-tvoju-dušu-boga-starava-barbosa-hristofora-kolumba-železobetona-matj
nii armastas meie roodu prappor meid manitseda. mõnikord olid tiraadid ka poole pikemad ja koosnesid arusaamatutest sihitistest

Tagasihoidlik stiilinäide

http://www.anekdot-film.ru/?act=showmov&id=73

Kes keelt ei mõista, siis sõjamees palub ennast välja lubada, kasutades seltskonnas sobimatut väljendit "kusele". Praportshik noomib teda selle eest... võiks öelda, et isalikult. Aga eks filmijupp oli ka laiale vaatajate ringile mõeldud, muuhulgas lastehommikud ja vana-aastaõhtud kui soliidsed inimesed teleka ette kogunevad.

Üsnagi raske mõista eneselegi, aga kui ikka mitu korda läbi kuulata, saab juba väljenditest aimu. Ohh seda mahlakust
http://www.youtube.com/watch?v=qHeuOnvZOyA

kurva

http://www.youtube.com/watch?v=n1hWUiXc ... re=related

OT küll, aga sellest keelepruugist armees ja mujal...mäleta enam, kes konkreetselt pajatas, aga...tuntud komöödiafilmi "Samagonniajajad" mäletavad vist vanemast põlvkonnast paljud. Aga kas teate, kuidas see film pidi algselt algama? Hämar öö...plankaed. Ligi hiilib Nikulin oma surematus suusamütsis. Vahib kahtlustavalt ringi. Tühjus. Tirib taskust välja kriidi ja hakkab aia peale maalima. Suured valged tähed. Kõigepealt "X", siis "у". Valmistub edasi kirjutama, aga kuuleb lähenevat autot. Aiale jääb "Xу...", Nikulin kappab põõsastesse. Peale auto möödumist tuleb tagasi, vahib ümberringi ning lõpetab kirjatöö. Plangule ilmub kiri: "художественныи фильм". Kahjuks olla kunstinõukogu selle välja praakinud.

Film ise algab siis siit
http://www.youtube.com/watch?v=mwxR7-2ufzE
Militaari poolelt aga - Sõdis Nikulin II maailmasõja ajal peamiselt Leningradi rindel seeniitkahurväes (õhutõrjes) ja saanud ka mitmeid medaleid.

Ohjaa:)
Palju tuttavaid sõnu ja mõisteid siin välja toodud. Üks asi mis selle 2 aasta jooksul Venemaal suht korralikult selgeks sai oli vene ja teiste vennasrahvaste keeltes ropendamine. Kui tagasi sai tuldud, siis võis küll veerand tundi järjest lasta nii, et vahet ei pidanud ja sõnu ka eriti ei korranud.