www.militaar.net

Paar pilti sealt lisaks..

Everiga https://www.ebay.de/itm/364076486801 6 Fotos Hafen Pernau Estland gefangene russische Soldaten gesunkene Schiffe ...

Siin antakse uputamise kuupäevaks järgmine päev: http://militera.lib.ru/h/mmf/06.html

Olaf Esna: Kuidas ilmasõdade ajal Pärnu jõge korgiti // Pärnu Postimees https://parnu.postimees.ee/293684/kuida ... ge-korgiti

Paistab, et Bartava oli ka veel 1942.a. Rohuküla sadamas https://www.ebay.de/itm/155504931754 Orig. Foto Schiff Boot Matrosen im Hafen ROHUKÜLA b. Haapsalu Estland 1942 https://www.ebay.de/itm/155504932911 Orig. Foto Schiff Boot Matrosen im Hafen ROHUKÜLA b. Haapsalu Estland 1942

Aus dem Nachlass der Veteran der Kriegsmarine Erich Glöck.
Oktober 1940 Anfang der Arbeitsdienst in Lager Ilmenau, Thüringen.
November 1940 zur RAD-Gruppe K 231 in Lager Draussmühle, Allendorf, bei Marburg, Hessen.
Mai 1941 Rekrutenzeit in der Kriegsmarine in Lager Beverlo, Belgien.
Sommer 1941 bei der 2. Marineunteroffizierlehrabteilung in Wesermünde.
Danach zur Marinefährprahm F 172; Indienststellung Oktober 1941 im Hafen Stettin.
In 1942 Einsatz mit dieses Schiff bei der 27. Landungsflottille im Finnische Meerbusen.
Ende 1942 bis Anfang 1943 Einsatz auf Schwesterschiff Marinefährprahm F 175.
Sommer 1943 zur neuen Marinefährprahm F 620 ("KF 4620") im Hafen Toulon, Frankreich.
Einsatz im Mittelmeer bis Vernichtung der F 620 am 1.7.1944 bei Luftangriff auf La Spezia.
Bis Kriegsende war er dann noch an Bord der F 799 ebenso in Nord-Italien (Genua).

Paneme pildi sellest laevast ka, mis minu arvates on Bartava kõrval. Tegu on arvatavasti 27.Landungsflottille ühe allüksuse juhtlaevaga (Gruppen-Führerboot) Hans Georg: https://www.ebay.de/itm/155504949588 Orig. Foto Kriegsmarine Schiff Boot im Hafen in Finnland Estland 1942 Rückseitig beschrieben: "August 42, Hans G..... von achtern"

Üritasin leida kuupäeva, mis mõlemad, nii Hans Georg kui ka F 172, mille peal piltide omanik sõdis, oleksid olnud koos Rohuküla sadamas, aga ei leidnud.

1944.a. Narva lahes uppunud T22 https://www.ebay.de/itm/295801340395 Foto WK2 - Marine Kriegsschiff T22 in Danzig Winter 41/42 X63 https://www.ebay.de/itm/295801340386 Foto WK2 - Marine Kriegsschiff T22 Indienststellung in Danzig Mannschaft X63

https://www.ebay.de/itm/295801340387 Foto WK2 - Marine Kriegsschiff T22 in Danzig Winter 41/42 X63 https://www.ebay.de/itm/295801340367 Foto WK2 - Marine Kriegsschiff T22 Indienststellung in Danzig X63

https://www.ebay.de/itm/295801340366 Foto WK2 - Marine Kriegsschiff T22 Indienststellung in Danzig Kommandant X63 https://www.ebay.de/itm/394203576078 Orig. Foto Kommandant Offiziere an Bord der Torpedoboot T-22 Kriegsmarine Schiff
Rückseitig beschrieben: / (schöne 'Freigegeben' Stempel mit Feldpostnummer M33921)

Heimat 30.11.1941 Pärnu lähedal

Eelmisel lehel on nüüd ka pilt olemas.

Sakslased arvasid, et laev sattus kalamiini otsa, arvatavasti see: https://allmines.net/catalog/russia/mines/rybka/
Miinitõkke asukoht: sadama laevatee alguses (Ansteuerungstonne). Tõke avastati 11. juulil, kui miinitraaler "M 23" seal miini otsa ajas. Minenräumschiff 11 traalis seal 16. juulil välja 11 kalamiini. 8 kuni 14. septembril traaliti välja veel 8 kalamiini ja siis loeti kogu ala läbi traalituks.
30. OKTOOBRIL sõitis "Heimat" 200 meetri kaugusel muuli otsast miinile ja aeti kaldasse. Minenräumschiff 12 leidis seal novembris traalimise käigus veel ühe miini.

27. aprillil 1942.a. käisid Everiga vrakki vaatamas Marinebaurat Gruhl ja Mar.Ingenieur Rudolf Hafenbauamt Rigast.
6. mail 1942.a. viidi "Heimat" kai A äärest talvesadamasse slipile.
28. mai hommikul lahkus "Heimat" koos mingi puksiiriga Pärnust.
4. juunil 1942.a. saabus Pärnusse päästeaurik "Salvator"
4. juulil tõsteti üles vene aurik "Treska" ja viidi sadamasse.
12. juulil saadi lõpuks ka "Everiga" ujuma ja toodi õhtul sadamasse. Sadama sissesõidus jäi uputatuna lebama veel üks lihter, mis aga ei olevat laevasõitu seganud.
27. juulil sõitis päästeaurik "Richard Damme" "Treska" vrakiga Riiga.
ja lõpuks 25. augusti hommikul 1942.a. läks "Everiga" "Albert Forster" ja "Salvator" slepis teele Liepaja poole.

Segadus on "Treska" nimega - mõnel pool kasutatakse nime "Tursk". Kummast keelest kumba tõlgitud on?

Siin teemas eespool koos "Bartavaga" sadamas olnud "Hans Georg" väidetavalt aastal 1942 - asja teeb segasemaks asjaolu, et ka 1941.a. saarte vallutamise ajal oli mingi sama nimega Kümo (Küstenmotorschiff) sealkandis toimetamas.

parandus 27.08.2024.a.: M 23 miinileajamise kuupäev ja "slippi" -> "slipile".

andrus kirjutas: ↑25 Aug, 2024 20:29viidi "Heimat" Kai A äärest talvesadamasse slippi.

Mida see lause peaks tähendama?

Ma tõlkisin nii järgmist saksakeelset lauset:
Wrack des Küstenmotorschiffes „Heimat“ von Kai A nach dem Winterhafen auf Slip gebracht.

Vaatasin ka seda artiklit: https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Slipp

Kui ma oleks kirjutanud " talvesadamasse slipile", kas siis oleks parem olnud?

Talvesadam peaks olema suure tähega. Aga keegi kohaliku ajalooga hästi kursis võiks täpsustada, kas seal oli üldse mingi kapitaalsem slipi taoline asi tollal?
Õige võib olla nii '' Talvesadama slipile'' kui '' Talvesadamasse remonti'' variant.

Pärnu talvesadam oli mõistagi Vallikäär.
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rn ... %A4%C3%A4r

Kui te nüüd oleksite selle andruse antud lingi ka lugenud läbi, oleks saanud aru, et 'slipp' on kaldtee, mida mööda liigutatakse laevu.

See, kuhu laev liigutatakse, on ikka 'staapel'. Nii et 'slipile' ei saa laeva jätta, ikka 'staaplile'. On ka kaldstaapleid, kus slippi üldse pole ja laev lastakse otse staaplilt vette.

On siin keegi väitnud, et mingi laev on slipile jäetud? Küsimus on selles, kas 1942 oli Pärnu Talvesadamas üldse slipp, et seda Heimatit kaldale täielikult korda tegemiseks saaks viia või tähendas see saksa tekst seda, et mingil moel avariiremonditi kuni sai pukseerida kuskile päris remondikohta. Ajajoon 6-28 mai viitab pigem nagu mingile hädapärasele lappimisele, et saaks edasi vastavalt varustatud remondikohta viia.

Ghostship kirjutas: ↑26 Aug, 2024 7:47 On siin keegi väitnud, et mingi laev on slipile jäetud?

auf Slip gebracht
talvesadamasse slipile

Ghostship kirjutas: ↑26 Aug, 2024 7:47Küsimus on selles, kas 1942 oli Pärnu Talvesadamas üldse slipp, et seda Heimatit kaldale täielikult korda tegemiseks saaks viia või tähendas see saksa tekst seda, et mingil moel avariiremonditi kuni sai pukseerida kuskile päris remondikohta. Ajajoon 6-28 mai viitab pigem nagu mingile hädapärasele lappimisele, et saaks edasi vastavalt varustatud remondikohta viia.

Piltide järgi on laevad Pärnu Talvesadamas üldiselt vees/jääs. Aga on ka kuival maal on olnud mõni suurem alus, mille väljavintsimiseks oli kindlasti vaja slippi.

Slipp ei pea olema midagi kapitaalset - piisab kaldpinnast, kus on raudtee (liiprid ja rööpad). Saab ka puuteega:
https://sv.wikipedia.org/wiki/Slip#/med ... -Ystad.jpg
Kõva veekogupõhja puhul pole rööbaste kinnitamine probleem, pehme puhul on. Nt Tallinna Noblessneri tehase slipitee on väidetavalt veel 200 m vee all, et laev jääks piisavalt kaugelerannikust ja slipikäru saaks piisavalt sügavele minna.

Suuremad on kulutused slipivankrile (-vankritele) ja vintsimisele (ainult masin; suurem vintsimisjaam vms).

Hädapäraselt saab remontida ka juba õnnetuskohal (paned avariiplaastri vms). Siis viid aluse remonti, kus ta võib ka jääda vette. Tõsisemal puhul viiakse veest välja staaplile (ei pea tingimata vintsima mööda slippi, võib ka kraanaga tõsta veest staaplile).

Antud juhul tekst näitab, et liigutati maale. Kuna Pärnu Talvesadamas kraanat pole, liigutati maale mööda slippi.

Lihtsalt sõna 'slipp' on kasutatud valesti.