3. leht 11-st
Postitatud: 13 Apr, 2006 18:16
Postitas Maximus
Jah ainult Eesti peale ei tulda,pigem ikka EESTI ja baltiriikide peale.Aga kindel ei saa kunagi olla.
Postitatud: 14 Apr, 2006 12:00
Postitas Takishi
Teise maailmasõja puhkemisel polnud julgust venemaale vastu hakata.
ma parandan : polnud julgust oma rahvast surma saata
Ühesõnaga Eestlasest pole sõjameest, relv võetakse kätte viimases hädas.
Inimene on loodud mõtlema, vaata kui suur on aju võrreldes teiste kehaosadega. Looduses on paika pandud, et inimene saab ajuga hakkama mitte ei pea ta end tanki sisse peitma ja kõva olendit mängima. Idee poolest haarataksegi relv kätte viimases hädas, või mis?
Selle pärast ei mahu ka eestlasele pähe mõtte, et iga aasta on vaja kulutada miljardeid kroone armeele.
Ei mahu pähe jah, sest eelarve on väike ja sellest peab jätkuma kõige elementaarsemate elutingimuste tagamiseks Eestis. Sa vist tahad väita, et me peame näljas ja paljas istuma ning rakette kokku ostma ?
Üks eesti poliitik ütles mulle, et Eestil on armee kuna ka teistel riikide on see.
See mees ütles õigesti !!! Jääb mulje justkui armee on normaalne seisund.. ei ole. Riikidel on armeed ainult sellepärast et see on teistel olemas. Muud põhjust ei ole.. ükskõik kuidas ka ei väänaks.
Postitatud: 14 Apr, 2006 17:15
Postitas hugo1
Tsiteerin::
Teise maailmasõja puhkemisel polnud julgust venemaale vastu hakata.
ma parandan : polnud julgust oma rahvast surma saata
Kas alistumine päästis eestlased veresaunast
Kuidas põhjendad, et isegi ei valmistatud ette (mobilisatsioon, kaitseliin ei palutud naabritelt abi -Ilmjärv jne...)
Laidoneri kekamine, kui Tsehhi langes ja käitumine 1939a. kui vaenlane uksele koputas
Oled Sa mõelnud, et äkki ikkagi tehti vigu ja hiljem püüti neid õigustada
Inimene on loodud mõtlema, vaata kui suur on aju võrreldes teiste kehaosadega. Looduses on paika pandud, et inimene saab ajuga hakkama mitte ei pea ta end tanki sisse peitma ja kõva olendit mängima. Idee poolest haarataksegi relv kätte viimases hädas, või mis?
Aga vallutussõjad, mis häda näiteks 1939a N-Liidul oli
Tsiteerin::
Selle pärast ei mahu ka eestlasele pähe mõtte, et iga aasta on vaja kulutada miljardeid kroone armeele.
Ei mahu pähe jah, sest eelarve on väike ja sellest peab jätkuma kõige elementaarsemate elutingimuste tagamiseks Eestis. Sa vist tahad väita, et me peame näljas ja paljas istuma ning rakette kokku ostma ?
Oma riigi pidamine ongi kallis lõbu.
Kui Sa ei taha toita oma sõjaväge, siis varem või hiljem pead toitma võõrast.
Kas selline riik üldse väärib iseseisvust, kes ei taha enda eest seista.
Vabandusi ja põhjendusi, miks mitte osta leiab alati.
Postitatud: 15 Apr, 2006 11:44
Postitas Takishi
Aga vallutussõjad, mis häda näiteks 1939a N-Liidul oli Question
Ma küsiks vastu, mida see neile kasu tõi? -- see peaks vihjama kogu selle sõja mõttekusele.
Kas alistumine päästis eestlased veresaunast Question
Kahjuks mitte
Oma riigi pidamine ongi kallis lõbu.
Just nimelt, Eesti areneb!
Postitatud: 15 Apr, 2006 12:56
Postitas Soobel
Kas mitte need baaside lepingud ei sõlmitud enne suurema sõjategevuse ja vallutuste algust? Mul on selline tunne, et need allkirjastati sel ajal, kui ei Laidoneril ega Pätsul polnud õrna aimugi peatselt puhkevast titaanide heitlusest.
Seis oli siis selline, et abi polnud loota ja mis ikka teha - relvad maha ja värisedes oodata, et kumb titaan siis maatüki omale võtab, viimase hetkeni paistsid titaanide suhted ju normaalsed ja ülejäänud maailmal poohuijuu.
Soomlaste poolt oli see vastuhakk ikka üsna mõtlematu ettevõtmine - kui poleks puhkenud maailmasõda, poleks Soome iseseisvusest ei verd ega sitta alles jäänud.
Või aimasid sommid kuidagi, et titaanid keeravad tülli?
Postitatud: 15 Apr, 2006 14:45
Postitas Tux
Ei, ei, Pätsil ja Laidoneril oli baaside lepingu ajal ikka väga hästi selge, et sõda tuleb. Ma arvan, et kolmekümnendate teisel poolel polnud enam kellelgi kahtlust selle koha pealt. Täpseid kuupäevi muidugi keegi ennustada ei osanud, aga ka ainult tolleaegset ajakirjandust lugedes on selge, et Saksamaa kavatseb oma esimese ilmasõja kaotuse parandada ja Venemaa ka niisama ei vahi. Käis ju näiteks ka Hispaanias kodusõda, kus ühel pool oli toetajaks Saksamaa ja teisel pool Venemaa.
Postitatud: 15 Apr, 2006 17:15
Postitas hugo1
Peale Poola vallutamist pidi isegi kõige rumalam eestlane aimama, et midagi on maailmas väga nihu.
Tipp poliitikud Eestis said sellest kindlasti aru.
Seda, kes on meie vaenlane, seda teati kogu aeg.
Küsimus millest mina aru ei saa on just see, et kogu Iseseisvuse aeg oli Eesti suhtumine selline, et vabadusest meie ei loobu. Vastupanu vaenlase rünnaku korral oli iseenesest mõistetav. Kes on vaenlane oli selge (Lätis kardeti ka Saksamaad. Leedu nägi ohtu ainult Saksamaas. Eestil ja Soomel oli selge kellega tulevikus sõdima hakatakse).
Eestil oli plaan vastu panna, seda tõestab ilmekalt näiteks allveelaevade ost, merekindlused (summad, mis sinna alla pandi olid meeletud), uued tanki ja õhutõrjekahurid, lennukid, kuigi palju kraamist ei jõudnud Eestisse on selge, et Eesti Riik püüdis relvastada ennast. Laidoneri kõne peale Tsehhi vallutamist (ta mõistis Tsehhi alistumise hukka) jne...
Miks korraga suhtumine muutus, kui häda käes
Postitatud: 15 Apr, 2006 17:18
Postitas Kuperjanov
Miks korraga suhtumine muutus, kui häda käes
Sellepärast, et Eesti Valitsuses oli kommunist - Konstantin Päts.
Postitatud: 15 Apr, 2006 17:22
Postitas hugo1
Sellepärast, et Eesti Valitsuses oli kommunist - Konstantin Päts
Natuke liiga karm süüdistus.
Kui vaadata Pätsu varasemat elu, oli ta kõike muud, kui kommunist.
Sa ikka tead, kuidas Eestis enne okupatsiooni kommuniste karistati.
Postitatud: 15 Apr, 2006 17:30
Postitas Kuperjanov
Sa ikka tead, kuidas Eestis enne okupatsiooni kommuniste karistati.
Ei, seda ma vist ei tea
Postitatud: 15 Apr, 2006 19:10
Postitas Arnold
Ei, seda ma vist ei tea
Presidendiks pandi!
(Karistus peale okupatsiooni siis)
Postitatud: 15 Apr, 2006 21:54
Postitas Soobel
Siis oli Päts, täna Savipäts...
Postitatud: 15 Apr, 2006 22:13
Postitas Kuperjanov
Ja varsti istub see Savipäts presidenditoolis...
Postitatud: 16 Apr, 2006 10:33
Postitas Tux
Ma arvan, et Pätsi - Laidoneri otsuse üks põhjuseid oli selles, et minu arvates oli Päts mänguri hingega. Pokkeris ja bridzis on oluline koht bluffil ja kogu Pätsi tegevust vaadates näib mulle, et ta võttis kogu oma tegevust ja Eesti riiki kui ühte kaardimängu, kus tema on asendamatu isik, kes ainukesena suudab ja peab otsuseid vastu võtma. 1939 aastal Päts lihtsalt duubeldas!
Seltskondlikud kaardimängud olid tollel ajal rohkem levinud kui tänapäeval ja teada on ju ka see, et arvutimängud näiteks mõjutavad inimeste reaalses maailmas käitumist ja samasugune käitumist mõjutav omadus on ka kaardimängudel. Päts käitus täpselt nii, nagu ta oleks ka kaardilauas käitunud.
Postitatud: 22 Apr, 2006 21:59
Postitas Kuperjanov