www.militaar.net

Küsin, mis on hetkel EKLis kõige toimivam komponent, väljaõpe, kokkuharjutatum või korraldatum üritus...?

Paluks pingereas punktidena 1 kuni 5 on piisav.

Nagu kaur3 viitas - igasugune hübriidsõja "juurutamine" on lapsik. See on kogu aeg olemas olnud. Ainult oskamatud on kavatsenud teisiti sõdida.
Mina loodan siiralt, et see oma rühm või jagu igas vallas, kunagi teoks ei saa. Minu arvates on kõige hullem see, kui me oma ressursid üle Eesti laiali hajutame ja laseme need siis kordamööda laiaks lüüa.
Siin ei loe ka Trummi suurtükitule argumendid. Muuseas Trumm - 152mm ei tohiks mingi juhul tabada +/- 500m. 100 sihtmärgist on piir! Aga selle vastu aitavad positsioonid ja liikumine. Ja siis see tuli mitte ei taba, vaid lastakse 500 valesti.
Vääramatu on KL vaid siis, kui ta igal juhul tegutsema hakkab ja tal on millega tegutseda. Siin ei pea ma silmas ainult sõjamaterjali, vaid ka mõistust. Täna pole näha sõda järgmise x aasta jooksul. Miks me ei võiks siis need kompaniiülemate ja pataljoniülemate arendused ette võtta? Et siiani pole suutnud? Midagi pole teha, kui rahuldume NSOKi läbimisega ja siis paneme mehele majori õlgadele. Kui kiidame malevapealikku rühma või jao suuruse üksuse juhtimise eest Ernal või üleujutuses. Kui meie rahuaegne saavutus on suunatud rühma tasemele, siis ei ole lootustki sõjas edukalt pataljoni juhtida.
Teine probleem vääramatuks jõuks saamisel on harimatus. Eestlastel on kombeks kõik tundmatu sõgeduseks tunnistada ja sakste läikivad asjad jälle kõrgusesse tõsta. Manööversõda on lahe - aga mis asi see täpselt on, seda ei tea. Piisab kui nimetada raskupunkti, ülesandekesksust jne ning kõik vahivad suu ammuli tarka meest. Öeldakse, et KL peab tegelema sisekaitse ja hajutatud tegevusega aga kui nõuda maleva paigutamist selleks üksuste kaupa maastikule, siis ilmub sinna paremal juhul mingi jama. Halvemal juhul jääb üldse otsus tegemata, sest kõrgemalt pole tulnud juhiseid, ressursid on puudulikud ... küllap ülemisel korrusel ongi.
Trumm&Co - valmistage pealegi Türi-Rapla-Vändra mehi Spikega oma koduvallas sõdima. Küllap nad D+14 kümne kaupa kasti lüüakse. Ja mitte suurtükitulega aga kabaga näkku.

soesilm:

Trumm&Co - valmistage pealegi Türi-Rapla-Vändra mehi Spikega oma koduvallas sõdima. Küllap nad D+14 kümne kaupa kasti lüüakse. Ja mitte suurtükitulega aga kabaga näkku.

Kui Trummi mehed saavad kabaga näkku D+14, siis millega saavad D+1 pähe ja kõhtu KL komaniid ja pataljonid?

Eestlastel on kombeks kõik tundmatu sõgeduseks tunnistada ja sakste läikivad asjad jälle kõrgusesse tõsta.

soesilm, ole hea ja räägi tundmatust lähemalt. Mis on see tundmatu, millest eestlased sõjanduse kontekstis aru ei saa?

KRK või brigaadi kaitselahingud D+0 kuni D+10?, kui EV sõjalise riigikaitse elemendid = sõgedus
KL malev kui pataljon viivituses moto või mehh üksuse vastu = sõgedus
JVP rünnak vastase lahingutoetus, tagala või II esheloni vastu = sõgedus
Kindlasti ei hakka ma siin näiteks Wrangeli kombel jooni kaardile tõmbama. Ka ei kavatse ma siin leheküljel kellelegi taktikas täiendusõpet anda .

Veidi veel eelneva postituse täpsustamiseks - ma ei pea kõiki ohvitsere lollideks või malevapealikuid saamatuteks. Ma pelgan kõiki loosungitega "hoopis uut moodi" sõdida tahtvaid tegelasi. Olgu nad vormis või mitte. Veel täpsemalt, meil on tegelased, kes pole "vana moodi" kunagi korralikult ehk üldse osanud, ja nüüd pakuvad midagi "üdini uut", mis tegelikult on vaid vana süsteemi läikivad jupid.

soesilm:

KRK või brigaadi kaitselahingud D+0 kuni D+10?, kui EV sõjalise riigikaitse elemendid = sõgedus
KL malev kui pataljon viivituses moto või mehh üksuse vastu = sõgedus
JVP rünnak vastase lahingutoetus, tagala või II esheloni vastu = sõgedus

Kas ma saan aru, et järele jäävad brigaadi(de) viivituslahingud ja rünnakud? Alla brigaadi suuruse üksuse mehed võivad pillid kotti panna?

No kaur - demagoogia ... Sa meelitad mu sohu. Küsisid, mis on tundmatu, mitte mis on ainuke õige asi. Kas ma peaks sind süüdistama nüüd mõttes: brigaad = 1 ülem kellele allub vahetult 3000 meest?
Need KRK-d ja brigaadid koosnevad ju väiksematest üksustest. Mõni neist on iseseisvama ülesandega kui teised.

Ooo jälle see teema.

Võin siia teistele närimiseks-normiseks kirja panna ka oma surematu visiooni KL-ist.

KL on minuarust selline huvitav ettevõte ja kusjuures ega vist keegi ei tea päris täpselt, kui vääramatu või määramatu jõud ta siis tegelikult ikka on.

KL-i põhiomadustena näeks järgmist:
+ Vabatahtlike kõrge motivatsioon
+ Paindlikkus väljaõppe ja tegevuse korralduses
+ Märkimisväärne sisemine side liikmete vahel
+ Suhteliselt suur operatiivsus
- Kehvavõitu väljaõppevõimalused seoses piiratud ajalise ressursiga
- Õpetatavate võimekuse, väljaõppe ja kogemuse ebaühtlus
- Juhtivate ohvitseride-allohvitseride vähene juhtimisparktika seoses väljaõppe iseärasustega
- Materiaaltehnilise baasi viletsus ja piiratud võimalused ka võimaliku parema efektiivseks rakendamiseks

Veel.
On saanud mitmeid kordi kirjutada, et KL-i hea lahinguline tase lõpeb tugevdatud rühmaga (nimetaks rühma võitlusgrupiks). Kompanii asjadega saadakse ilmselt isegi kuidagi hakkama, aga see pataljon...
Ma ei näeks probleemi selles, kui KL-il pole ultramoodsat relvastust, varustust ja tehnikat. Eks see ole tava, et maakaitseüksused on ikka pisut teisejärgulisemad ja no ega nüüd üldiselt ikka konkreetset militaarpügi ka Kaitseväest KL-ile ei jää. Olen kuulnud, et EKV logistikud on küll asunud viimastel aastatel ohtralt pisut vanemat varustust hävitama ja seda ei anta enam isegi KL-ile.
KL-is puudub sageli korralik infrastruktuur (taristu ) varustuse ja tehnika hoidmiseks või hoolduseks. Ega seda pole piisavalt ka KV-s, kuid erinevalt KL-ist kasutatakse ja vastavalt hooldatakse KV-s tehnikat ja varustust sagedamini. Lisaks on minuarust puudulik KL logistiline personal.


Minu nägemus on, et KL-i süsteemi aretades tuleks maksimaalselt ja arukalt ära kasutada organisatsiooni eksklusiivseid iseärasusi ja arvestada piiranguid, kuid samal ajal ehitada süsteem ning struktuur paindlikult ja erinevaid väljundeid võimaldavalt. Viimased sõnad peaks kehtima üldse kõigi militaarkoosseisude kohta.

Milles olen eriarvamusel soesilmaga, on, et ma ei pea õigeks vabatahtlike kaitseliitlaste ja tavaliste tänavareservistide kokkusegamist. Austan kaitseliitlasi, kui tervikmeeskonda. Kui segame kõik segamini, siis ma ei näe KL-il sellisena üldse erilist mõtet. Personaliküsimused on sageli võtmeküsimused ja teenistusaastate jooksul olen järjest enam mõistma hakanud, et neist sõltub pagana palju.

Kui KL ei suuda eriti toimida pataljonina (ja mis "säästupataljonid" need KL-is tänagi on?), tuleks struktuur ehitada üles tugevdatud kompaniide (kompanii võitlusgrupp) põhiselt. Iga malev peaks olema suuteline välja panema ühe sellise kompanii, mille koosseisus oleks lisaks jalaväerühmadele näiteks tankitõrjerühm, miinipildujarühm, õhutõrjerühm. KL kaudtulesüsteemide lagi on täna ja ilmselt läheitulevikus 81mm. Kuidas neid kompaniisid, mida KRK kohta peaks tulema kokku 3-4, kasutada, on juba KRK juhtkonna küsimus, kuid kindlasti peab arvestama kasutusega väljaspool oma maakonna piire. Vajadusel võib need näiteks koondada kokku üheks pataljoniks, tekitades juurde pisikese juhtimiselemendi. Aga võib ka jagada rühma võitlusgruppideks ja teha sissi (kas siis külgmiinidega või ilma). Mingeid eraldi "ühe taktika võitlusgruppe" ei pea õigeks.

Ülimalt oluliseks pean erialaspetsiifilise kompetentsi koondamist malevas eksterritoriaalselt. KL ei ole tegelikult kunagi suuteline 0-ist hästi välja koolitama pioneere, luurajaid, miinipildureid jms spetsialiste. Seepärast tulekski vastavad allüksused teha eksterritoriaalsed. Mitte näiteks nii, et vot Nuustaku mehed-naised hakaku kõik luurajateks ja Tõstamaa omad pioneerideks. See on minuarust sulaselge näide ebaprofessionaalsest juhtimisest-planeerimisest. Aga eelnimetet moel on KL-is ka päriselt tehtud.

KRK üldist mobiliseeritud koosseisu näeks siis sellisena: staap, staabi- ja tagalapatajon, 3 jalaväepataljoni, lahingutoetuspataljonid (senised kõik tavareservistide baasli) ning 3-4 üksikut maakaitsekompaniid KL baasil. Muidugi võiks nimi lihtsalt brigaad olla, mitte KRK, aga see selleks.

Tubli Hummel, tubli. Just seda näidet mul vaja oligi.

Kuidas neid kompaniisid, mida KRK kohta peaks tulema kokku 3-4, kasutada, on juba KRK juhtkonna küsimus, kuid kindlasti peab arvestama kasutusega väljaspool oma maakonna piire. Vajadusel võib need näiteks koondada kokku üheks pataljoniks, tekitades juurde pisikese juhtimiselemendi. Aga võib ka jagada rühma võitlusgruppideks ja teha sissi (kas siis külgmiinidega või ilma). Mingeid eraldi "ühe taktika võitlusgruppe" ei pea õigeks.

Esiteks teeme ägedaid üksusi, väikeseid ja palju. Nende juhtimine aga ... et pataljoniks koondada ei tohi aga kompaniide kaupa võivad mingile staabile alluda
Ja lõpetuseks: teeme mingid kompaniid aga kuidas neid kasutada - no mõelgu kõrgem staap! Vot just seda ma siin naerangi. Seltskond räägib väga otstarbekatest üksustest ja juhtimise detsentraliseerimisest aga kui tuleb otstarvet või juhtimist konkreetsemalt nimetada, siis mõelgu keegi teine!
Äkki need, kes enne teid kaste joonistasid, kujutasid ka suuremat plaani ette?

soesilm:

Ja lõpetuseks: teeme mingid kompaniid aga kuidas neid kasutada - no mõelgu kõrgem staap!

Kui uskuda Trummi, siis meil peaks staape ju jaguma

Need KRK-d ja brigaadid koosnevad ju väiksematest üksustest. Mõni neist on iseseisvama ülesandega kui teised.

soesilm, kui Sa suudad 2025 perspektiivis mulle lahti seletada veenva tulejõuga ja ülesandekirjeldusega brigaadi(de) struktuurid, siis ma olen juba väga rahul. Kui Sa ütled lihtsalt, et tänase päeva brigaadi(unistus) korda 5, siis ei ole veenev ju. Plaanid öelda, et kui tänase päeva bridaad valmis saab ja siis korrutad 5'ga? Mis see aasta siis võib olla? Kas mõistlikum ei oleks teha nii, et seni kuni me KL-meestest suudame x taseme üksused vormida, teeme y-asja, sest x jagatud 5'ga ei tule midagi seni välja? Seda on pehmelt öeldes natuke veider lugeda, et VG veab okastraati ja kaevub ennast maasse, et kaitselahinguid pidada. Nagu Sinu 16:15 kirjast aru saan, siis on tegemist sõgedusega. Nüüd on maapoistele uus poksitreener saabunud ja loodetavasti on nüüd asjalood palju mõistlikumad.

Soesilm kirjutas:

Ka ei kavatse ma siin leheküljel kellelegi taktikas täiendusõpet anda...

Täiendusõpet? Natuke palju sai... Õigem või täpsemalt "õiglasem" oleks kirjutada ALGÕPET...Aga see selleks. Paraku ei ole kummalgi moel võimalik edasi anda mõtlemisvõimet, oh paraku küll...

terv
o

Ma ei tea, kas tundus nüüd kuidagi teisiti, aga pidasin silmas, et antud maakaitseallüksusi oleks lihtsalt võimalik kasutada nii üksikutena, kui koondatult vastavat olukorrale ja KRK operatsiooniplaanile... KRK funktsionäridel on ilmselgelt küll juba rahuajal kujunenud nägemus, kas pigem rakendaks neid nii või naa, siin või seal.
Ei hakanud meelega detaile lahkama, et mis, kus ja kuidas. Kui neist detailidest aga abi on, siis variandiks näiteks kõrvalsuundade või tiibade katmine, rannakaitse, reserv, tagalajulgestus või objektikaitse jne. Samuti on näiteks võimalus allutada tugevdusena mõnele nö keerukamas situatsioonis jalaväepataljonile. Paindlik.

Point selles, et kompanii võitlusgrupid oleksid suutelised iseseisvalt tegutsema, aga vajadusel saab koondada ka pataljoniks. Taskorg. Eraldatult kasutamise eeltingimuseks on kompanii autonoomsust soodustav struktuur. Samuti on selliseid konkreetse maleva baasil ükskikompaniisid minumeelest KL baasil parem välja õpetada, kui eri malevatesse jagatud pooletoobiseid pataljone - vabatahtliku KL üks organisatsiooniline eripära, mida võiks arvestada. KL tegevus ja väljaõpe toimib paremini seltskondlikul ja maakondlikul või piirkondlikul printsiibil. Mis ei tähenda aga, et antud kompaniid tuleks ka sõjaolukorras kasutada vaid oma maakonnas.

Minu idee pole midagi väga uut. Mäletan, et 1990ndatel oli ka näiteks Tallinna Malevas selline formeering nagu lahingkompanii, kuhu iga malevkond siis pidi panema tublimatest liikmetest ühe lahingrühma (jalaväerühm). Sel ajal polnud KL-is muidugi suurt relvi peale vintpüssi, automaadi, kuulipilduja ja ühekordse tt-granaadiheitja ka. Toetusrühmadest ei saanud eriti rääkida. Kes ei olnud lahingrühmas, olid vist malevkonna sisekaitserühmas.

Hummel kirjutas:

… pidasin silmas, et antud maakaitseallüksusi oleks lihtsalt võimalik kasutada nii üksikutena, kui koondatult …

Point selles, et kompanii võitlusgrupid oleksid suutelised iseseisvalt tegutsema, aga vajadusel saab koondada ka pataljoniks. … Eraldatult kasutamise eeltingimuseks on kompanii autonoomsust soodustav struktuur.

Küsimus...
Kompanii VG-d on autonoomsed. Ilma liigsete struktuurideta. Neist moodustatakse "autonoomsust soodustava struktuuriga" kompanii. Ilma liigsete struktuurideta. Kuidas neist pataljon "koondatakse"? Kas ka ilma liigsete struktuurideta? Mis sellise kokkukuhjatud "üksikute..." ja autonoomsete lahingväärtus pataljonina oleks? Mõtle natu...

terv
o

hummel kirjutas: KL-i põhiomadustena näeks järgmist:
+ Vabatahtlike kõrge motivatsioon
+ Paindlikkus väljaõppe ja tegevuse korralduses
+ Märkimisväärne sisemine side liikmete vahel
+ Suhteliselt suur operatiivsus
- Kehvavõitu väljaõppevõimalused seoses piiratud ajalise ressursiga
- Õpetatavate võimekuse, väljaõppe ja kogemuse ebaühtlus
- Juhtivate ohvitseride-allohvitseride vähene juhtimisparktika seoses väljaõppe iseärasustega
- Materiaaltehnilise baasi viletsus ja piiratud võimalused ka võimaliku parema efektiivseks rakendamiseks

+ või -
Vabatahtlike kõrge motivatsioon asendub pika vimmaga, stiihia, et midagi tehtud saaks ei näe olevat käega katsutav või ei kõla loogilisena. Paljuski segadust endiselt elementaarsemate asjadega.

Paindlikus mis väljaõppes? Kogu seltskonnale sama talaga? Kui oleksid väiksed kollektiivid oleks mõistetav. Mis õppematerjalid, ja kust nad on, mis kuradi liigu-õiges-seltskonnas-demagoogia.

Suhteliselt suur operatiivsus. Operatiivsus, millel pole kusjuures tagalakomponenti, pole oma logistikuid ja kurat nüüd on operatiivsed. Kui EKVl poleks tagalalogistikuid oleksid nad sitting duck'id.

Kehvavõitu väljaõppevõimalused seoses piiratud ajalise ressursiga - sama, mis reservistidel, ainult ilma meediakärata. Mitu korda on räägitud siin foorumis Kevadtormide etc formaate muuta.

Õpetatavate võimekuse, väljaõppe ja kogemuse ebaühtlus - räägib enda eest. Vaja on erinevaid programme erinevatele võimetele ja tööd väikestes õppevormides, lisaks OMA väljaõppekeskuseid, mitte siselasketiire vaid püstoli laskmiseks ja patsutust õlale stiilis: "andsime, olge surmani õnnelikud!"

Juhtivate ohvitseride-allohvitseride vähene juhtimisparktika seoses väljaõppe iseärasustega - kust nad seda said kui süsteem ei võimalda - elik sama, mis sa välja tõid.

Materiaaltehnilise baasi... EKV ajab taga plastlaevu ja transakoptereid, lennukiosakuid etc, eeskuju just ei rõõmusta! Eks see nakatav ole teatud määral.
------------------------------------------------------------------------------------
Aga vaatame EKLi sõjalisi eesmärke - kas need on vastavuses "pataljonide ihaldamisega":

- objektikaitse (oluline infra) - mida vastane näeb eri/eliitüksuste operatsioonidena. Võiks mürki võtta, et tänane keskmine kaitseliitlane ei pruugi mõistagi antud X objekti pointi teatud ajahetkel, et seda kaitsta millegi eest, kuna ta ei oskaks seda johtuval ennetada ega vastavalt ka ettevalmistusi teha või ohtusid hinnata.

- sissitegevus ja VG. Ei tasugi pikemalt siin peatuda.

- mobilisatsioon; evakueerimine; täiendavad SP ülesanded; meditsiin...

- tankitõrje - kas hakkavad betoonist draakonihambaid põllule kooris vedama või kraavi kaevama?


Elik ülesanded ja struktuuri-ihalus ei kattu. Ebakõla on räige.

Ütleks ka mõne sõna suurte meeste sekka, ehk teistsugune arvamus võib mõne maailmavaate ukse lahti lüüa...:
Mida tahetakse KL-st ja millest see soov lähtub?
Räägime siin pataljonides, VG, komp, rühmad, materjal...!?
- Uljad vennastunud rangerid kaitsmas küla Uuno kartulikuhja?
- 30-60 mehelisi gruppe võitluses vastase järeljõududega?
- Vormistada ühtset löögijõudu?
- Sissida kuskil?
Miks me üldse arutame KL tegevuse üle - kas me oleme pädevad (Keegi siinlugejast vist ikkagi on)? Kas meil on võtta kuskilt hetke oludele vastav ohuanalüüs? Aga hea on ikkagi suud puhtaks rääkida.

Mida rohkem ajalugu uurida seda rõõmsamaks ma muutun, sest aina enam tundub mulle, et ei ole midagi uut siin ilmas

Mulle tundub, et KL on suhteliselt OK-lt praegu ülesehitatud ning nende meestega annab ka midagi teha. On vaja reaalsemaid ja põhjendatuid tegevusi nendega harjutada. Häda on selles, et KL liikmed on avatuma mõttemaailmaga ja näevad tsiviilpoolelt hoopis teistsugust elu kui õppusi planeerivad/läbiviivad instruktorid/ülemad. Siit ka pettumus, ning soov midagi totaalselt muuta, samas ei teata ka mida.
Mille poole ma sihin:
1. Ainult KL liikmetest ei piisa ülesande täitmiseks ja seda siis põhjusel:
- KL-s ei ole piisavalt spetsialiste
- aeg kulutab elavjõudu
- RV-lased võitlevad täpselt sama innukalt kui KL liikmed (uskuge mind ma tean), lihtsalt on vaja leida sobivad RV-lased.
2.KL liikmed ja ülemad peavad tundma oma maakonda kui oma viitsõrme:
- Maastiku iseärasusi
- rahvastikku ja kultuuri
- jne
3. Suunata harjutused "inimeste mõjutamise" õppusteks. Mõtlen siinkohal, et me võitleme inimeste vastu, tehnika on teisejärguline (aga mitte tühine). Võitlemine väga erinevate "nurkade" alt (nt üleujutuste tekitamine... rahva koosolekute korraldamine, evakuatsioonid... ehk siis vastavate mõjude teadmine)


KL ei ole nii võimas organisatsioon, et temast jätkuks ainult suure vennasrahvaga rind rinna vastu sõdida, samas ei saa... ei tohi seda resurssi raisata ainult territoriaalselt üle eesti metsatukkades sissimise peale... See peab olema sümbioos ning muutuv ajas ja põhipingutusele.

Kas me suudame vastata küsimusele, et milline on järgmine sõda? Kui oskaksime siis oleks ju mured murtud... või kuidas Aga...
Püüan teile natuke kirjeldada oma fantaasiaid:
Enne kui reaalsed lahingud pihta hakkavad toimub riigis mingi käärimine... Juba sellest hetkest peale peab hakkama KL kasutama... kuidas?

Sellel hetkel toimub ju sula selge partisani võitlus erinevatel tasemetel (partisan=grupp isikuid, kes võitlevad mingi kindla parteri vaadete pärast) K.a. poliitilisel tasemel. Paljudel lõi silme ette kindlasti II MS ja partisanigrupid metsades.... Mõelge avatumalt härrased .
Erinevate gruppide eesmärgiks on nõrgendada riigi vastupanu võimet...Peamine jõud on suunatud kindlasti kõige odavama lahendusele - riik alistuks ilma sõjata.
Kas mitte Carl Shmitt ei öelnud, et pole olemas vana ja uut partisani(sissi) teooriat... vaid on muutunud võitluses kasutatavad vahendid?
Leidke link 1808-1813 Guerilla - II MS partisanid - tänane Afganistan ja kübersõja vahel... Mis on muutunud?? Ainult kasutatavad vahendid. Põhimõtted on jäänud muutumatuks:
- Tegutsemiseks soodne maastik (kaasajal internett, anonüümsuse tunne, Afgaan reaalne maastik)
- kohalike toetus (Internetis kommentaariumite maastik... Otsustajate mõjutamine - rahva võimu endapoole kallutamie)
- Peidupaik (Afgaanis Pakistan? Internetis = anonüümsus)
- Võitluse vahendid mida rahvas soovib taluda
- Ettevalmistus konvensionaalseks sõjaks, et vastane lõplikult lüüa (Afgaan... siin on mõtlemise point, sest praegu ei ole näha seda etappi, mina ei näe Kui siis ainult nii, et on suudetud poliitilist taset viia nii kaugele, et vägede konsentreeritus hakkab võrdustuma talibani omadga).

Mõni tunneb ehk ennast siin keskkonnas kommenteeritdeski natuke partisanina... ah? Ütlen mõne sõna, mõjutan ehk kedagi, samas olen ise kaitstud, ohutu tunne...

Kuhu ma jäin... ahjaa kuidas kasutada KL-u
Toolbox põhimõte!? (II MS I pool saksama) Jälle ei midagi uut
Arendada KL suutlikust ning luua erinevad ülesande lahendamise suutlikused...
Siinkohal ei tohiks lõhkuda struktuure vaid arendada KL ülematel ülesannete lahendamise suutlikust võõraste inimestega aga kes on oma ala spetsialistid (risti allutamine jne)... Siit tuleb 1. põhjendus, et KL struktuur ei tohi koosneda ainult KL liikmetest, vaid sinna peab olema sisse kirjutatud reservväelasi (kuidas ja kes on juba detailne ül KRK-dele, mis ei ole lihtne) N:J uba praegu on loodud (kohe luuakse) KL juurde küberkaitse rühm...
KL peavad oskama ka traditsioonilisi lahinguülesandeid täita (varitsus, rünnak, kaitse) Need loovad aluse muudeks ja keerukamate ül täitmiseks a´la COIN, maaalade sulgemised, patrullid kontrollpunktid... jne..
Ehk siis siit tuleb 2. punktile põhjendus - tunned maaala ja seal elavaid inimesi saad kasutada kõige sobivamaid taktkikaid...
3. punkti töölerakendamine on kõige raskem, sest see on sõjakunsti alus, ülemate pädevus (KL väljaõppe põhiraskus peab olema sunnatud siia). Väga suureks abiks oleks koostöö PolitseiPiirivalvega, haiglad omavalitsused... mittesõjalised op. Muuta KL ülemad (alates jao tasemest) inimestega juhtimises pädevaks ja anda neile tegutsemise vabadus ülesannet täita.

Ma ei tahaks kasutada sõna organiseerima.... sest see sõna olevat Poolakate leiutatud ning pidi tähendama võõrvõimu (Saksa, sest tsiviilseadusi nimetati ju organisatsiooni seadusteks) poolt okupeeritud alal oma taskute kiiret täitmist=seaduslikku röövimist

Ehk siis kokkuvõtlikult kui on ohuhinnang ja sealt tulenevad ülesanded siis ju lihtne komplekteerida toolboxi... KL peab muutumua paindlikuks ja ülesande põhiseks mitte olema jäigalt kinni struktuurist ja vahendites. Samas ei ole need ka vähe tähtsad (mida täpsem on struktuur ülesandele seda lihtsam on ülemal ülesannet lahendada)
Ma loodan, et mu mõttetegevus ei olnud väga mööda.

hmm kirjutas:

Ütleks ka mõne sõna suurte meeste sekka... Ma loodan, et mu mõttetegevus ei olnud väga mööda.

Hõk, hõm, hmm, köhh-köhh... Sedasi, et siis niiviisi. Tjah, kust ma nüüd alustan. Kuidas seda siis nüüd selgitada, et...
Lühidalt: võtsid kõvasti hoogu, tõukasid täpselt pakult ja hüppasid ... Mõõdulint jäi lühikeseks.

Pooled /vähemalt/ eelkirjutanuist loevad Sinu teksti kolm korda ega oska midagi mõistlikku siia postitada. 1/3 saab sellest omamoodi aru ja ... kihutab teemast välja. Kahju, kuid nii see on.
Sinu katse linkida ja tekitada uut mõtlemist / teist hingamist... Pole paha...
Ma kardan, et Sa peletad nii mõnegi asjalikuma, kuid vähese väljaõppega mehe kaugemale...
Kaardistades kogu teemat näed, et siin on vestlus seinast seina - puudub fookus. Raskuspunkt ehk sihtmärk kogu oma skaalas ja sellest tulenev sektoritesse jaotus ning piiritlemine - puuduvad! Tuleb tuttav ette...

terv
o