Tankimootori käivitamine

[von manstein]

Suruõhuga käivitamine on ikka paras müstika.
Hüva, lennuki radiaalmootori jaoks piisab vast 25st. atist, et survetaktide 5-6 atist kompressiooni ületada ja väntvõll pöördesse saada.
Aga tankidiisli kompressioon on miinimum 20 ja loogika järgi peaks siis käivitamiseks vajalik surve olema miinimum 80- 100 atti.
Kogu see pauk peab tulema silmaga hinnates nii 20l mahuga paagist.

Huvitav oleks teada, kas sellist rõhku tekitab tõesti tavaline kolbkompressor ja kuidas toimub õhuvoolu juhtimine käivitamise ajal mehhaaniku poolt?
Võiks ju diletantlikult kujutleda, et juhi käe all oli tavaline hoovaga kraan, nagu neid kummitöökodades "õhukahurite" juures tarvitatakse, millega saab veoka kummi velje külge kinni lüüa?

[T-62]

Kes seda ammust aega nüüd nii täpselt mäletab, aga venelasel kuulkraani siis veel ei olnud, eriti survele 180 at. Lihtsalt juhist paremal natuke näidikutest tagapool oli must nupp, mida sai vajutada ja siis ta hakkaski mürisema, kui hakkas. Nupust edasi natuke juhtmeid ja elektriliselt juhitav klapp. Kütusepaakide ümberlülitamise kraan oli käega keeratav.
Väike pilt wikimediast, kus muuhulgas näha ka suruõhu jagaja ning natuke torusid. Kompressorit ei näe, vähemalt sellist mitte, nagu ta meelde on jäänud.


Kui leian kusagilt kompressori pildi, siis lisan või viitan.

[T-62]

Muide eelmine pilt on T-34 mootorist, ka sellel oli õhuga käivitamise võimalus, mis ei tähenda, et see oli kõigil 34-del. 34-l oli tõesti keeratav kraan, ehk jagaja. Kas IS ja KV käivitusid õhuga, ei tea ja praegu pole aega otsida, aga loodan, et fossil kunagi vastab sellele, eks ta laseb alul ikka väheke lollidel vaielda ja igasuguseid uusi lahendusi pakkuda

Üks link ka, kus päris palju pilte erinevatest tankidest, ehk mõni leiab midagi huvitavat ja senini teadmata põnevaid lahendusi.
http://www.thetankmaster.com/tanks.asp

See link kindlasti varem ka mõnes teemas välja pakutud

[fossiil]

Tervit.

No ega see fossiil nüüd miskisugune kõiketeadja kah ei ole - ikka tuleb tihtipeale raamatust näpuga rida ajada.. ja miskisugune manipulaator kah mitte, et las teised murravad piike, ta siis pärst võtab sõna ja kuulutab PÜHA TÕDE
Aga pilt on hea: T-34 mootor eestvaates, see ümmargune ketas, mis on kaetud torude rägastikuga, ongi õhujagaja, mis on monteeritud kõrgsurvepumba võlli otsa. Kui nüüd hoolega neid torukesi jälgida, siis on näha, et need suunduvad sisselaskekollektorite all igaüks oma silindri põlemiskambrisse. Seal asub spets. sisselaske-tagasilöögiklapp, mis võimaldab liikumise ainult ühes suunas.
Balloonidest niipalju, et osadel tankidel oli peal kaks viieliitrist (KV, IS-2, IS-3), osadel kaks kümneliitrist (T-34), maksimaalne lubatud rõhk - kuni 150 atm. Balloone täideti kas väljaspool tanki kompressorijaamas - tolle aja tankidel balloonide laadimise kompressoreid peal ei olnud - või siis spets. suurtest balloonidest, näiteks IS -3-st ei pidanud selleks enam balloone välja sikutama- lisamagistraal õhureduktori küljes olevasse stutsi, ventiilild järgemööda lahti ja susin sisse. Pidi ainult vaatama, et manomeeter üle 150 ei hüppa. Reduktori ventiili ehitust ei tea - arvatavalt oli koonusega ventiil, korra sai teist Tšernobõlis isegi veidi uuritud, kui mingi värk tõrkus, aga ehitust kahjuks enam ei mäleta. Reduktor oli reguleeritud kuni 90 atm. peale. Balloonidega tuli jälgida, et rõhk ei langeks liiga madalale - kirjade järgi sai suvel diisli käima veel 30 atm. juures, talvel 60 -65 atm. -iga, kuid tegelikult läks suvel hädapärast veel 25 -ga kah, madalamaga proovida ei õnnestunud, siis tulime juba ära.
Kuid IS-2 -l oli ainsana ka inrtsstarter, seda sai vändata mootoriruumi vaheseina juurest, mille taga asus kohe mootori esiosa. Vändaga tuli 7-12 sekundi jooksul inertsstarteri hoorattale ligi 12 000 pööret üles ajada ja siis oli diidel kohustatud käivituma... aga füüsilises mõttes olevat see olnud päris ränk pingutus.
Ahjaa, need tankid, milledele häda sunnil paigaldati diisli asemel M-17 bensukas, omasid samuti suruõhuga käivitamise süsteemi, ainult et õhujagajaid oli neil kaks tükki.

Urmas.

[EOD]

Õhuga käivitamine selge, kuid kas oskaksid selle starter-generaatori ülekannet kirjeldada?
Generaator-käivitid on tegelikult tuttavad asjad. Kokkupuudet on olnud neist kolmega - DKW Reichsklasse/Meisterklasse Dynastart, selle Tuula motorolleril olnud analoog ja Škoda mootoriga külmutusagregaadi oma.
Kõik need olid otse väntvõlli otsas paiknevad küllaltki massiivsed kobakad. Tankimootori omal peaks kindlasti olema aeglustav ülekanne. Samas, kui agregaat töötaks generaatorina sama ülekannet kasutades, läheksid ankru pöörded liiga kõrgeks.
Kujutasin ette, et mootori käivitamiseks paneb agregaat pöörlema inertsstarteri hooratta ja pärast käivitumist ajab seda ringi teine ajam.

[fossiil]

Ei, seda kahjuks ei oska, kuna enamjaolt pakuvad huvi kuni 45 aasta lõpuni toodetud masinad. Ent mõned manuaalid on olemas ja näiteks tankidel T-44M ja T-62 on mõlemal nii generaatorid kui ka starterid eraldi agregaatidena. T-54 ja T-55 kohta mul hetkel infot ei ole, aga kui peaks midagi selleteemalist ette juhtuma, panen kõrva taha.

Kujutasin ette, et mootori käivitamiseks paneb agregaat pöörlema inertsstarteri hooratta ja pärast käivitumist ajab seda ringi teine ajam.

Sellega ongi veidi segadust, kuna süsteemi nimetus on "elektri-inertsstarter", ent nagu üks spets mulle seletas, tähendab see, et mootorit on võimalik käivitada nii elektriliselt (starteriga), kui ka käsitsi hooratast vändates - mis mõte asjal muidu oleks - kui akudes matsu on, veab starter diisli isegi käima, kui ei, ei jätku sellest ka hoorattale piisava vungi ülesajamiseks. Siis tuleb kas balloonidele loota või siis vänta anda...

Urmas.

[von manstein]

Nagu korterinaabrist vanahärra mälestustest selgus, olla see inertsstarteri abil käivitamine olnud üks rist ja viletsus.
Kõige raskem olnud algnõksakas kogu kupatuse liikumasaamiseks.
Kuna vända juurde mahtus üks vend, siis kasutati sellist nippi, et kaks meest turnisid üleval tornis hoides omavahel kõit, mis oli alt vända taha haagitud.
Nõnda sai esimesed pool pööret kolme mehe abil tehtud.
Aga õhkkäivitust papa küll ei mäletanud. Ju siis IS 2M seda ei olnudki.

Akupatareisid oli 6 tükki ja need olid olnud 24 voldised.
Kuna nad asusid meeskonnaruumi põrandal, sai neid maha võtta ainult läbi torni luugi. Selle ränga töö meenutamine võttis vanapapi veel praegugi tulist kuradit vanduma.

[speedsta]

T-34 kohta kirjutab, et neil kompressorit polnud

На танке Т-34 установлен двенадцати цилиндровый, четырёхтактный, быстроходный, бескомпрессорный дизель-мотор марки В-2-34 со струйным распыливанием топлива (рис. 51 и 52).
Это двигатель водяного охлаждения, с V-образным расположением цилиндров в двух блоках под уг¬лом в 60°. Максимальная мощность его 500 л.с. при 1800 об/мин.

[Kilo Tango]

T-34 kohta kirjutab, et neil kompressorit polnud

На танке Т-34 установлен двенадцати цилиндровый, четырёхтактный, быстроходный, бескомпрессорный дизель-мотор марки В-2-34 со струйным распыливанием топлива (рис. 51 и 52).
Это двигатель водяного охлаждения, с V-образным расположением цилиндров в двух блоках под уг¬лом в 60°. Максимальная мощность его 500 л.с. при 1800 об/мин.

Ma kahtlustan, et selle jutuga oli pigem mõeldud seda, et ei olnud mingit ülelaadimist e. tegemist vabalthingava mootoriga.

[fossiil]

Päris huvitav oleks teada, et mis asjamees su naabripapi seal meeskonnas ka oli - komandör, sihtur või laadur? Juhiks olemise välistaksin, sest muidu mäletaks ta seda suruõhu värki paremini, sest IS-2M oli kõigest IS-2 moderniseeritud variant. Ning akudega on kah veidi segadust: tegelikult oli IS -il algselt ainult kaks akut (just nagu polekski teine päris tank, raske veel pealegi), alles 1957 aastast peale sai ta neid neli. Aga kuidas vana küll kuut akut mäletab? Eriti kuna tanki põrandal ei ole ruumiga sugugi laiutada - aga mine tea - ehk oli mingi ajutine asenduse värk, pandi mingeid lahjemaid rohkem?
Samas üks vanem papi, kes sõja aegu lendas SB-2 peal, väitis mulle tõemeeli, et tema lennukil oli küll neli mootorit...

Nonii, aga nüüd peangi oma varasemat juttu veidi korrigeerima, nimelt oli IS-2 elektri-inertsstarter täiega oma nime väärt: sellega oligi kaks võimalust, kas elektrimootoriga ( suht väikesega, mistõttu jätkuski vaid kahest akust) aeti hooratta pöörded üles, või siis käsitsi vända abil.
Aga akude lisamine käis käsikäes moderniseerimise korras uue mootori monteerimisega.

Kompressori koha pealt on antud juhul tegu mootori tüübiga - "beskompressornoe" tähendab, et tegu ei ole ülelaadimisega mootoriga, nagu siin just mainiti.
Ja ega neil mingit muud kompressorit samuti ei olnud, no näiteks nendesamade balloonide täitmiseks - see ilmus hiljem, kas T-54 oli, ei tea, aga T-55 oli juba küll. Meil olid väeosas IMR -id T-55 baasil ja nende abil laadisime oma masinate balloone. Kompressor oli üsna väike, kahesilindriline, silindrid teineteise suhtes 90 kraadise nurga all. Suurem oli vertikaalne ja pressis oma matsu väiksemasse, mis oli lamavas asendis. Selle kolb surus juba õhu päris tihedaks, kuigi üsna aeglaselt, ikka tüki aega tuksus, enne kui kõik 150 atti üles keris.

Urmas.

[T-62]

Õhusurve kohta võisin valetada, sai mälu järgi kirjutatud, T-55, T-62 oli samuti kaks ballooni üks juhi kõrval, teine mootoriruumis, suuruseks pakuks 10 liitrit.
Starterist-generaatorist niipalju, et utšebkas tuubiti ja plakatitel oli too jurakas nii ühes tükkis, kui eraldi üksustena olemas, aga siis ei huvitanud asi nii väga. Mingi imemehhanism seal oli, kahjuks rohkem ei mäleta ja googeldamine ei anna ka tulemusi.
Oli nii mootoreid, kui tanke erinevaid modifikatsioone. Samast V-2-st on ju olemas ka kompressoriga ehk ülelaadimisega variant.

P.S. Ei pea fossili just kõiketeadjaks ega manipulaatoriks, aga tal lihtsalt hea raamatukogu ja nagu teistest teemadest lugeda on tal praegu teised tegemised käsil - nimelt mudeli kokkupanek otse karbist

[von manstein]

Naabrimees teenis aastatel 55-58 IS2-he komandörina.
Sain tal hoovis nööbist kinni ja vana tunnistas justkui fossiili sõnade kinnituseks:
Tõepoolest käitas ka elektristarter sedasama inertshooratast ja et jõuda iseloomuliku ulguva helini, kulus üsna mitu sekundit.
Eeldades, et vänta keerutav inimene suudab 10- 20 sekundi jooksul arendada maksimum 600-800 vatist võimsust võiks arvata et ka elektristarter ei olnud ehk võimsam kui 1-2 KW?

[EOD]

Sellega ongi veidi segadust, kuna süsteemi nimetus on "elektri-inertsstarter", ent nagu üks spets mulle seletas, tähendab see, et mootorit on võimalik käivitada nii elektriliselt (starteriga), kui ka käsitsi hooratast vändates - mis mõte asjal muidu oleks - kui akudes matsu on, veab starter diisli isegi käima, kui ei, ei jätku sellest ka hoorattale piisava vungi ülesajamiseks. Siis tuleb kas balloonidele loota või siis vänta anda...
Urmas.

Vahe on siiski suur. Otse starterist mootorit ringi ajades peab starter lühikese aja jooksul arendama suurt võimsust ja see nõuab suurt voolutugevust. Samas energia kogumisel hoorattasse võib voolutugevus olla väiksem. Analoogia vändast käivitamisega - tankimootorile käivitumiseks vajaliku pöörlemiskiiruse andmine otse inimjõul pole mistahes ülekande abil võimalik, samas inimjõul pöörlemapandud hooratas on selleks võimeline.
Aga selle generaator-käiviti jõuülekande skeemi ei õnnestunud netist leida.

Veidi T-55 kohta:
В этом танке были внедрены следующие основные новшества: повышена мощность двигателя с 520 до 580 л.с., применены баки-стеллажи для увеличения запаса возимого топлива и боекомплекта, установлен воздушный компрессор для более надежного пуска двигателя, сохранения ресурса аккумуляторных батарей и исключения необходимости заменять отработанные воздушные баллоны на заряженные, введены система ПАЗ, термодымовая аппаратура ТДА, создававшая дымовую завесу за счет испарения топлива, впрыскиваемого в выхлопной коллектор, автоматическая система ППО «Роса», гидропневмоочистка смотрового прибора механика-водителя и планетарный бортовой редуктор.

Et siis kompressor balloonide laadimiseks tuli kasutusele sel tankil. Vanematel asendati tühjad balloonid täidetutega.

[von manstein]

Huvitav, kui suur oleks vajalik võimsus 40l töömahuga diiselmootori käivitamiseks traditsioonilisel meetodil, hooratta hammasvöö vahendusel?
Kui eeldada, et 1l töömahu kohta kuluks u. 0.5KW, siis oleks starteri vajalikuks võimsuseks nii 20KW.
Kuna ta töötaks 24 voldisel pingel, oleks tal päris aukartustäratavad mõõtmed ja mass.
Lisaks nõuaks selline starter tohutut akumahtu, nii et papa väide kuue 24 voldise aku kohta oleks päris reaalne.
Aga reaalselt selle inertsstarteri käitamiseks piisaks suurusjärgu võrra väiksemast võimsusest, kuna viimane akumuleerib energiat aja jooksul.
Tegelikult ei ole mina kuulnud 24 voldistest, 12 purgiga akudest.
On kellelgi olnud kokkupuudet?

[EOD]

Tegelikult ei ole mina kuulnud 24 voldistest, 12 purgiga akudest.
On kellelgi olnud kokkupuudet?

Olemas sellised ju on. Näiteks lennukitel. Need küll väikese mahtuvusega.