www.militaar.net

...siis sellise rumaluse väitmisks peab olema vähemalt Jüri Liim.

Mina oleksin selliste kiljatustega märksa ettevaatlikum. Oli ju vahetult peale "Estonia" hukkugi samalaadseid väljendeid Liimi kohta päris palju kuulda, aga tänasel päeval paistavad kiljujad ise suht rumalas valguses, sest selgus, et Liimi poolt väidetud relvaveod toimusid nii nädal kui kaks enne laevahukku. Nii et siis korrektsem oleks vast väita, et pole ei diversantide olemasolu kui ka seda ümber lükkavaid väidete tõendeid. Minu kadunud taat näiteks viibis selle rünnaku ajal Tallinnas ning ei maininud kordagi diversante. Alla lastud lennukitest küll.

metssiga kirjutas: No ja siis - ltn Jüri Esteri kohta on kirjutanud Arro, et sai surma puhkusel Tallinas viibides õhurünnaku ajal.

No ja siis - me jäämegi nämmutama. Siinne tase on suht madal, igaüks väidab enda loetut, mis nagu kummutaks kõik ülejäänute poolt loetu-kuuldu. Paraku ei kummuta. Üks selge viide või tsiteering mõnest dokumendist kinnitaks.

gnadenlose kirjutas:

metssiga kirjutas: No ja siis - ltn Jüri Esteri kohta on kirjutanud Arro, et sai surma puhkusel Tallinas viibides õhurünnaku ajal.

No ja siis - me jäämegi nämmutama. Siinne tase on suht madal, igaüks väidab enda loetut, mis nagu kummutaks kõik ülejäänute poolt loetu-kuuldu. Paraku ei kummuta. Üks selge viide või tsiteering mõnest dokumendist kinnitaks.

No mida te veel tahate - eesti lennuüksusest saksa sõjaväes on uurinud-kirjutanud Arro. OK, Arro on jama, see mis ta kirjutab meile ei sobi, toredam on ikka Jüri Remmelga jutt - et ltn Esteri olevat tapnud õhurünnaku ajal allavisatud diversandid?? Remmelgas pole muide ei ajaloolane ega mäletaja (1944 oli 20. diviisi sõjakirjasaatjate grupis = 1944 Tallinna pommitamist ta ei näinud, vaid kirjutas, mida talle räägiti) ja üllatus-üllatus, ega kõik mehed Rootsis ka puhta sulakulda suust välja ei ajanud. Remmelgas oli ajakirjanik ja mitte midagi muud.

Kui lugeda "Kolme kuuske" - Remmelgas oli 9. märtsil Tallinnas. Sõitis 7. märtsil peale Vepsküla lahingu lõppu Jõhvist rongiga Tallinna. Nurus puhkuse välja seoses oma tulevase abikaasa sünnipäevaga.

Küll ei olnud ta Jüri Esteri surma tunnistajaks ning see on tal seal kirjas kuuldusena.

Tema enda kirjeldus nähtud "langevarjurist" - "nägin Kopli kaubajaama kohal õhus kõikuvat langevarju inimesega" - kirjeldab just pigem ärapõlenud valgustuspommi, kui inimest langevarjuga. Ärapõlenud pomm on kerge ning võib tõesti kõikuda. Inimene on langevarju otsas suht raske ning nii kergesti pendeldama või kõikuma ei kipu...

Päälik, oleksid selles nii kindel? Inimene langevarju küljes töllerdab-keerleb päris kõvasti, eriti kui teda märgatakse suhteliselt vahetult peale väljahüppamist. Eriti veel arvestades, et linn juba põles ja õhuvoolud olid vägagi aktiivsed.

9 märtsil 1944 loojus päike kell 17.15 ( http://www.horisont.ee/node/999 ), rünnak algas peale kuut. Mingisuguse "langevarjuri" pimendatud linna kohal õhus tuvastamise juttu vast selles valguses väga tõsiselt ei võtaks.

jackpuuk kirjutas:Päälik, oleksid selles nii kindel? Inimene langevarju küljes töllerdab-keerleb päris kõvasti, eriti kui teda märgatakse suhteliselt vahetult peale väljahüppamist. Eriti veel arvestades, et linn juba põles ja õhuvoolud olid vägagi aktiivsed.

Sõjaväe langevarjuri langevari on konstrueeritud arvestades vajadust ta võimalikult kiiresti "alla tuua".
valgustuspommi oma, vastupidi peab oma lasti võimalikult kaua ülal hoidma.
Lisaks väheneb ju valgustuspommi mass selle läbipõlemisel.
Pole vaja vist vaja selgitada, et varju otsa riputatu massi ja langevarju pindala suhe on võtmetähtsusega selle töllerdamise jaoks.

Peale selle tundub mulle kui amatöörile, et linna kohal langevarjuri allavistamine on tõesti üks eriliselt rafineeritud hukkamisviis kuna tohutu hulga takistuste - puud, elektriliinid, ehitised jne, olemasolu teeks effektiivse maandumise väga kaheldavaks

Karuke kirjutas: Sõjaväe langevarjuri langevari on konstrueeritud arvestades vajadust ta võimalikult kiiresti "alla tuua".
valgustuspommi oma, vastupidi peab oma lasti võimalikult kaua ülal hoidma.
Lisaks väheneb ju valgustuspommi mass selle läbipõlemisel.
Pole vaja vist vaja selgitada, et varju otsa riputatu massi ja langevarju pindala suhe on võtmetähtsusega selle töllerdamise jaoks.

Peale selle tundub mulle kui amatöörile, et linna kohal langevarjuri allavistamine on tõesti üks eriliselt rafineeritud hukkamisviis kuna tohutu hulga takistuste - puud, elektriliinid, ehitised jne, olemasolu teeks effektiivse maandumise väga kaheldavaks

Isiklikud kogemused piirduvad varjudega D-5 ning D-6. Lennukitelt IL-76 ja AN-12 visatakse kiirusel 360-400 kilomeetrit tunnis. Vari avaneb normaalselt kõrgusel 120 meetrit, zapaska kõrgusel 70 (reeglina murrad sel juhul jalaluud). Langeva lennuki kiirus jääb kindlasti samasse auku, kui pole suurem. Lahingolukorras visatakse varjureid samalt kiiruselt kõrgusel 200 meetrit, siis teeb kiirus varju avamisel oma töö, vastavalt kõlgud kah seal otsas.
Asulasse sellistel tingimustel inimese varjuga viskamine on 99,9% mõrv.