Mis põhjusel neid päästikuid lihvitakse? Ei hakka siin KV relvuriteenistuse tegevust ja kompetentsi kahtluse alla seadma, kuid tagasiside relva kasutajatelt peaks mõtlema panema, et midagi on valesti ja asjaga ei tegeleta ka. Või hakatakse tegelema peale siinse foorumi teemapüstitust.
Automaat või üksiklasud peaks olema päästiku kohal olevast hoovast reguleeritav. M1A ongi selle tõttu sisuliselt tsiviilkäibeks modifitseeritud M14. Tsiviilrelvaks tehti see antud hoova ärakaotamisega, mis võimaldab ainult üksiklaske.
Loodetavasti M14TP* projekt ikkagi jätkub ja saab oma koolkonna, kelle hulk kasvab ja kes rahul antud relvaga on.
Foorumis rääkimine on natuke tsiviilkontroll ka, sest riigi raha tahetakse kokku hoida ja saada parim tulemus asjast.
Leatherwoodilt tahtsin pakkuda veidi kallimaks optikaks M-1000 või M-1200 seeriat. Antud seeria on kasutusel ka USA armees. Muidugi võib valida ka NightForce tootevalikust midagi ja teiste tootjate valikust. Tõsi on see, et optika peaks maksma kõige rohkem antud komplektis. Korraliku optika hind hakkab aga kuskil 1200-1500 euro ringist.
M14 TP2 teemast Küsi kaitseministrilt!
Re: Küsi kaitseministrilt!
Viimati muutis ruger, 09 Aug, 2011 21:02, muudetud 1 kord kokku.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
-
allatah
- Liige
- Postitusi: 1068
- Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
- Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
- Kontakt:
Re: Küsi kaitseministrilt!
Medusale:
Vabandust, mul jäi ühtäkki mulje (vaadates siinkirjutajate teematundmist ning kasutajate nime juures olevaid asukohti), et mitu inimest on siin Tartust ja ehk lähevad sel päeval tiiru. Toimuma ei hakka midagi müstilist, lihtsalt et selleks ajaks saab kohalik Eesti firma, kes sellele relvale ka vähemalt ühe teise detaili on teinud, loodetavasti valmis M14 harkjala. Kuna ma ei ole selle firma esindaja, ei oska rohkem miskit öelda, aga teoorias tundub asi hea olevat. Kui kõik läheb plaanipäraselt on mul au seda uut vidinat hakata tol kuupäeval katsetama. Seda harkjalga peaks saama kiiresti ära võtta ja külge panna igale M14 püssile, sest ta kinnitub ainult selle rihmaaasa juures oleva augu kaudu. Ehk siis laadi ei ole vaja kuidagimoodi muuta. Vast siis ainult plastmassi puru tuleks välja kraapida. Kuid palun, ärme selle valmiva toote üle veel arutlema hakka.
Ehk viskab kaitseminister siia veel mõnikord pilgu peale ja selle liigtehnilise jutu võiks ehk kuskile mujale paigutada. Tal on muidki muresid kui see, et mis kujuga peaks harkjala "jalalaba" olema, et erinevatel pinnastel kõige paremat pidamist saada.
---
Rugerile:
Päästikuid lihvitakse selleks, et vähendada päästmiseks vajaminevat jõudu, mis peaks vähendama relva "äratõmbamist". Vähemalt nii olen mina asjadest aru saanud. Iseasi on see, et kas seda probleemi ei lahendaks oskuslikum päästmine ja võibolla ka harkjalg, millel relv hästi peal istub?
Vabandust, mul jäi ühtäkki mulje (vaadates siinkirjutajate teematundmist ning kasutajate nime juures olevaid asukohti), et mitu inimest on siin Tartust ja ehk lähevad sel päeval tiiru. Toimuma ei hakka midagi müstilist, lihtsalt et selleks ajaks saab kohalik Eesti firma, kes sellele relvale ka vähemalt ühe teise detaili on teinud, loodetavasti valmis M14 harkjala. Kuna ma ei ole selle firma esindaja, ei oska rohkem miskit öelda, aga teoorias tundub asi hea olevat. Kui kõik läheb plaanipäraselt on mul au seda uut vidinat hakata tol kuupäeval katsetama. Seda harkjalga peaks saama kiiresti ära võtta ja külge panna igale M14 püssile, sest ta kinnitub ainult selle rihmaaasa juures oleva augu kaudu. Ehk siis laadi ei ole vaja kuidagimoodi muuta. Vast siis ainult plastmassi puru tuleks välja kraapida. Kuid palun, ärme selle valmiva toote üle veel arutlema hakka.
Ehk viskab kaitseminister siia veel mõnikord pilgu peale ja selle liigtehnilise jutu võiks ehk kuskile mujale paigutada. Tal on muidki muresid kui see, et mis kujuga peaks harkjala "jalalaba" olema, et erinevatel pinnastel kõige paremat pidamist saada.
---
Rugerile:
Päästikuid lihvitakse selleks, et vähendada päästmiseks vajaminevat jõudu, mis peaks vähendama relva "äratõmbamist". Vähemalt nii olen mina asjadest aru saanud. Iseasi on see, et kas seda probleemi ei lahendaks oskuslikum päästmine ja võibolla ka harkjalg, millel relv hästi peal istub?
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Re: Küsi kaitseministrilt!
Palun moderaatoril luua uus teema, kus käsitletakse kaitseministri vastust snaipingu küsimusele ja sealt väljakasvanud väga põhjalikku teemakäsitlust täpsuslaskmise hetkeolukorrast kaitsejõududes, peamiselt Kaitseliidus.
Mõned kiired arvamused ja kommentaarid väljendatud seisukohtadele:
KLi koosseisus olevad snaipriinstruktorid ja snaiprid annavad pidevalt tagasisidet TP2 ja AK4 TP projektidest nii KL malevate kui KLPS kui ka KJ relvastuse eest vastutavatele inimestele. Seda kuulatakse huviga ja võimaluste piires ka rakendatakse. Snaipriteemalist mõttekoda toimib, sest pädevikud on olemas ja valdavalt omavahel tuttavad, sest tehakse koos trenni ja osaletakse õppustel. On olemas Snaiprigild, mis koondab asjatundjaid ja mõjutab protsesse nii avalikult kui kuluaarides erialase väljaõppe arendamiseks.
Hannu Uronen on väga hea relvameister ja tema toodang hinnatud nii Soome kui välismaa (k.a. Eesti ) laskurite hulgas. Olen ise proovinud, väga täpsed relvad. Lahingurelvaks ei sobi, liiga peenike töö, ei talu suuremat loksutamist ja sopaga määrimist. Hind TRG tasemel ja vajaks 5,56 snaiprimoona hankimist, mida ei juhtu. Üldiselt on 5,56 täpsusrelvana küsitav, sest kuuli võimekus 300+ kaugustel on küsitav. Britid ja jänkid proovisid ja eelistavad 7,62.
M14 täpsus ilma tuuninguta on 1-1,5 MOA snaiprimoonaga, see on ka näiteks M14 EBRi standard jänkidel. EBR moodulit on ka Eestis testitud, hind ei õigustanud sellest tõusvat kasu. Jänkide kogemusel ei ole eri relvatehastes valmistatud M14 täpsuses olulisi erinevusi.
M14 jagamist lojaalsetele kodanikele prooviti mõne aasta eest, tulemuseks mitte midagi. Isegi hind oli teada, natuke üle 2000 krooni. Nimekirjas olid ka muud ebavajalikud relvad, näiteks M1911 püstolid. Põhimõtteliselt kamin eesotsas Aaviksooga lõi vedelaks. Keeldumise põhjenduseks toodi see, et Eesti seadused ei luba sõjapüssi müümist tsiviili. See on loll jutt, sest seadusi saab muuta, kui vaid on vajadust ja tahet, kuid seda ei olnud. Ehk uus minister teeb selle asja ära, kindlasti aitaks kolme või isegi neljakohaline number korralikke M14 püsse Eesti patriootide käes. Kui osa püssidest on veel täpsusrelvaks tuunitud, siis on see veel kaalukam argument.
M14 bipodi lisamine on võimalik, kuid ebavajalik, sest korralik bipod maksab alates 100 eurost ja sellest on peamiselt kasu tiirulaskmistel. Metsas on bipod peamiselt tüliks, korjab risu ja jääb okste taha kinni, peamiselt lastakse ikka koti pealt, puu najalt vms.
M14 TP2 osteti udupeened taktikalised kanderihmad, mille hind on ka kolmekohaline arv eurosid, kuid mis on veel mõtetumad kui bipod.
M14 vajab lahingus sama palju salvesid kui AK4, sest üksust toetaval täpsuslaskuril on suur padrunikulu. Kuna püsse on laos palju, siis saab sealt võtta või USAst juurde osta mõnikümmend eurit tükist. Kui M14 on jao tasandil, siis on soovitav igal jao võitlejal kanda kaasas 1 tk M14 salvesid, sest AK4 salv ei sobi ja kui M14 pihku satub, on vähemalt võimalik lasta või vajadusel jao snaiprile salvesid ette anda. Pigem eelistaks jaos ja rühmas snaiprile AK4 optikaga, see on peaaegu sama tõhus ilma paljude probleemideta.
M14 või AK4 täpsuspüss ei pea olema 1 MOA relv, sest see on mõeldud laskmiseks kuni 500 m. Sihtmärgi laiuseks loetakse pool meetrit ja selle tabamiseks piisab 3 MOA relvast, sisuliselt 9 senti hajuvust 100 m peal on piisav. Tegelikult on kõik korralikud AK4 ja M14 tavamoonaga alla 2 MOA, täiesti piisav. Snaipripüss peab olema alla 1 MOA, sest kaugused on suuremad ja sihtmärgid väiksemad. Reeglina on uus snaipripüss snaiprimoonaga 0,5 MOA kanti, vahel isegi alla selle.
Naistest snaipritena oleme palju kuulnud, peamiselt idanaabri propagandateenistuselt. Piiravaks teguriks ei ole mitte sugu, vaid see, et naised on tavaliselt meestest väiksemad ja nõrgemad, kuid snaiper peab jaksama kanda lisaks jalaväelase varustusele ka oma eriala varustust, vähemalt 10-15 kg juurde. Kui varustuse raskus ületab 20% inimese kehakaalust, hakkab see oluliselt mõjutama vastupidavust.
Odavaid optikaid on Eestis snaipripüssidele proovitud, ei pea vastu. Tavaliselt on optika hind võrdne püssi hinnaga, selle valemiga palju ei eksi. See M14 päästikute tuunimine on tõesti ebaõnnestunud, sest paljud relvad lasevad aeg-ajalt valanguga. Taheti head, kuid välja tuli... M14 kaba ei ole snaiprile sobiv, peab olema tõstetab kabaplaat, nagu näiteks Galil SN puhul, siis saab lamades paremini lasta, muidu toetab õlga ainult kaba nurk ja õlg läheb lastes kiiresti siniseks ja valusaks.
Kõik M14 tuuningud on tehtud EKJ relvurite poolt, malevatel selliseid õiguseid ei ole, kuigi paljud kaitseliitlastest snaiprid on sunnitud ise mitteametlikult parandama relvurite praaki, näiteks viltu peale pandud sihikuid ja kõveraks keeratud optikaaluseid või valet pidi peale pandud hülsikaitseid. EKJ relvameistrite "tase" on naeruväärne ja peamiselt tänu ebaõnnestunud tuunimistele ongi TP saanud snaiprite hulgas hüüdnimeks Täiesti P....s. Relvurid tuleb välja koolitada ja kui ei ole võimalik, siis uued palgata. Kui näiteks hankida juurde Sako TRGsid või muid snaipripüsse, siis julgeks mina nende hooldust teha ainult Sako tehases Soomes või tehase relvameistrite poolt.
Välisriikidest AK4 optikaid paluda on hea mõte ja seda tuleb kindlasti teha, sest järelturul on nende hind 200-400 €, seega oleks sõbrahind väga tähtis, sest Kaitseliit vajaks selliseid sihikuid 1000+ tk. Siis on kõik jaod 1 AK4TP komplekteeritud ja väike sihikute varu olemas.
M14 tuunimine tuleks kiiresti lõpetada ja osta korralikke snaipripüsse. Optilised sihikud on olemas. Valitud ja heas korras M14 tuleb müüa kaitseliitlastele isiklikeks relvadeks, see arendaks nii relvakultuuri kui Kaitseliidu heidutusvõimet. Täpsuspüsse peab olema vähemalt kahes, kuid veel parem kolmes erinevas kaliibris. Esiteks jao ja rühmaga pidevalt kaasas olev jao snaiper, kelle on sama relv, mis teistelgi, Eestis AK4. Väljavalitud täpsuse poolest ja väikese optikaga, laskekaugus 200-500 m. Teiseks kompanii snaiper, kellel on 338 Lapua Magnum poltlukk, laskekaugus 300-1000+ meetrit. Kolmandaks 50 BMG laskekaugusega kuni 1500 m ja saab ka kasutada kergema soomuse läbistamiseks. Kas 338 LM ja 50 BMG on pataljoni snaiprirühma või kompanii snaiprijao koosseisus, sõltub sellest, kas tegutsetakse peamiselt pataljoni või kompanii lahingugrupina. Mina eelistaksin hajutada. Kompanii ja pataljoni snaipreid saab põhimõtteliselt jagada allapoole, kui ülesanne seda nõuab, kuid ma pigem arvestaksin ainult sellega, mis on enda üksusel olemas. Tänases olukorras koolitatakse inimesi välja kompanii tasemele, kuid snaiprirelvastuse võimekus piirdub jao ja rühmaga ning kõrgemat taset lihtsalt ei eksisteeri mujal kui skaudis ja paaris väiksemas kaadriüksuses.
Mõned kiired arvamused ja kommentaarid väljendatud seisukohtadele:
KLi koosseisus olevad snaipriinstruktorid ja snaiprid annavad pidevalt tagasisidet TP2 ja AK4 TP projektidest nii KL malevate kui KLPS kui ka KJ relvastuse eest vastutavatele inimestele. Seda kuulatakse huviga ja võimaluste piires ka rakendatakse. Snaipriteemalist mõttekoda toimib, sest pädevikud on olemas ja valdavalt omavahel tuttavad, sest tehakse koos trenni ja osaletakse õppustel. On olemas Snaiprigild, mis koondab asjatundjaid ja mõjutab protsesse nii avalikult kui kuluaarides erialase väljaõppe arendamiseks.
Hannu Uronen on väga hea relvameister ja tema toodang hinnatud nii Soome kui välismaa (k.a. Eesti ) laskurite hulgas. Olen ise proovinud, väga täpsed relvad. Lahingurelvaks ei sobi, liiga peenike töö, ei talu suuremat loksutamist ja sopaga määrimist. Hind TRG tasemel ja vajaks 5,56 snaiprimoona hankimist, mida ei juhtu. Üldiselt on 5,56 täpsusrelvana küsitav, sest kuuli võimekus 300+ kaugustel on küsitav. Britid ja jänkid proovisid ja eelistavad 7,62.
M14 täpsus ilma tuuninguta on 1-1,5 MOA snaiprimoonaga, see on ka näiteks M14 EBRi standard jänkidel. EBR moodulit on ka Eestis testitud, hind ei õigustanud sellest tõusvat kasu. Jänkide kogemusel ei ole eri relvatehastes valmistatud M14 täpsuses olulisi erinevusi.
M14 jagamist lojaalsetele kodanikele prooviti mõne aasta eest, tulemuseks mitte midagi. Isegi hind oli teada, natuke üle 2000 krooni. Nimekirjas olid ka muud ebavajalikud relvad, näiteks M1911 püstolid. Põhimõtteliselt kamin eesotsas Aaviksooga lõi vedelaks. Keeldumise põhjenduseks toodi see, et Eesti seadused ei luba sõjapüssi müümist tsiviili. See on loll jutt, sest seadusi saab muuta, kui vaid on vajadust ja tahet, kuid seda ei olnud. Ehk uus minister teeb selle asja ära, kindlasti aitaks kolme või isegi neljakohaline number korralikke M14 püsse Eesti patriootide käes. Kui osa püssidest on veel täpsusrelvaks tuunitud, siis on see veel kaalukam argument.
M14 bipodi lisamine on võimalik, kuid ebavajalik, sest korralik bipod maksab alates 100 eurost ja sellest on peamiselt kasu tiirulaskmistel. Metsas on bipod peamiselt tüliks, korjab risu ja jääb okste taha kinni, peamiselt lastakse ikka koti pealt, puu najalt vms.
M14 TP2 osteti udupeened taktikalised kanderihmad, mille hind on ka kolmekohaline arv eurosid, kuid mis on veel mõtetumad kui bipod.
M14 vajab lahingus sama palju salvesid kui AK4, sest üksust toetaval täpsuslaskuril on suur padrunikulu. Kuna püsse on laos palju, siis saab sealt võtta või USAst juurde osta mõnikümmend eurit tükist. Kui M14 on jao tasandil, siis on soovitav igal jao võitlejal kanda kaasas 1 tk M14 salvesid, sest AK4 salv ei sobi ja kui M14 pihku satub, on vähemalt võimalik lasta või vajadusel jao snaiprile salvesid ette anda. Pigem eelistaks jaos ja rühmas snaiprile AK4 optikaga, see on peaaegu sama tõhus ilma paljude probleemideta.
M14 või AK4 täpsuspüss ei pea olema 1 MOA relv, sest see on mõeldud laskmiseks kuni 500 m. Sihtmärgi laiuseks loetakse pool meetrit ja selle tabamiseks piisab 3 MOA relvast, sisuliselt 9 senti hajuvust 100 m peal on piisav. Tegelikult on kõik korralikud AK4 ja M14 tavamoonaga alla 2 MOA, täiesti piisav. Snaipripüss peab olema alla 1 MOA, sest kaugused on suuremad ja sihtmärgid väiksemad. Reeglina on uus snaipripüss snaiprimoonaga 0,5 MOA kanti, vahel isegi alla selle.
Naistest snaipritena oleme palju kuulnud, peamiselt idanaabri propagandateenistuselt. Piiravaks teguriks ei ole mitte sugu, vaid see, et naised on tavaliselt meestest väiksemad ja nõrgemad, kuid snaiper peab jaksama kanda lisaks jalaväelase varustusele ka oma eriala varustust, vähemalt 10-15 kg juurde. Kui varustuse raskus ületab 20% inimese kehakaalust, hakkab see oluliselt mõjutama vastupidavust.
Odavaid optikaid on Eestis snaipripüssidele proovitud, ei pea vastu. Tavaliselt on optika hind võrdne püssi hinnaga, selle valemiga palju ei eksi. See M14 päästikute tuunimine on tõesti ebaõnnestunud, sest paljud relvad lasevad aeg-ajalt valanguga. Taheti head, kuid välja tuli... M14 kaba ei ole snaiprile sobiv, peab olema tõstetab kabaplaat, nagu näiteks Galil SN puhul, siis saab lamades paremini lasta, muidu toetab õlga ainult kaba nurk ja õlg läheb lastes kiiresti siniseks ja valusaks.
Kõik M14 tuuningud on tehtud EKJ relvurite poolt, malevatel selliseid õiguseid ei ole, kuigi paljud kaitseliitlastest snaiprid on sunnitud ise mitteametlikult parandama relvurite praaki, näiteks viltu peale pandud sihikuid ja kõveraks keeratud optikaaluseid või valet pidi peale pandud hülsikaitseid. EKJ relvameistrite "tase" on naeruväärne ja peamiselt tänu ebaõnnestunud tuunimistele ongi TP saanud snaiprite hulgas hüüdnimeks Täiesti P....s. Relvurid tuleb välja koolitada ja kui ei ole võimalik, siis uued palgata. Kui näiteks hankida juurde Sako TRGsid või muid snaipripüsse, siis julgeks mina nende hooldust teha ainult Sako tehases Soomes või tehase relvameistrite poolt.
Välisriikidest AK4 optikaid paluda on hea mõte ja seda tuleb kindlasti teha, sest järelturul on nende hind 200-400 €, seega oleks sõbrahind väga tähtis, sest Kaitseliit vajaks selliseid sihikuid 1000+ tk. Siis on kõik jaod 1 AK4TP komplekteeritud ja väike sihikute varu olemas.
M14 tuunimine tuleks kiiresti lõpetada ja osta korralikke snaipripüsse. Optilised sihikud on olemas. Valitud ja heas korras M14 tuleb müüa kaitseliitlastele isiklikeks relvadeks, see arendaks nii relvakultuuri kui Kaitseliidu heidutusvõimet. Täpsuspüsse peab olema vähemalt kahes, kuid veel parem kolmes erinevas kaliibris. Esiteks jao ja rühmaga pidevalt kaasas olev jao snaiper, kelle on sama relv, mis teistelgi, Eestis AK4. Väljavalitud täpsuse poolest ja väikese optikaga, laskekaugus 200-500 m. Teiseks kompanii snaiper, kellel on 338 Lapua Magnum poltlukk, laskekaugus 300-1000+ meetrit. Kolmandaks 50 BMG laskekaugusega kuni 1500 m ja saab ka kasutada kergema soomuse läbistamiseks. Kas 338 LM ja 50 BMG on pataljoni snaiprirühma või kompanii snaiprijao koosseisus, sõltub sellest, kas tegutsetakse peamiselt pataljoni või kompanii lahingugrupina. Mina eelistaksin hajutada. Kompanii ja pataljoni snaipreid saab põhimõtteliselt jagada allapoole, kui ülesanne seda nõuab, kuid ma pigem arvestaksin ainult sellega, mis on enda üksusel olemas. Tänases olukorras koolitatakse inimesi välja kompanii tasemele, kuid snaiprirelvastuse võimekus piirdub jao ja rühmaga ning kõrgemat taset lihtsalt ei eksisteeri mujal kui skaudis ja paaris väiksemas kaadriüksuses.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Küsi kaitseministrilt!
Targemad räägivad, et jänkid on selle 40 000 püssi hulgast paremad ammu ära korjanud (kohe peale tootmist, ümberehitamise eesmärgil), see, mis meile tuli, on sisuliselt tavalaskuri tabelrelv, millest täpsuspüssid peaks saama ainullt väikese arvu. Lihtsalt repliigiks, et keegi ei hakkaks rääkima 40 000-st potentsiaalsest M14TP-st. Võib arvata, et nende relvade põhimass on kõlbulik AK4 ja Galil AR aseainena ja sellega ka asi piirdub.
Umbes sama teema on ka need kulunud Talvesõja-aegsed soomlaste Sky'd. Ka neid üritas logistikakeskus pakkuda omal ajal.
Umbes sama teema on ka need kulunud Talvesõja-aegsed soomlaste Sky'd. Ka neid üritas logistikakeskus pakkuda omal ajal.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Küsi kaitseministrilt!
Kogemus Eestis olevate M14 on selline, et väikese kontroll-laskmisega saaks olemasolevatest relvadest piisaval hulgal välja noppida piisavalt täpseid (täpsusmoonaga hajuvus mitte üle 1,5 MOA) püsse. Pole vaid kedagi, kes viitsiks ja suvatseks sellist proovilaskmist korraldada.
SKYd olid ka väga erinevas kulumisastmes. Osa ilmselt lahingutest läbikäinud, raua suudmed kulunud ja kabad sälkudega, teised nägid välja uued või hästi restaureeritud. Täpsusmoona siis KLis ei liikunud, seega mingeid täpsuskatseid ei teinud. Ülemad ja aktiivsemad kaitseliitlased valisid endale paremad välja, näiteks major Tint KL Tallinna maleva pealikuna. Ehk härra major veel mäletab oma vindi täpsust?
Osadele SKYdele pandi ka optikad peale ja esimesed snaiprikursused KLis peeti parema puudumisel selliste püssidega. Kogemusena kindlasti väärtuslik. Kahju, et soomlased ei saanud kinkida ka väikest kogust Tkiv 85, see on sama kaliibriga snaipripüss. Neid kasutavad nad tänase päevani ja vahetatakse vaikselt TRGde vastu välja. Oleks eestlased saanud kohe vabariigi alguses korraliku snaipripüssi tunde kätte. Tegelikult oli ju esimene suuremas koguses Eestisse hangitud täpsuspüss Iisraeli Galil Snaiper, mis isegi sel ajal oli oluliselt ebatäpsem, kui lääneriikide snaipripüssid. Kui ei ole täpset püssi proovida saanud, ei oska ju tahtagi. Esimesed 10 aastat peetigi seda relvasüsteemi parimaks, siis hakkas nii laskuritele kui otsustajatele kohale jõudma, et on olemas ka 0,5 MOA relvi, mis lasevad oluliselt kaugemale kui 600-700 m.
SKYd olid ka väga erinevas kulumisastmes. Osa ilmselt lahingutest läbikäinud, raua suudmed kulunud ja kabad sälkudega, teised nägid välja uued või hästi restaureeritud. Täpsusmoona siis KLis ei liikunud, seega mingeid täpsuskatseid ei teinud. Ülemad ja aktiivsemad kaitseliitlased valisid endale paremad välja, näiteks major Tint KL Tallinna maleva pealikuna. Ehk härra major veel mäletab oma vindi täpsust?
Osadele SKYdele pandi ka optikad peale ja esimesed snaiprikursused KLis peeti parema puudumisel selliste püssidega. Kogemusena kindlasti väärtuslik. Kahju, et soomlased ei saanud kinkida ka väikest kogust Tkiv 85, see on sama kaliibriga snaipripüss. Neid kasutavad nad tänase päevani ja vahetatakse vaikselt TRGde vastu välja. Oleks eestlased saanud kohe vabariigi alguses korraliku snaipripüssi tunde kätte. Tegelikult oli ju esimene suuremas koguses Eestisse hangitud täpsuspüss Iisraeli Galil Snaiper, mis isegi sel ajal oli oluliselt ebatäpsem, kui lääneriikide snaipripüssid. Kui ei ole täpset püssi proovida saanud, ei oska ju tahtagi. Esimesed 10 aastat peetigi seda relvasüsteemi parimaks, siis hakkas nii laskuritele kui otsustajatele kohale jõudma, et on olemas ka 0,5 MOA relvi, mis lasevad oluliselt kaugemale kui 600-700 m.
Re: Küsi kaitseministrilt!
Näib, et HK-417 tsiviilversioonid MR308/MR762 on korraliku moona, sihiku ja puhta rauaga 0.4-0.5 MOA relvad.
http://www.snipershide.com/forum/ubbthr ... er=1811339
Kui aga rahakott kannatab, saab ka omalkäel täpsuslaskmisega tegeleda. EKV tavaüksuste relvastusse vaevalt, et korralikud täpsuspüssid niipea jõuavad. Iseasi, kauaks seda hobi seadusega tavakodanikele võimaldatakse.
http://www.snipershide.com/forum/ubbthr ... er=1811339
Kui aga rahakott kannatab, saab ka omalkäel täpsuslaskmisega tegeleda. EKV tavaüksuste relvastusse vaevalt, et korralikud täpsuspüssid niipea jõuavad. Iseasi, kauaks seda hobi seadusega tavakodanikele võimaldatakse.
Viimati muutis vetewana, 23 Sept, 2011 13:53, muudetud 2 korda kokku.
Re: Küsi kaitseministrilt!
Ise ostes on 7,62 Hk 417 u 3000-3500 eurose hinnaga. Päris krõbe, sest sama raha eest saab kaks Tikka Tacticali koos mõne lisaga, kas 7,62x51 või 300WM kaliibris (viimasega laseb kaugemale, aga head moona on nii enda kui rahakoti suhtes raskem leida, või tuleb ise laadida). Või Tikka ning kvaliteetse sihiku (S&B, Zeiss, Leupold jt) + TRG sihikualuse, ning ongi väga kvaliteetne täpsusrelv olemas. Lihtsalt tiirus harjutamiseks ei ole poolautot vaja, kuna poltlukk on odavam ja reeglina täpsem. Poolauto eelis on sõjaajal ehk näha, kuid selleks sobiks kas kordatehtud TP2 või uus tuunitud Ak4 TP väga hästi.
Kaadri esindajad on endale HK417 soetanud, mida sai ka Võrno käes läbi teleekraani näha, kuna ei viitsinud M14-ga sellisel moel jamada. Uuem relv ka nagu.
Hea sõbra Leoga tuleb nõustuda, et on tehtud väga palju tühikargamist - soetatud teisejärgulise kvaliteediga kaupa, häid ideid ei ole vastavalt ka realiseeritud (seesama TP2 saaga - hea sihik ja normaalne relv, kuid liitmistehe sai puudulik) ning raisatud palju aega. Kuigi tuleb öelda, et heas seisukorras Galil SN on tegelikult väga ponks relv ning täpsuslaskuri töö jaoks mõeldud (kuni 600m torsode laskmiseks). Snaiprile sellest enam siiski ei piisa.
Kaadri esindajad on endale HK417 soetanud, mida sai ka Võrno käes läbi teleekraani näha, kuna ei viitsinud M14-ga sellisel moel jamada. Uuem relv ka nagu.
Hea sõbra Leoga tuleb nõustuda, et on tehtud väga palju tühikargamist - soetatud teisejärgulise kvaliteediga kaupa, häid ideid ei ole vastavalt ka realiseeritud (seesama TP2 saaga - hea sihik ja normaalne relv, kuid liitmistehe sai puudulik) ning raisatud palju aega. Kuigi tuleb öelda, et heas seisukorras Galil SN on tegelikult väga ponks relv ning täpsuslaskuri töö jaoks mõeldud (kuni 600m torsode laskmiseks). Snaiprile sellest enam siiski ei piisa.
Re: Küsi kaitseministrilt!
Ma ei tea, mis see hind küll Eestis on aga mujal Euroopas on MR308/MR762 poe hind kusagil 2500-3000 €. Poolautomaati saab ikka poolautomaadiga võrrelda. Hannu Uroneni AR-15 baasil tuunitud 5.56 mm. täpsusrelvad, mida IPSC laskurid kasutavad, maksavad seal samuti kusagil 5000-6000 €. Ometi neid ostetakse ja peaks ka Eestis liikvel olema. Täpsuslaskmine ongi kallis hobi, midagi pole parata.Medusa kirjutas:Ise ostes on 7,62 Hk 417 u 3000-3500 eurose hinnaga. Päris krõbe, sest sama raha eest saab kaks Tikka Tacticali koos mõne lisaga.
Need kaadri esindajad olid seal nähtavasti ikkagi ESTSOF. operaatorid. Huvitav, miks nad küll HK-417. kasuks otsustasid kui MR308/MR762 on palju täpsemad? Sakslased katsetasid põhjalikult HK-417. täpsuspüssina ja ei olnud selle täpsusega eriti rahul. Nähtavasti hakkabki Bundeswehri uus täpsuspüss baseeruma hoopis HK-417. tsiviilversioonil MR308/MR762, mis andis katsetustel täpsuselt palju paremaid tulemusi.Medusa kirjutas: Kaadri esindajad on endale HK417 soetanud, mida sai ka Võrno käes läbi teleekraani näha, kuna ei viitsinud M14-ga sellisel moel jamada. Uuem relv ka nagu.
Re: M14 TP2 teemast Küsi kaitseministrilt!
Nii palju kui mina aru saan, siis on ostetud HK417 erinevate riikide üksustesse just täpsuslaskuritele, mitte snaipritele. Reeglina jagudesse. Näiteks prantslased ja üks briti rangerite üksus. Tavabritid ostsid miski muu 7,62x51 poolautomaadi. Need osteti seepärast, et Afganistanis vahemaad liiga suured 5,56x45 jaoks. Brittidel oli endal muidu struktuuris sama ülesandega 5,56 relv olemas, kuid jäi lahjaks. Jao täpsuslaskur müttabki siis ringi ülejäänud jaost erineva kaliibriga. Samas oli külma sõja ajal G3'dega varustatud riikides (sakslasead, norrakad, rootslased, vist ka kreeklased ja hispaanlased) jao täpsuslaskur selle sama G3'ga, millel spetsiaalselt sellele püssile loodud 4x Hensoldt peal. 5,56x46 moona vaimustuses mindi üle teisele kaliibrile. Soome jao täpsuslaskurid müttavad tänaseni ringi 7,62x39 AK-47 klooniga, millel peal 4x Trijicon. Ning siis mütaki komp tasemel .338. Eesti tingimustes tähendaksid eelnevad tähelepanekud seda, et enamus struktuuris oleks jao tellide püssiks see sama G3 kloon Ak4, millel see sama külma sõja läbi teinud Hensoldt peal. Snaiprid teevad reeglina tööd poltlukkudega ja suuremate üksuste alluvuses või siis eriüksuste jagudes. Seepärast ei ole mõtet võrrelda HK417 ja Tikka Tacticali.
Uronene AR-15 maksab 5000 vist koos Swarovski ülikalli sihikuga. Püssi ise saaks vist kätte paari tuhande eest. Sellel relval ei ole vist ühtegi mil spec osa ja nagu korduvalt öeldud, siis selleks ei ole ta ka loodud. Kardetavasti põruks ta põllukatsetel kiirelt ja mis oleks meil eelmise lõigu valguses selle täiesti erineva relvasüsteemi ja enamiku struktuuri jaoks "vale" kaliibriga peale hakata? Siinkohal peaks märkima, et HK416 ja 17 said tuule tiibadesse ideest, et tuleb luua töökindlam versioon samast püssist, mida suur USA armee tundis, ilma et peaks kogu seda massi ümber õpetama hakata. Kas meil peaks kogu ülejäänud jao ümber õpetama, et need oskaks kasutada rivist välja langenud telli relva? Tänasel päeval see vist nii M14 TP'ga ongi. MR308 sama sihikuga ja blangina läheks vist siis sama kalliks kui Uronen Precisioni AR.
MR308 raud on juba 16-tolline, kui HK417 tellide püssid on 20-tollised nagu Galili snaipritel. See mõjutab laskekaugust. Tsiviilpüssi raud ei ole vist ka kroomitud, et saaks mil mitte-täpsusmoona kaua läbi lasta.
Sorri, tuli selline poolunine pudru ja kapsad
Uronene AR-15 maksab 5000 vist koos Swarovski ülikalli sihikuga. Püssi ise saaks vist kätte paari tuhande eest. Sellel relval ei ole vist ühtegi mil spec osa ja nagu korduvalt öeldud, siis selleks ei ole ta ka loodud. Kardetavasti põruks ta põllukatsetel kiirelt ja mis oleks meil eelmise lõigu valguses selle täiesti erineva relvasüsteemi ja enamiku struktuuri jaoks "vale" kaliibriga peale hakata? Siinkohal peaks märkima, et HK416 ja 17 said tuule tiibadesse ideest, et tuleb luua töökindlam versioon samast püssist, mida suur USA armee tundis, ilma et peaks kogu seda massi ümber õpetama hakata. Kas meil peaks kogu ülejäänud jao ümber õpetama, et need oskaks kasutada rivist välja langenud telli relva? Tänasel päeval see vist nii M14 TP'ga ongi. MR308 sama sihikuga ja blangina läheks vist siis sama kalliks kui Uronen Precisioni AR.
MR308 raud on juba 16-tolline, kui HK417 tellide püssid on 20-tollised nagu Galili snaipritel. See mõjutab laskekaugust. Tsiviilpüssi raud ei ole vist ka kroomitud, et saaks mil mitte-täpsusmoona kaua läbi lasta.
Sorri, tuli selline poolunine pudru ja kapsad
Viimati muutis kaur3, 17 Aug, 2011 22:14, muudetud 1 kord kokku.
Re: M14 TP2 teemast Küsi kaitseministrilt!
Tead, ma ei saa ega tea hetkel täpselt öelda, kas tegu on HK 417 või MR308-ga. Sisuliselt sama asi, ehk on vaid teostuses mingi vahe sees, ma ei ole selle relva hingeelu nii põhjalikult uurinud, et neil kahel variandil vahet teha (kroomimised, rauapikkused jne). Minu jaoks on see hetkel üks HK 417 kõik. Aga ma usun ja tean, et ostjad ei ole rumalad, vaid on kindlasti teinud eeltööd ning ostnud neist kahest parema.
Poolauto täpsusrelvad ongi päris kallid - M14 tsiviilvariant oli vanas rahas alates 40000 krooni, AR-10T 2000-2500€ Soomest, Heckleri toodang samuti alates sellisest suurusest, FN hakkab ka Scar-Hst tsiviilvarianti tegema (selle hinda ei tea, aga kindlasti sama suurusjärk), KACi toodangu saadavust isegi ei tea (SR-25, M110 ning derivaadid). Lihtsalt täpse laskmise harjutamiseks on poltlukk mõistlikum, kuna on sama täpsuse juures oluliselt odavam.
Mina isiklikult ei mõelnud seda, Kaur3 postitusele mõeldes, et poolauto asendaks poltlukku. nad on ses suhtes võrreldavad, et kummalgi on oma nišš - üks täpsem ja mõeldud kaugemale laskmiseks, teisel on suurem tulekiirus ning mõistlik täpsus keskmistel kaugustel. Üksteist täiendavad hästi, hea kooslus oleks ju selline, et snaipril on 338LM poltlukk ning tema vaatlejal 7,62 poolauto. Viimane saab siis vajadusel ja võimalusel kohest ülelaskmist teha või teisi märke siduda.
Tulles tagasi teutooniraua juurde, Viide MR308 hinnale Eestis. Kui mul oleks selline raha lihtsalt niisama ülearusena vedelemas ning tõesti midagi targemat sellega teha poleks, siis jah, ma ilmselt ostaks selle relva, kuna see on tõesti hea ja kvaliteetne ning ilmselt ka väärt oma hinda. Aga eestlasena on minu rahakott piiratud, mistõttu vaatan ma enne Tikka poole, kuna sama raha eest saan kogu relvasüsteemi, mitte ainult relva enda.
Ning kõige parem on mõelda natuke kastist välja, ja lasta hoopis .22LR relvaga kuni 300 m või isegi rohkem. Rusikareegel on, et .22LR järgib suht hästi .308Win ballistikat, kui kasutada kauguse võrdeteguriks 4-a, st .22-sega 200 m kaugusele märki lastes on see sama, mis 308-ga 800 m. Kuuli lang ning tuule mõjud pidid sarnased olema. 22 on pealegi odav (hea relv on alla 600€, juba OK optika 100-200€, tiirunõuded ka väiksemad.... Kui selle relvaga tuleb laskmine hästi välja, siis suurem kaliiber peaks juba suht kerge olema.
Kui rääkida Uroneni relvast kui süsteemist tervikuna (relv, sihik oma kinnitustega + muud vajalikud lisad) ning selle edasiarendustest, siis meister teeb head tööd ning tema vaev ja töö kvaliteet maksab. Samas on selline väga tuunitud relv kapriissem ning ei ole sõjarelvana alati kasutatav. Sõjarelvana peab täpsusrelv olema nii täpne kui võimalikult töökindel. Ning ega Uronen siis sõjarelvasid silmas pidanud, kui oma relva kokku pani, tema tegi sportlaskmiseks mõeldud relva - erinev otstarve, erinev teostus.
Poolauto relval on piisavalt palju detaile, muuhulgas ka liikuvaid, millega tegeleda, mistõttu ajab ainuüksi see hinna ülemõistuse kergeks. Kui nt KAC tegi oma 24 tollise rauaga SR25-st 20 tollise rauaga versiooni, siis timmisid nad kogu relva sisemuse ja mehhanismid üle (uus titaanist lööknõel, gaasisüsteemi ajastamine, luku töö jne), et tagada oma poole-moa garantiid ning piisavat usaldusväärsust. Jänkide praktika jällegi näitab, et need 7,62 AR-id on täpsed küll, kuid usaldusväärsus on M16-ga võrreldes väiksem (DI ei sobivat ikkagi suuremale kaliibrile sellises teostuses). Sellest tulenevalt on sündinud ka HK/MR, et seda viimast viga parandada.
Sai ka selline hüplikum ja unisem, nagu kaur3-l.
Aga ma usun ja tean, et ostjad ei ole rumalad, vaid on kindlasti teinud eeltööd ning ostnud neist kahest parema.Poolauto täpsusrelvad ongi päris kallid - M14 tsiviilvariant oli vanas rahas alates 40000 krooni, AR-10T 2000-2500€ Soomest, Heckleri toodang samuti alates sellisest suurusest, FN hakkab ka Scar-Hst tsiviilvarianti tegema (selle hinda ei tea, aga kindlasti sama suurusjärk), KACi toodangu saadavust isegi ei tea (SR-25, M110 ning derivaadid). Lihtsalt täpse laskmise harjutamiseks on poltlukk mõistlikum, kuna on sama täpsuse juures oluliselt odavam.
Mina isiklikult ei mõelnud seda, Kaur3 postitusele mõeldes, et poolauto asendaks poltlukku. nad on ses suhtes võrreldavad, et kummalgi on oma nišš - üks täpsem ja mõeldud kaugemale laskmiseks, teisel on suurem tulekiirus ning mõistlik täpsus keskmistel kaugustel. Üksteist täiendavad hästi, hea kooslus oleks ju selline, et snaipril on 338LM poltlukk ning tema vaatlejal 7,62 poolauto. Viimane saab siis vajadusel ja võimalusel kohest ülelaskmist teha või teisi märke siduda.
Tulles tagasi teutooniraua juurde, Viide MR308 hinnale Eestis. Kui mul oleks selline raha lihtsalt niisama ülearusena vedelemas ning tõesti midagi targemat sellega teha poleks, siis jah, ma ilmselt ostaks selle relva, kuna see on tõesti hea ja kvaliteetne ning ilmselt ka väärt oma hinda. Aga eestlasena on minu rahakott piiratud, mistõttu vaatan ma enne Tikka poole, kuna sama raha eest saan kogu relvasüsteemi, mitte ainult relva enda.
Ning kõige parem on mõelda natuke kastist välja, ja lasta hoopis .22LR relvaga kuni 300 m või isegi rohkem. Rusikareegel on, et .22LR järgib suht hästi .308Win ballistikat, kui kasutada kauguse võrdeteguriks 4-a, st .22-sega 200 m kaugusele märki lastes on see sama, mis 308-ga 800 m. Kuuli lang ning tuule mõjud pidid sarnased olema. 22 on pealegi odav (hea relv on alla 600€, juba OK optika 100-200€, tiirunõuded ka väiksemad.... Kui selle relvaga tuleb laskmine hästi välja, siis suurem kaliiber peaks juba suht kerge olema.
Kui rääkida Uroneni relvast kui süsteemist tervikuna (relv, sihik oma kinnitustega + muud vajalikud lisad) ning selle edasiarendustest, siis meister teeb head tööd ning tema vaev ja töö kvaliteet maksab. Samas on selline väga tuunitud relv kapriissem ning ei ole sõjarelvana alati kasutatav. Sõjarelvana peab täpsusrelv olema nii täpne kui võimalikult töökindel. Ning ega Uronen siis sõjarelvasid silmas pidanud, kui oma relva kokku pani, tema tegi sportlaskmiseks mõeldud relva - erinev otstarve, erinev teostus.
Poolauto relval on piisavalt palju detaile, muuhulgas ka liikuvaid, millega tegeleda, mistõttu ajab ainuüksi see hinna ülemõistuse kergeks. Kui nt KAC tegi oma 24 tollise rauaga SR25-st 20 tollise rauaga versiooni, siis timmisid nad kogu relva sisemuse ja mehhanismid üle (uus titaanist lööknõel, gaasisüsteemi ajastamine, luku töö jne), et tagada oma poole-moa garantiid ning piisavat usaldusväärsust. Jänkide praktika jällegi näitab, et need 7,62 AR-id on täpsed küll, kuid usaldusväärsus on M16-ga võrreldes väiksem (DI ei sobivat ikkagi suuremale kaliibrile sellises teostuses). Sellest tulenevalt on sündinud ka HK/MR, et seda viimast viga parandada.
Sai ka selline hüplikum ja unisem, nagu kaur3-l.
Viimati muutis Medusa, 17 Aug, 2011 22:15, muudetud 2 korda kokku.
Re: M14 TP2 teemast Küsi kaitseministrilt!
Oma eelmise kirja jätkuks soovitaksin läbi lugeda selle loo.
http://defensetech.org/2010/03/01/takin ... kilometer/
Ja siin üks HK promo
http://kitup.military.com/2011/08/speci ... ility.html
Medusa ütles:
Laserkaugusmõõtjatest võivad need mehed unistada. Saavad siis laenata, kui tulejuhtidel on oma tööd tehtud. Enne seda saavad vist veel tankitõrjujad ja kuulipildurid oma tulekaardi tegemiseks. Ei ole nad järjekorras esimesed. Väikese seljakoti saavad riiulist ka siis kui teistel vaja ei ole. Mis binokkel, mis vaatluspikksilm? Miks see elukutse on snaiprilegendi kodumaal taolises vaeslapse rollis? Ju arvatakse, et rahvaväes peab põhiline power tulema muudest relvadest? Ka meie ei tasuks siin seda eriala üle hinnata ning peaksima tajuma proportsioone. Minu küsimus kaitseministrile oligi ajendatud sellest, et sama raha eest, mis praegu erialasse suunatud, saaks paremini. Ma ei rääkinud ATV'dest snaipritiimidele, laserkaugusmõõtjatest, kõikidele 2. ja 3. relvadest, granaadiheitjatest automaatide alla, über core bivi bagidest binolitest, pikksilmadest jne. See on meie kaitsejõudude seisu arvestades täiesti üle mõistuse soovitud. Kui asjahuvilised soovivad asja arendada, siis ei saa kätte ette panna ning müts maha meeste ees, kes tõeliselt sügavuti kaevavad!
http://defensetech.org/2010/03/01/takin ... kilometer/
Ja siin üks HK promo
http://kitup.military.com/2011/08/speci ... ility.html
Medusa ütles:
Rikastes riikides on jah kombeks, et tõelised snaipritiimid on juba pooljao suurused pluss julgestus ning kantakse kaasas pea kõiki kaliibreid igaks elu juhtumiks. Samas on Häyhä kodumaal tõelise snaipriasjandusega lood selles mõttes nutused, et tarkka-ampujal on vaid .338 püss, ei ole tal 2. pikka relva enesekaitseks ega püstolit. Paarimehe saab vist ka siis, kui kellegi ära räägibMina isiklikult ei mõelnud seda, Kaur3 postitusele mõeldes, et poolauto asendaks poltlukku. nad on ses suhtes võrreldavad, et kummalgi on oma nišš - üks täpsem ja mõeldud kaugemale laskmiseks, teisel on suurem tulekiirus ning mõistlik täpsus keskmistel kaugustel. Üksteist täiendavad hästi, hea kooslus oleks ju selline, et snaipril on 338LM poltlukk ning tema vaatlejal 7,62 poolauto. Viimane saab siis vajadusel ja võimalusel kohest ülelaskmist teha või teisi märke siduda.
Laserkaugusmõõtjatest võivad need mehed unistada. Saavad siis laenata, kui tulejuhtidel on oma tööd tehtud. Enne seda saavad vist veel tankitõrjujad ja kuulipildurid oma tulekaardi tegemiseks. Ei ole nad järjekorras esimesed. Väikese seljakoti saavad riiulist ka siis kui teistel vaja ei ole. Mis binokkel, mis vaatluspikksilm? Miks see elukutse on snaiprilegendi kodumaal taolises vaeslapse rollis? Ju arvatakse, et rahvaväes peab põhiline power tulema muudest relvadest? Ka meie ei tasuks siin seda eriala üle hinnata ning peaksima tajuma proportsioone. Minu küsimus kaitseministrile oligi ajendatud sellest, et sama raha eest, mis praegu erialasse suunatud, saaks paremini. Ma ei rääkinud ATV'dest snaipritiimidele, laserkaugusmõõtjatest, kõikidele 2. ja 3. relvadest, granaadiheitjatest automaatide alla, über core bivi bagidest binolitest, pikksilmadest jne. See on meie kaitsejõudude seisu arvestades täiesti üle mõistuse soovitud. Kui asjahuvilised soovivad asja arendada, siis ei saa kätte ette panna ning müts maha meeste ees, kes tõeliselt sügavuti kaevavad!
Viimati muutis kaur3, 17 Aug, 2011 22:29, muudetud 1 kord kokku.
Re: M14 TP2 teemast Küsi kaitseministrilt!
Kui tootja või selle fänn asja ei reklaami, siis ei usu seda juttu üldse keegi 
Samas need jutud niisama tühjalt kohalt ka ei teki, muidu oleks need ammu ära summutatud, nagu on juhtunud lugulauludega M16 ebausaldusväärsusest ja pidevast kinnijooksmisest.
Aga see 7,62 kaliibri uus tagasitulek on küll lagedatel aladel sõdimise mõjutus, kasvõi brittide teema oma L129-ga (ehk sisuliselt 7,62x51 kaliibriga AR10, kusjuures pidi isegi kiirelt vahetatava rauaga olema...), või jänkiSOFi otsus loobuda 5,56 kaliibriga SCARist ning kasutada vaid selle suuremat varianti.
Samas need jutud niisama tühjalt kohalt ka ei teki, muidu oleks need ammu ära summutatud, nagu on juhtunud lugulauludega M16 ebausaldusväärsusest ja pidevast kinnijooksmisest.
Aga see 7,62 kaliibri uus tagasitulek on küll lagedatel aladel sõdimise mõjutus, kasvõi brittide teema oma L129-ga (ehk sisuliselt 7,62x51 kaliibriga AR10, kusjuures pidi isegi kiirelt vahetatava rauaga olema...), või jänkiSOFi otsus loobuda 5,56 kaliibriga SCARist ning kasutada vaid selle suuremat varianti.
Re: M14 TP2 teemast Küsi kaitseministrilt!
Väike ülevaade M14EBR-ide valikust USA-s http://share.ee/files/3702/combat_arms_2011.PDF.html
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: M14 TP2 teemast Küsi kaitseministrilt!
Mnjah. Sai nüüd siis käidud kordusõppustel ja veedetud 7 päeva M-14 TP2 seltsis. Selle relva tehnilised + ja - on juba siin teemas ilusti välja toodud ning siin kohal ma sellel pikemalt ei peatuks.
Küll aga häiris täpsuslaskurite kui üksuse kasutamine ja varustus. Nimelt täpuslaskurite paar on väga koba juhtudel kui pole tegemist kaitsepositsiooniga kus on aega teha ära kauguse mõõtmine ja siis optika kruttimine. Ehk TL paaril on võimekus anda tabavat tuld kuni 500-600m,üle selle on juba häiriv ja igasugune action kus peab kogu aeg positsiooni vahetama ja uuesti sihtima ka kohmakas võrreldes AK4ga näiteks. Siin kohal tuletan meelde,et 500-600mi saaks ka AK4ga tabavat tuld anda kui sellel oleks enam vähem optika peal. Pole mõtet raisata raha hea optika peale millega töötamise distants on umbes 2x suurem kui relva efektiivne laskekaugus! Vaatlemiseks saab alati odavama variandina kasutada head pikksilma või binoklit!
----------------
Pigem olgu siis juba olemas nö võitlusgrupp kuhu kuuluvad tavalise AK4ga tegelased,TL ak4+ optika ning siis võimsama kaliibriga kui 7,62 ning bolt lukuga relv,millega saaks juba teha "kill shot" 800-1000mi pealt. M-14TP2 pole ei üks ega teine.
---------------
Isiklikult ma isegi pooldaks näiteks 12,7mm poolautomaat või bolt lukuga relvade kasutamist nö jao relvadena kuna :
* 12,7 padrun tähendab nii head ballistikat,et näiteks 800-1000m peale lastes kulub kordades vähem väljaõpet ning harjutamist kui 7,62mmiga 500-700m peale lastes! Ja igasugune tuulemõju ja purustusjõud on hoopis teisest klassist!!
* Lastes 12,7mega kuni 1000 pole ka vaja kasutada täpsusmoona,mis on jällegi suur logistiline eelis ning alandab väljaõppe kulusid. Usun,et Lapua 7,62 täpsusmoon on sama hinnaga kui nö tavaline 12,7.
* X päeva korral ma lihtsalt ei kujuta ette kuidas hakkab välja nägema olukord kus antakse sõduritele kätte 7,62 relvad,mis on "paika laskmise " mõttes tunduvalt kapriisemad kui 12,7 mm relvad. Meil ju lihtsalt pole aega kuluda terve päev sisselaskmise peale ja kuna iga relv on erinev natukene siis ei saa ka kasutada mingit konkreetset juhist või clickide arvu optikal.
* 12,7mm kasutamine kuni 1000m korvaks ka näiteks laserkaugusmõõtjate puudumise ning laskuri mitte nii hea ettevalmistamise.
-----------------------------------------
Relva maksumus on ainult üks asi kogu süsteemist. Keegi pole siin rääkinud summadest,mis kulub hea täpsuslaskuri või lausa snaipri välja õpetamise peale! See,et me saame AK4 või M-14 nö ilma rahata ringlusse paigaldada on väär,sest nende relvade puudujäägid maksame teistmoodi kinni kui tahame toimivat relvasüsteemi saada!
Küll aga häiris täpsuslaskurite kui üksuse kasutamine ja varustus. Nimelt täpuslaskurite paar on väga koba juhtudel kui pole tegemist kaitsepositsiooniga kus on aega teha ära kauguse mõõtmine ja siis optika kruttimine. Ehk TL paaril on võimekus anda tabavat tuld kuni 500-600m,üle selle on juba häiriv ja igasugune action kus peab kogu aeg positsiooni vahetama ja uuesti sihtima ka kohmakas võrreldes AK4ga näiteks. Siin kohal tuletan meelde,et 500-600mi saaks ka AK4ga tabavat tuld anda kui sellel oleks enam vähem optika peal. Pole mõtet raisata raha hea optika peale millega töötamise distants on umbes 2x suurem kui relva efektiivne laskekaugus! Vaatlemiseks saab alati odavama variandina kasutada head pikksilma või binoklit!
----------------
Pigem olgu siis juba olemas nö võitlusgrupp kuhu kuuluvad tavalise AK4ga tegelased,TL ak4+ optika ning siis võimsama kaliibriga kui 7,62 ning bolt lukuga relv,millega saaks juba teha "kill shot" 800-1000mi pealt. M-14TP2 pole ei üks ega teine.
---------------
Isiklikult ma isegi pooldaks näiteks 12,7mm poolautomaat või bolt lukuga relvade kasutamist nö jao relvadena kuna :
* 12,7 padrun tähendab nii head ballistikat,et näiteks 800-1000m peale lastes kulub kordades vähem väljaõpet ning harjutamist kui 7,62mmiga 500-700m peale lastes! Ja igasugune tuulemõju ja purustusjõud on hoopis teisest klassist!!
* Lastes 12,7mega kuni 1000 pole ka vaja kasutada täpsusmoona,mis on jällegi suur logistiline eelis ning alandab väljaõppe kulusid. Usun,et Lapua 7,62 täpsusmoon on sama hinnaga kui nö tavaline 12,7.
* X päeva korral ma lihtsalt ei kujuta ette kuidas hakkab välja nägema olukord kus antakse sõduritele kätte 7,62 relvad,mis on "paika laskmise " mõttes tunduvalt kapriisemad kui 12,7 mm relvad. Meil ju lihtsalt pole aega kuluda terve päev sisselaskmise peale ja kuna iga relv on erinev natukene siis ei saa ka kasutada mingit konkreetset juhist või clickide arvu optikal.
* 12,7mm kasutamine kuni 1000m korvaks ka näiteks laserkaugusmõõtjate puudumise ning laskuri mitte nii hea ettevalmistamise.
-----------------------------------------
Relva maksumus on ainult üks asi kogu süsteemist. Keegi pole siin rääkinud summadest,mis kulub hea täpsuslaskuri või lausa snaipri välja õpetamise peale! See,et me saame AK4 või M-14 nö ilma rahata ringlusse paigaldada on väär,sest nende relvade puudujäägid maksame teistmoodi kinni kui tahame toimivat relvasüsteemi saada!
Re: M14 TP2 teemast Küsi kaitseministrilt!
Ja see on siis Eesti KV õppuste tulem?
12,7 mm vähe pole, 105 mm ei taha?
Snaiper pooletollisega on kloun, vilkurit ei taha omale külge panna?
Snaiperi roll ongi luua teatud olukordi alates 500 kuni 1500 meetrini, see aga ei ole otseses seoses kasutuses oleva relvaga.
12,7 mm vähe pole, 105 mm ei taha?
Snaiper pooletollisega on kloun, vilkurit ei taha omale külge panna?
Snaiperi roll ongi luua teatud olukordi alates 500 kuni 1500 meetrini, see aga ei ole otseses seoses kasutuses oleva relvaga.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline