www.militaar.net

Oot, Pasi tootjafirma tuleb sõja-ajal juppe vahetama siiia pika-ajalise hooldusleppe alusel? Kui nt Eesti on sõdiv riik ja Soome ei ole? Või mismoodi seda ette kujutate???

Et kaminas humoristid on, seda sai alles praegu teada

Tegelikult on sõjatehnika remont agregaatide ja sõlmede vahetuse tasemel (ka välioludes) iga armee obligatoorne osa. Sõlmesid remondib juba remondifirma (ka N. armees oli asi sedasi). BTR mootorit väeosas ei remonditud, vahetati agregaat (karbuss, terve mootor) ja remontis remonditehas.

Ei käi Bundeswehri Leopardidel keegi MTU tehasest mootorit vahetamas, ikka vastavad remondiüksused ise teevad ja tanki meeskond paneb ka käe külge.

BTR-ide osas pole ka keegi keelanud meil mingit väikest remondi värkstuba arendada (juhikursusi tehti)- 15a on selleks igati piisav aeg olnud - sest nt osasid BTR manuaale on mul õnnestunud paari minutiga google abiga leida. Ja ongi "süstemaatiline süsteem" olemas. 10 tonni soomuse kasutamiseks pole alati vaja 10 tonni paberit määrida.

tegemist on BTR-i erinevate modifikatsioonidega, milledele riigil õnnestus 1990. aastate alguses kuidagi kuskilt käpp peale

See jutt ei maksa kopkatki. Valdavalt on meil tegemist 80ga, mis sõltumada modifikatsioonist on kõige tähtsama ehk käiguosa osas identsed. Need paar väsind 70-t, mis meil on (osa KL-s, osa vedeles Marja tänaval) võib nende hulgast juba välja arvata.

... minu arust täiesti normaalne nähtus, et kui kaitseväele hangitakse mingi kogus uut tehnikat, siis sõlmitakse ka vastavad hoolduslepingud erafirmadega, kes vajaduse korral tehnika kas kohapeal või siis tehases uuesti korda teevad. Kaadrikaitseväelane peab lihtsalt tekkinud probleemist firmale teada andma ning pärast seda saab ta taas keskenduda põhitööle.

Täiendaksin kah omalt poolt juba eelnevalt foorumlaste poolt väljaöeldut.
See nn. õpitud abituse tendent pole mingil juhul EKV-s juhuslik nähtus. Kahjuks on see juba süsteemne ja ei hõlma mitte alinult tehnikaga seotut. Praegu suure hooga valmiskirjutatavad pikaajalised kontseptsioonid kavatsevad taolise seisundi isegi igaveseks kinnistada.
Nagu ma juba ütlesin, pole ma otseselt vastutav tehniliste küsimuste eest ja selles osas vaid väga lähedalt pealtvaataja ning nähtule-kuuldule tuginedes oma seisukohti ka väljendan. Hoopis vahetum kontakt on mul aga meditsiiniteenistusega, kus taoline vastutuse relvajõududelt äraveeretamine juba aastaid täie rauaga käib. Iga vähegi omavastutust nõudev liigutus on lükatud tsiviilile. Seda isegi selliselt, et pole varemalt tsiviilipoolelt küsitud, et kas see üldse sellega on võimeline hakkama saama. Asjad on läinud isegi nii absurdseks, et tsiviili on taoline asi päris tõsiselt häirima hakanud ja nende poolt on juba kaunis rahulolematut nurinat kuulda. Sellises laadis, et, noh, Kaitseväegi peaks ikka selle ja teise asjaga ise kah hakkama saama jne.
Viimasel ajal on taas jutuks tulnud ka variant, missugune kunagi 90-ndate algul aktuaalne oli, et Kaitseväe üksuste isikkoosseis täielikult nn. perearsti teeninduspiirkonda anda. No tule taevas appi! Ja siis kunagi, kui meie relvajõudusid nende otstarbe kohaselt rakendama hakatakse, siis - nagu sõrmenipsu peale - tekivad meie Kaitseväe koosseisu kümned ja sajad väljaõppinud, kogenud ja sõjaliselt pädevad kaitseväelastest meditsiiniteenistuse kaitseväelased?
Seda siis meie arendamise alusdokumentidest. Tõenäoliselt rahaline kokkuhoid täna ja homme, kuid katastroof aastate pärast. Ja seda kindlasti siis, kui tuleb pruukimiseks meie Kaitseväe see otstarve, milleks ta ette nähtud ongi.

Pikk jutt hoopistükki mitte tehnikaga seoses? Ep ole mitte. Täielik seos eelneva BTR-80´ndete remondi, hoolduse ja funktsioonis hoidmisega.
Sama tendentsi väljendus lihtsalt ühes teises Kaitseväe arendamise valdkonnas. Seda näitena, et nimetatud käsitlus on Kaitseväes üldine ja mitte vaid tehnikaga seotud.

Tegelikult on eelnevad kommentaarid juba kõik minu eest välja öelnud ja ma saan vaid toetada ilmselget ja täielikult mõistetavat seisukohta, et Kaitseväel peavad meie relvajõudude eriolukorras (sõjategevus, massikatastroofid, jne.) rakendumisel peavad sellel olemas olema ka selleks tegevuseks vastavad võimekused. Ja see ei ole tegelikult üldse jutu teema, et näiteks kas erafirma tuleks seda ja teist tegema ka sellises eelpoolnimetatud eriolukorras. Loomulikult ei tule. Või kui üks tuleb, siis teine ei tule jne. Igatahes pole selline süsteem jätkusuutlik ja kindlustunnet ei sisenda ning kogu meie kaitsejõudude tuleviku rajamine taolisele ebakindalale alusele on ... Noh, mis ta siis on? Kuritahtlik, ütleks ma. See on see õige sõna. See on Kaitseväe eesmärgipärasel rakendusel tema teadlik panek katastroofilisse olukorda. "Äkki" avastatakse, et muist Kaitseväe tegevuseks vajalikke funktsioone on juba aastaid (mistahes ajenditel - rahapuudus, infrapuudus, kaadripuudus jne.) olnud delegeeritud kaitseväevälistele organisatsioonidele-firmadele ja omal vastavad võimekused puuduvad (neid pole peetud vajalikuks välja arendada).
Üks nendest Kaitseväe olemasoluks ja tegevuseks vajalikkest funktsioonidest on ka oma kasutuses oleva tehnika remondi- ja hooldevõimekus. Koos kõige selle juurede kuuluvaga - infrastruktuur, pädev ja piisavalt arvukas isikkoosseis, remonti-hooldust tagav hästi toimiv varustussüsteem jne.
Elementaarne, Watson.

Siin pole midagi vaielda, sõjatehnika remondi oskus ja võimekus vähemalt agegaatide ja sõlmede vahetamise tasandil peab armeel olemas olema. See on puhas võitlusvõime küsimus. Ja mitte RA võimekus, vaid SA võimekus.

Kamina ja peastaabi kontorilaua tagant paistavad paljud elu probleemide lahendused elementaarsed, tehtavad nö plaani, kontseptsiooni ja struktuuriga.

Mis seal keerulist... Tank suri mäe otsa ära... Sõitsime IMRiga kohale, poiss sikutas kraanaga mootori välja, ZILi kastist tõstis teise asemele, kutid keerasid poldid kinni ja õhtuks juba läks "omal jalal"... 72 oli vist...

Meil on küsimus selles, et puuduvad BTR-ide agregaadid tagavaraks. Lahkamata põhjusi, puuduvad.

Osade vahetamine tähendab seda, et võetakse BTR jupp ja minnakse poodi, kõrvutamise ja mõõtmise teel otsustatakse, kas sobib. Osa asjad sobivad ja osa mitte. Küllalt palju on spetsiifilisi osi.

Täpselt sama teema oli 90ndatel Saksamaalt toodud Chevydega. Väeosade tagalaohvitserid käisid mööda USA autode jupipoode. Osalt sobisid "suure Blazeri" jupid, osad olid spetsiifilised, eri teema oli sanitaarauto elektrisüsteem, kus oli 3 eri pinget. Mõnedele autodele aretati tsiviilautode osi külge. Osa sobis 1:1, osa mitte. Teine nali oli rehvidega - odavalt selliseid rehve eriti ei müüdud, sest sellise mõõduga 15 tolliseid rehve siin teised autod ei kasutanud. Asi lahenes sellega, et Fulda maaletooja võttis endale ekstra sisse selle mõõdu KV jaoks.

Küsides katkise jupi pealt numbrit, öeldi USA varuosalaos viisakalt - sorry, for military use only ja erafirma ei saa osta. Pöörduge palun Pentagoni poole, nemad annavad loa (erafirma saadetakse kuu peale sealt) - KV aga polnud ise nähtavalt huvitatud varuosakanali loomisest või (seda kahtlustan rohkem) - pehmete vaipade strateegid ei adunudki probleemi.

Sama asi on ka sellega.

Ei taha õigustada A4 tühja retoorikat, et väeosa peab saama täisteenusliisingut. Ei pea, ainult tsentraalselt tuleb organiseerida varuosade, remondimanuaalide jne saadavus ja elementaarse remondiga peab hakkama saama väeosa (või remondiväeosa) ISE.

Küll aga pole mõtet väeosalt nõuda mingit tsiviiljuppide külgearetamist. Varuosabaas peab olema saadaval ja kui see pole tõesti võimalik, siis sellist tehnikat pole mõtet endale kaela võtta. Kas BTR-le on, ei ole otsinud. Teisalt sellega sõidab terve idablokk ju ringi - kuskohast nemad osi saavad. Tõenäoliselt mõttelaiskuse taga on asi.

Soome õhujõud on remondi tarbeks isegi Šveitsist turbopropelleritega lennukeidki hankinud, et saaks varuosi ühest kohast teise vajadusel transportida. Kõik toimib...

Üksteisest sadade kilomeetrite kaugusel opereerivate hävitajaeskadrillide puhul täiesti vältimatu samm, nt lennukite juppe ei jõua keegi igal pool virnas hoida.

Soomes toimivad üldse paljud asjad, meil toimib kõige paremini ohkimine ja hädaldamine, sellele järgneb paberite tootmine/bürokraatia/tühi mulin ning lõpuks tuleb lönta-lönta tiba sõjajõudu kah.

Mis pisike luugike see BTR-i ninas on? Vints?

http://photo.qip.ru/users/coast70/15117 ... nImageLink

Eile (31.05) Tartus Jõhvi sõites märkasin ühtäkki teeääres BTR-i, mille ümber paar laigulist härrat suitsupausi pidasid. Korralik, vink-vonks värvitud ja puha, eesti lipp antenni otsas jne. Kes neid meil veel kasutavad? Kaitseliit? Mingi sõjaklubi näidis masin?

Asi selge, kuigi pole see sama. Too oli ilma "tornita"...

Kas mõtled seda luuki?

Lebjodka ehk vints.

"Turvapadja" roll on ilmselt sekundaarne, alltiib võimaldab lihtsalt luua ühe pika avatud ruumi reisjate mahutamiseks.