www.militaar.net

a) Peetekse üleval Piirivalve lendavat ja Õhuväe mittelendavat koosseisu. Palun seda mitte võtta Õhuväe lendurite halvustamisena. Nemad pole olukorras süüdi.
Lennunduse VHF sagedused on ka Õhuväe lennumasinatel kasutusel. Muu ametkondlik raadioside on küll erinevatel sagedustel, kuid ühisoperatsioonidel moodustatakse staap, kus on kõigi osalejate esindajad, kes siis oma ametkonnaga ühendust peavad.
b) Tallinna lennuvälja tasude sees on ka raja hooldus, valgustus, valve... Seda makstakse koos lennukompaniide, eralendurite, väliskülalistega, kes lennuvälja kasutavad. Ametkondlikus kasutuses oleval lennuväljal on samad teenused lõppkokkuvõttes kallimad. Lennujuhtimine toimib Tallinnas 24 h ja ambulantsilennud saavad kõrgema prioriteedi.
c) "Õhupiiri valvamist teeb nagunii juba õhuvägi, peaks ju ka piirivalve ülesanne olema?". Õhuruumi valvav radar ei ole Õhuväe koosseisus. Õhupiiri rikkumisele ei reageeri (kahjuks) Õhuvägi.
Kas on ikka mõtet muuta toimiv üksus osaks mittetoimivast? Kas Piirivalve lendurid ikka hakkavad Ämaris tööl käima või ehk hoopis jooksevad lennukompaniidesse laiali ja ka see, mis toimis, ei toimi enam?
Kuna on pikemas perspektiivis plaanis Tallinna Lennujaam Ämarisse üle viia, siis võiks hoopis alustada Ämari lennuvälja sertifikaadi taastamisest, et lennuväli taas ellu ärkaks. Koolituslende lennuväljaringil oleks Ämaris igati sobiv teha. Lennujuhid saavad praktikat ja õpilased ei pea VFR liikluse vahel "auke" otsima, nagu Tallinnas. Konveiermaandumisi tegevad õpilased ei kola ka mööda Lennubaasi ringi, seega võimalik väide, et sõjasaladusi on vaja kaitsta, ei pea paika. Mida ülevalt on võimalik näha, seda näevad ka luuresatelliitide kaamerad.

Miks sa arvad, et ÕV lendurid ei lenda? Mina väidan, et lendavad lausa igapäevaselt.

Millest arvamus, et Õhuvägi ei valva õhupiiri ja ei reageeri? Ainuke õhuturberadar ongi muide ÕV põhiosa (piirivalvel polegi õhuvaatlusradareid) ning üllatus-üllatus - on olemas isegi 2 L-39 Albatros tüüpi reaktiivlennukit, üks koolitatud lennuväe maapealne juht ning läbitud on osa väljaõppest.

Piirivalve võimekusest õhupiiril on asi kaugelt parem.

Ei arva ma midagi. Lihtsalt eriti talvel on oma silmaga näha, kuidas Ämari rada on lumme mattunud. Robinsonide koha pealt sõna ei võta, need rada ei vaja. Jutt jäigatiivalistest.
Öhuväe kohalt väljendusin ehk tõesti veidi kohmakalt. Õhuseiredivisjon oma täiesti toimiva primaarradariga kuulub ka tõesti Õhuväe alla. Mõtlesin Lennubaasi. Siiani on reageerimisega ikka nii, et reageerivad Türgi lendurid Leedus, mitte meie omad. Kui L-39 esimese piiririkkuja tuvastab, tunnen siirast rõõmu. Seda ilma irooniata. Transpordilennukist rikkuja puhul see päris võimatu polegi. Ainult VVS-i poistega tuleb kokku leppida, et rikkumine toimuks ajal, mil meie üks koolitatud lennuväe maapealne juht parajasti tööl on.
Eesti õhuruum on Eesti maa-ala, territoriaal- ja sisevete ning piiriveekogude Eestile kuuluvate osade kohal asuv õhuruum. Lennundusseadus, paragrahv 3. Loogiline, et õhuruumi kaitse on Õhuväe ülesanne. Kas keegi on väitnud, et Piirivalve peaks püüdurhävitajad muretsema? Ei maksa sisse tuua õhupiiri mõistet. Kui tuvastatakse, et Eesti õhuruumi sisenes välisriigi õhusõiduk ja maandus mõnel põllul, reageerib Piirivalve.

Minu arvates võiks alustada kusagilt sellest kohast, et statsioneerida Piirivalve Lennusalk Ämarisse ja värvida nende "kaubanduslikult kirevad" lennumasinad normaalset halliks (värvkate siis sarnaselt piirivalvelaevadega). Kasutaksid seal ühist infrat (mida vaja küll arendada). Ehk sellest esialgu piisakski koostöö märgatavaks tõhustamiseks? Tavaliselt on ju päris palju ka lihtsalt inimeste suhetes kinni.

Arvestades seda et nood kopterid peavad ka tsiviil ülesandeid täitma ei saa neid täiesti halliks värvida, peal peab neil ilusti särama SAR.

Need eraldiseisvad struktuurid püsivad täpselt senikaua, kui abi korras saadud või muidu kingitud vanad kallid põhivahendid hakkavad otsa lõppema. Edasi on mõistus otsas ja kostabki kisakoor - riik ei anna piisavalt raha.

Mina väidan, et Eesti oludes pole piisavalt lennukoormust selleks, et igale seltskonnale tulitera (ülikalleid) lennumasinaid osta ja mõelda tuleks nende ühiskasutusele, kas ühe või kahe ametkonna alt, on iseasi.

Minuarvates võiks ka olla tsiviil- ja militaarlendude juhtimine omavahel ühildatud või vähemalt datalingitud. Praegu on kahjuks seis, et tsiviillendude juht ilma tsiviiltransponderiteta masinaid õhus ei näe ning mingit otseühendust õhusuveräänsuskeskusega ka pole. Mööda Soome lahte Peterburi poolt kaarutavad Vene sõjaväe transpordilennukid lendavad tihti "pimedalt" ja aja küsimus on, millal nad mõne reisilennukiga liiga lähedale satuvad.

Mis on praegu nt Õhuväe Robinsonide funktsioon? Suurürituste jaoks lennatakse Tallinna kohal (mida on ehk 4 korda aastas). Edasi? Ämari kohal lennutundide täis nühkimine ja üks kord aastas Kevadtormil Mi-24 imiteerimine?

Mis on saanud KaMin kopteri hankest siis lõpuks. Ühes artiklis rääkis meie kaitseminister Ligi ju, et vaadake mis on Piirivalve Lennusalgal, ainult tühipaljad mõtetu dlennukid ja hankeid meie ei näe kunagi ainult jutte on. Kaitseministeeriumile kuuluva õhuväe kohta teatas, et nendel on mitmed hanked plaanis ja osad neist seoses kopteritega.

Kuigi mõni aeg tagasi ilmus samas lehes artikkel Eesti Piirivalve Lennusalgast ja Siseministrist Laanetist, kes rääkis, et Siseministeerium plaanib hankida 3 SAR tüüpi helikopterit lähema kolme aasta jooksul.

Siinkohal tundub, et ministritel omavahel info ei liigu või niisama õhutavad vaenu.
Niimoodi ei saa korraldada õiget Riigi Kaitset, kui ministrid ei ole ühel meelel ja minister, ega Kaitseväe ülemjuhataja ei ole ühel arvamusel.

Laanet rääkis Piirivalve lennusalgale 3st kopterist(üks on see Agusta mis peaks selle aasta lõpus tulema). Ligi räägib veel eraldi 4st kopterist.Nii et ei maksa arvata et lähi ajal kopteritest puudust tuleb, praegu jah tõesti, ei ole sisuliselt midagi millega lennata.

Siseminister on avalikult rääkinud oma hanke sisust. Kaitseminister on ainult öelnud, et hangib, aga kahjuks avalikult ei ole mmidagi rääkinud mida ja täpsemalt, sest nüüd on Siseministeeriumi omad saanud kinnitust, aga Kaitseministeeriumi imad mitte. Hea see, et praegusel ajal hangime ja mõne aasta pärast naudime vilju.

Milline on Läti/Leedu piirivalve/õhuvägi?

Suuremat sorti kopterid on neil Mi-8sd, neid on neil ainult rohkem.
Uuri seda teemat: http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=4530

Läti, Leedu kohta saab veel airlinersist ka. Leedul peaks ka olema päris Leedu õhujõudude oma L- 39. Eriti mulle meeldib see Leedu transpordilennuk An- 26

Leedukad on tellinud endale 3 C-27J raske-trasnpordi lennukid, peaksid selle aasta lõpus tulema hakkama.

Leedukatel toimib see poliitika.

Ata-ata-ata -

rebasepoig akkab jälle poliitilisi hinnanguid andma!

Ei tea, kas läeb vihmale vä?