www.militaar.net

canislupus kirjutas:See oli see - "atmosfäärihüpe" või mis selle nähtuse nimi oligi. Vahepeale sidet ei saa aga kaugele seevastu küll. Toimib mingite ideaalsete anomaaliate korral.

Minu kindel seisukoht on, et selline side mis ei tööta iga päev ja iga kell ei kõlba "karu pe*ssegi".

Lühilaineside võib-olla vahepeal töötab väga väiksele distantsile, siis tuleb "must auk" (side ei kuidagi tööta) ja kaugemal se võib-olla vahepeal töötab.

Et lühilainesidega saaks sidet peetut on vaja tõelisi spetsialiste ja hunnikute viisi erinevaid antenne ning sagedusi millega proovida, proovida ja jälle proovida - et äkki töötaks.

Minu oppustel on edukalt sidet peetut lühilainega "kusagilt" Eestist "kusagil" Lätis ja Leedus olevate staapidega. Aga selleks on välijuhtimispunkti vaja riputada rohkem kui üks korralik antenn ja veel on vaja olla targad kasutajad.

EKV aga ei suutnud sidet tagada Tallinnast väeosadega lühilainega mitte kuidagi (Sidepat andis Kaitseliidu andmesidevõrkude kaudu käsklusi väeosadele proovida üht, või teist sagedust, aga ikka sidet ei saanud lühilainega). Jama.

Soome kaugluure lahendas probleemi nii, et Soome territooriumil oli kaugel üks teisest hulga luureüksuste statsionaarseid raadiojaamu. Kui üks ei kuulnud luurepatrulli saadet, nii mõni teine ikka kuulis ja vastas kutsele.

Juhani Putkinen kirjutas:Et lühilainesidega saaks sidet peetut on vaja tõelisi spetsialiste ja hunnikute viisi erinevaid antenne ning sagedusi millega proovida, proovida ja jälle proovida - et äkki töötaks.

Nii see on. LL on väga kapriisne antenni ja ilmastiku suhtes. ULL samas toimib igala ajal ent mitte kuigi kaugele (kui nüüd võimsusi võrrelda).

Siin targad mehed koos - identifitseerige see "Haukka" grupi raadiojaam ära! Õigemini küll see, mis sellest järele on jäänud Mõni vidin võib ka muule aparatuurile kuuluda. Otsida tasub inglisekeelsetest maadest!
http://pilt.delfi.ee/album/187107/

Mina - va lihtsameelne - arvasin, et see leid peaks ika suurt huvi tekitama, aga paistab, et ei saa mädanenud frentsi vastugi!

Ise küsin - ise vastan! Hoopis venelaste "Sever" paistab olevat, aga miks vene aparaadil inglisekeelsed kirjad?


Mingisuguse vastuse leidsin ka sellele:Производство радиостанций велось в режиме строжайшей секретности. Немцы долгое время считали, что радиостанция английского происхождения. Для того, чтобы ввести врага в заблуждение, до 1944 года на ручках и передней панели радиостанции были английские надписи, частично использовалось радиодетали английского производства, а надписи с отечественных деталей сошлифовывались.

http://msevm.com/oldradio/sever/

http://www.rkk-museum.ru/documents/arch ... -42-02.pdf

Orase sõnul töötas ta Saaliste jaoks USA jaamaga, mille sakslased vene langevarjuritelt olid saanud ja siis "tulevastele" luurajatele maha jätsid.


Et asja ikka segasemaks ja ka omasse aega tagasi ajada - kiire vaheletorge. Sirvisin Seelandi raamatut eile ja jäi silma, et sellekohaselt kasutas Oras Saaliste heaks töötamiseks idapoolt pärit raadiojaama Sever.

Üks pidas siis venelaste Severit "birkade" pärast jänkide omaks?

Mingi raadiovarustus oli ikka levinud: 1944-1955 saadeti Eestisse ju igasugu Lääne ja isegi Natsi-Saksa luurajaid, kes võtsid ühendust metsavendadega. Ma arvan, et saatjaid ja vastuvõtjaid oli palju levinumalt kui siin mainitud. Iseasi tõesti kui efektiivsed need olid, aga miks me neist ei tea, ehk seetõttu, et väga paljud võisid julgeoleku kätte sattuda ja teisalt metsavenna grupid võisid ise ka seda salajas hoida, et kas neil on mingi sidevarustus, kus see on ja kes radist on.

Mingi raadiovarustus oli ikka levinud: 1944-1955 saadeti Eestisse ju igasugu Lääne ja isegi Natsi-Saksa luurajaid, kes võtsid ühendust metsavendadega.

Nendest Natsi-Saksa luurajatest võiksid kohe pikemalt pajatada - sean ennast mugavamalt lugema Ja need lääne luurajad võtsid paraku ühendust mitte metsavendadega, vaid nendeks maskeerunud kagebeelastega. Tegelikult pole ju oluline olemas olnud raadiojaamade hulk, vaid nende edukas kasutamine. Viimase kohta pole paraku vist eriti palju rääkida

Ma ei hakka ümber kirjutama, aga soovitan lugeda "Kirjutamata Memuaare VI"(Perioodika 1991) loo alt "Unustage Oma Nimi"(lk 113-135), eriti lk 123-132. Tõesti, ei lisanud, et nende luurerühmade efektiivsus ei olnud suur, aga see ei ole ka teema pealkirja arvestades ka antud juhul esmatähtis.

Kipun arvama, et Lääne luurajad trehvasid ikka päris metsavendi ka ja oma osa luuretegevuse ebaõnnestumises oli ikka ka Kim Philibyl. Oma postituses ütlesin ka, et iseasi kui efektiivsed need olid. Seniseid ajalooteadmisi arvestades, ei saa tõesti öelda, et need efektiivsed olid.

Tollal raadiojaamad olid lampidega. Seega oli vaja nii suure pigega anodipatarei kui ka suure voolu ja väikse pingega patarei lambide höögniitide jaoks.

Need patareid ei kestnud kuigi kaua - ja kust metsavennad oleksid saanud uusi patareisid?

Juhani Putkinen kirjutas:Tollal raadiojaamad olid lampidega. Seega oli vaja nii suure pigega anodipatarei kui ka suure voolu ja väikse pingega patarei lambide höögniitide jaoks.

Need patareid ei kestnud kuigi kaua - ja kust metsavennad oleksid saanud uusi patareisid?

Mõnel üksikul salgal oli käpp sees NKVD-s, aga nagu öeldud, võis neid palju olla, aga vaevalt nendega palju teateid edastati, pigem väga vähe.

Akusid laeti kodudes. Seal olid toona veel raadiod, mis töötasid samuti akude peal.

Mõned kõrvalised akud omade seas ära laadida ei olnud nähtavasti keeruline. Probleem oli küll akude saamine laadimiskohta ja sealt tagasi metsa.

A.

Aspelund kirjutas:Akusid laeti kodudes. Seal olid toona veel raadiod, mis töötasid samuti akude peal.

Mõned kõrvalised akud omade seas ära laadida ei olnud nähtavasti keeruline. Probleem oli küll akude saamine laadimiskohta ja sealt tagasi metsa.

A.

Kas Eestis oli tõesti tollal kõrgepingeakusid? Soomlased töötasid patareidega. Soome kaugluurepatrullidel oli suuri probleeme nimelt patareidega.

Akud olid ikka lampide katoodikütte jaoks. Anoodpinge jaoks olid anoodpatareid. Samas võis mõni elektrifitseeritud majapidamises elav inimene oma patareitoitega raadio võrgutoitele ümber ehitada, samas aga anoodpatareisid edasi osta ja need metsavendadele toimetada.

Esimese vene okupatsiooni ajal raadiod ju konfiskeeriti kodudest.

Arvatavasti ka teise vene okupatsiooni ajal igaühel polnud kodus raadiot.

Ema jutu järgi üks raadio tohtis olla (teine oli riidekapis varuks). Ja anoodpatareisid müüdi maakauplustes veel kuskil 1960 paiku.
Hädapärast oli ju võimalik vähehaaval kokku osta või kooperatiivipoodi "puistates" korraga hankida ka sadakond lapikut taskulambipatareid ja need järjestikku ühendada.