Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
metssiga kirjutas: Üldiselt lõpp meie meestele, kui annavad taktikalise asjaajamise vastastele. Taktika enese kätte võtmisega aga üks kui teine metsavendade salk pääses.
Initsiatiiv on üks taktika vahendeid (sealjuures väga tähtis, seda küll).TTA kirjutas:metssiga kirjutas: Üldiselt lõpp meie meestele, kui annavad taktikalise asjaajamise vastastele. Taktika enese kätte võtmisega aga üks kui teine metsavendade salk pääses.
Igati nõus sisu osas aga tähenärimise mõttes kasutaks siin sõna "taktika" asemel sõna "initsiatiiv".
Kurikuulsa Martin S. Kulli raamatus "Puhake paremad pojad, I osa" on peetud võimalikuks punkri väljaandjaks Virunurme metsavahti Arnold Jalastot, kes nõustus "töötluse" käigus ühte punkrit näitama (see toimus 8. jaanuaril 1945 ehk päeval, mil Virunurme punker langes). Samuti on Kulli raamatus välja toodud, et ametlikus õiendis ei räägita tõepoolest ühestki langenud sõdurist.OnuEnn kirjutas:Aga mida me sellest teemast õppisime? toodud aruannetest jäi silma, et maha võeti punkrid ca 1,5km külast eemal metsas. millest järeldub et mehed olid suht hooletud-muretud ja ilmselt käis kahepoolne liiklus küla ja punkri vahel kahel suunal üsna intensiivselt. millest omakorda järeldub, et punkri olemasolust-asukohast teadsid liiga paljud. lisame siia ebapiisavad turvameetmed ning tulemus paraku polnud punkrisolijate jaoks kõige meeldivam.
Loomulikult. Neid, kes ei rääkinud, oli ikka väga vähe (peale Leonhard Kreitsbergi ei tulegi kedagi meelde) ja see on olukorda arvestades täiesti inimlik.metssiga kirjutas:Muidugi oli see Jalasto, kes Virunurme punkri välja andis. Aga mina ei ole küll mees, kes teda otsesõnu süüdistama hakkaks. Ei tea ei mina ega keegi teine, mis selle mehega ära tehti, enne kui ta punkri asukoha ütles. Vähe ülekuulamise taktikaid (mitte politseitaktikaid!) on minulegi õpetatud, see peaks ikka eriline mees olema, keda rääkima ei panda!
No eks neid rääkijaid oli ka erinevaid. Algul juurdlustoimikuid lugema hakates paistis ka mulle, et kõik laulsid nagu linnukesed. Päris nii see siiski ei olnud. Eldor Traksi piinati Järvamaa MGB osakonnas, midagi ta omaks ei võtnud (ei olnudki võtta neid "sulepeast imetud" süüdistusi), siis saadeti Tallinna ja peksti otse julgeolekuministri kabinetis, ikka ei võtnud poiss midagi omaks. Endel Vei ütles kohe esimese ülekuulamise algul, et läksin metsa, kuna vihkan nõukogude võimu ja tahtsin teid kõiki maha lasta. Muidugi on ka teistsuguseid näiteid - mees võeti metsas kinni, kohapeal rakendati "tõsist ülekuulamist" ja andis välja naaberpunkri. Või ka teine näide - teadaolev metsavendade abistaja, kes teadis punkri asukohta, võeti kinni ja sunniti teejuhiks. Ta viis kaks korda ründajad punkri asukohast mööda (et punkrimehed kuuleksid ja näeksid, kes siin liiguvad). Siis tehti mehega uut ja vana ja kolmandal korral viis ta ründajad punkri juurde, lootes, et nüüd ju mehed on asjast kuulnud ja jalga lasknud. No ei, kõik magasid punkris, tunnimeest väljas ei olnud ja võtsid lahingu vastu, aga seal ka langesid. Vaat seda meest mina reeturiks või ülesandjaks küll ei nimetaks.Shiim kirjutas:Loomulikult. Neid, kes ei rääkinud, oli ikka väga vähe (peale Leonhard Kreitsbergi ei tulegi kedagi meelde) ja see on olukorda arvestades täiesti inimlik.metssiga kirjutas:Muidugi oli see Jalasto, kes Virunurme punkri välja andis. Aga mina ei ole küll mees, kes teda otsesõnu süüdistama hakkaks. Ei tea ei mina ega keegi teine, mis selle mehega ära tehti, enne kui ta punkri asukoha ütles. Vähe ülekuulamise taktikaid (mitte politseitaktikaid!) on minulegi õpetatud, see peaks ikka eriline mees olema, keda rääkima ei panda!
+1metssiga kirjutas:Või ka teine näide - teadaolev metsavendade abistaja, kes teadis punkri asukohta, võeti kinni ja sunniti teejuhiks. Ta viis kaks korda ründajad punkri asukohast mööda (et punkrimehed kuuleksid ja näeksid, kes siin liiguvad). Siis tehti mehega uut ja vana ja kolmandal korral viis ta ründajad punkri juurde, lootes, et nüüd ju mehed on asjast kuulnud ja jalga lasknud. No ei, kõik magasid punkris, tunnimeest väljas ei olnud ja võtsid lahingu vastu, aga seal ka langesid. Vaat seda meest mina reeturiks või ülesandjaks küll ei nimetaks.
Minu meelest peaks need julgeoleku ja siseministeeriumi ettekanded/eriteated võrgus digituna avalikult kättesaadavaks tegema - kuni on veel neid, kes osakavad midagi öelda nende tõepärasuse kohta kohalike,s.t külaelanike teadmiste ja juttude seisukohast.soesilm kirjutas:Mis aga aktidesse/ettekannetesse puutub, siis aina rohkem pean ma neid usaldusväärseteks. Eriti seda mis puudutab kaotuste numbreid. Tegevust võidi ju kirjeldada veidi teisiti - et õigustada kaotust aga see on ka kõik. Selleks, et operatsioonide tegelik tegevus selge oleks, kasutati NKGBs üksustes omakorda agentuurvõrku. Tundub, et üldjuhul tulid taktikalised lollused ja muu jama lõpuks ilmsiks. Iseasi mis sellega peale hakati. Seepärast oli mõistlik paberid võimalikult ausalt täita, muidu said veel süüsdistuse natsionalistlik-kodanliku banditismi kohta käiva informatsiooni varjamises ja banditismile kaasaaitamises.
gruppen kirjutas:Aga siin on see probleem, et neid adekvaatseid külaelanikke ja kohalikke ei ole enam eriti. Need kes veel elavad kipuvad ka aastakümnete jooksul asjadest omad arusaamad tekitanud olema nii, et nende intervjueerimine ja küsitlemine pole ka just kergete killast. Hea oleks võrrelda küll, kui saaks n.ö. objektil olles kohe arvutist vaadata kirjeldatava sündmuse kohta aga... ma ei usu, et seda juhtub..
Ma ükspäev kuulsin, palju oli paari-kolme aasta eest, endiseid metsavendi vastavas liidus. Ma julgen väita, et seda ei ole kahjuks enam võimalik teha. Esiteks on allesjäänute arv ilmselt suures ulatuses vähenenud ja veel elusolevad on sellises vanuses, et seal hakkavad päris paljud faktorid lisaks mängima, lisaks mitte mäletada tahtmiseleM Orav kirjutas:Teemaväliselt veel. Olen sõpradest ajaloolasi püüdnud innustada, et võtku ette konkreetsed inimesed ja julgeoleku uurimistoimikud ja käige need leht-lehelt ja rida real läbi. Millal tegelikult arreteeriti? Mis tegelikult läbiotsimisel ära võeti? Millised ülekuulamised on toimikus, millised mitte? Mida tähendavad pausid? Kuidas on sõnastatud küsimused ja vastused? Jne. Jne. Muidugi oleks see keeruline ka käsiteldavale inimesele endale (on asju, mida ei taheta mäletada). Kahjuks pole sellist uurimust veel seni kohanud.
Proovitud - praktiliselt välistatud. Mõjutused on liiga suured teaduslikult aktsepteeritava tulemi saamiseks.Võib-olla õpilasvastupanuorganisatsioonide puhul oleks see veel võimalik aga...