www.militaar.net

Objektiivsuse all pean silmas näiteks pisikest antropoloogilist pilguheitu tänastele kiviaja ja pronksiajastu lastele. Nende keskmine eluiga ennem kontakte tänaste "avastajatega" peaks olema ju kergelt tuvastatav?

Tuleb nüüd Olympose kõrguselt alla ja seletab selle lihtinimesele arusaadavaks. Kui just muidugi pole tegu olukorraga, kus banaalse erudeerituse seisukohalt võib indiviid ignoreerida abstraktse mõtte kriteeriumit.

Õhtule omaselt keeruline mõttekonstruktsioon tõesti - jään ka hommikut ootama, selmet pimeduses lahmida

corvus kirjutas: Ainult niipalju veel Kreekast, et see arvatavasti Heraklese kuju, mille wudu postitas, on kindlasti Rooma ajastust pärit (ja palju-palju hiljem on tema kallal ka kõvasti tööd tehtud elik tema originaalkonditsiooni on raske isegi hinnata - pakun välja, et pea on lisatud juba renessansi- või barokkajastul nagu ka lõdvalt rippuv käsi jpm. Kusjuures pea on kindlasti ka Rooma ajast. Nimelt on meil vist tegu Augustusega )

http://en.wikipedia.org/wiki/Doryphoros

Päriselt on aga Kalman "käidelnud" rohkem kui ühte skeletti ning oma arvamuses tugineb ta ka muudele varasematele uurimustele (nagu ka Lang). Kõlbab tema arvamus asjas sees olevatele inimestele ilma remarkideta, peaks ju meiesugusted jumbud, kel sisuliselt midagi tõeliselt objektiivset vastuväiteks pole, vast ikka ka nõustuma?

See aga meenutab tonaalsuselt http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=28920245

Ei tegelikult meenutab see tonaalsuselt argumenteeritud seisukohta versus kõhutuul!

Enesekindlus on ka minu üks domineerivamaid isikuomadusi - selle juurde lisan veel neli irvitavat molu

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... D=32184609
Tänapäeval juhtub suht harva, et surijal on hambad kõik suus ja ilusti-kenasti rivis ka.

Tänapäeval juhtub suht harva, et surijal on hambad kõik suus ja ilusti-kenasti rivis ka.

Kui just auto salongiosad pole hambaid välja löönud, siis pole ka praegu heade hammastega kadunukestest puudus - uppujatest rääkimata! Ei maksa ühe kontmehe pealt järeldusi teha!

Arnold kirjutas: Ei maksa ühe kontmehe pealt järeldusi teha!

Tõesti, ei maksa. Minu tähelepanekud põhinevad siiski oma silmaga v fotode vahendusel nähtud kümnete ja kümnete keskajast pärit kolpade kvaliteetsel hammastikul.

Tõesti, ei maksa. Minu tähelepanekud põhinevad siiski oma silmaga v fotode vahendusel nähtud kümnete ja kümnete keskajast pärit kolpade kvaliteetsel hammastikul.

Minul isiklikud tähelepanekud sellisel hulgal puuduvad, et üldistusi teha, seega küsisin targematelt järele. Keskajal olid hambad kehvakesed, mitmetes uuritud matusekompleksides ulatub üle 15 aastaste nakatumine kaariesesse üle 70 % . Küll on häid hambaid näha tunduvalt varasematest aegadest kui 12. saj., aga mida ajas kaugemale, seda vähem on vastavat materjali leitud mida uurida.
Seega on väide keskaja inimese headest hammastest puhas müüt, mida ei toeta uurimistulemused.

Piiritus on vanarahva tarkuste kohaselt aidanud väga mitmete haavade ja põletike leevendamisel. Kas on võimalik, et piiritusega suu loputamine väldiks mingil määral bakterite siginemist hammastel ja aitaks neid korras hoida? Ise olen veel kuulnud, et puusöega hammaste hõõrumine ja veega loputamine aitas neid valgeks saada, aga vaevalt see ka hammaste tervisele kuidagi tervendavalt mõjus.

Alkohol on ka tänapäeval mõningate suuveede koostises.

Kunagi ma kuskilt raadiost kuulsin või kuskilt lugesin, et keskajal hambavalu korral soovitati minna öösel surnuaeda, leida värske haud, see lahti kaevata, surnult üks sõrm ära lõigata ja siis selle sõrmega haiget hammast puudutada.

Läbi aegade on tuhka kasutatud kõiksugu asjade puhastamisel-poleerimisel.
Miks ka mitte et hammaste tervishoiul?
Ise kasutanud sigaretituhka tulirelvade puhastamiseks.
Minuarvts märksa mugavam abivahend kui mistahes kallid spetsmäärded ja -lapid.

Neil "igapäevase suuhügieeniga" erinevate "eluvete" abil tegelejatel on millegipärast õite vähe hambaid habemetuustide vahelt paistmas

Lihtsalt kommentaariks: olen viibinud mõnes Aafrika riigis, kus ka tänapäeval on peamiseks mureks ninaesise kindlustamine kuid hammaste eest kannavad nad kenasti hoolt.
Vahendiks mingi puu või põõsa (ei mäleta enam nime) oksake, mis otsast puruks tambitud, seda nad siis närivad (nagu nätsu) ja vahel ka nühivad hambaid (nagu hambaharjaga).

Minu loogika ütleb, et pole mingit alust arvata, et meite esivanematel--olgu siis keskajal või varasematel aegadel--ei olnud taolisi teadmisi ja/või harjumusi, sest-- hinnas oli TERVE JA TUGEV inimene.