www.militaar.net

A4 kirjutas: Mis puutub Kurski ja Prohhorovka lahingutesse, siis anglo-ameerika autorid pööravad just nendele suhteliselt vähe tähelepanu, põhjuseks peamiselt see, et samal ajal maandasid lääneliitlased Itaalias suure dessandi.

Vaat selle väitega olen küll täiesti nõus! Kogu tähelepanu omadele, Idarindest ainult möödaminnes ja pealiskaudselt. Eriti paistab see silma Normandia dessandi ajal, sellest on kirjeldatud iga sammukest ja pisikokkupõrget, umbes samal ajal toimunud operatsioon "Bagration" ehk Nõukogude pealetung Valgevenes 1944.a juunis aga on päris vaeslapse osaks jäänud! Samas oli just "Bagration" suurim sakslaste lüüasaamine kogu sõja vältel!

kaardi leiate sõjad ajalugu kaartidel peatükki idas toimuvad otsustavad lahingud alt.päris korralik Kurski kaart

Mark Solonin oma raamatus "22 июня, или когда началась Великая Отечественная Война" mainib 20. sajandi suurima tankilahinguna hoopis juunis 1941 kolmurgas Radehhov - Dubno - Brodõ (loodan et panin nimed õieti) toimunud või õigemini toimuma pidanud tankilahingut. Solonini põhjal Punaarmee tankid siiski sakslaste lahingut vastu ei võtnud ning põrutasid tagala suunas.

Jõulutroll kirjutas: Eriti paistab see silma Normandia dessandi ajal, sellest on kirjeldatud iga sammukest ja pisikokkupõrget, umbes samal ajal toimunud operatsioon "Bagration" ehk Nõukogude pealetung Valgevenes 1944.a juunis aga on päris vaeslapse osaks jäänud! Samas oli just "Bagration" suurim sakslaste lüüasaamine kogu sõja vältel!

Tsiteerides vene keeles vene ajaloolastelt ilmunud materjale:

Operatsiooni "Bagration" edule aitas kaasa siiski ka see Normandia dessant. Kohe kui inglased-ameeriklased oli maandanud Normandias dessandi, saatsid sakslased oma Poolas asuva SS-tankikorpuse Läänerindele. See kergendas tunduvalt Punaarmee üksuste tegevust Valgevenes. Veelgi enam aga aitas operatsiooni "Bagration" edule kaasa see, et sakslased saatsid Idarindelt kiiresti Normandiasse märkimisväärse osa oma hävitajate eskadrillidest. 6. juunil 1944 - "D-Day" esimesel päeval - oli sakslastel Läänerindel 288 hävitajat ning Idarindel 550. Veel 250 asusid Vahemerel, Balkanil ja Norras. Lisaks sellele oli sakslastel Reich'i õhukaitses veel 1179 lennukit, kuid need sõdisid peaaegu eranditult anglo-ameerika õhujõududega. 22.juunil 1944 - operatsiooni "Bagration" alguspäeval - oli Idarindel 441 hävitajat, Läänerindel aga juba 704 ning mujalpool 338, Saksmaa õhukaitses aga 538.

Saksa sõdurid ja ohvitserid on hiljem kurtnud, et just lennuväe toetusest jäi neile Valgevenes neil päevil puudu ning see viiski Saksa vägede kiire purustamiseni Valgevenes.

Normandia dessandi puhul on idanaaber armastanud ikka öelda, et liitlastel oli Normandias nii maal kui õhus väga suur ülekaal ning tanke oli neil 3x rohkem kui sakslastel. Seejuures aga unustatakse mainimast ühte pisiasja - dessandi esimestel nädalatel baseerusid lennukid siiski teisel pool La Manche'i. Liitlasvägede peamiseks probleemiks Läänerindel aga kujunes oma väeosade varustamine. Ja see kestis niimoodi sõja lõpuni.

Marissa kirjutas:Mark Solonin oma raamatus "22 июня, или когда началась Великая Отечественная Война" mainib 20. sajandi suurima tankilahinguna hoopis juunis 1941 kolmurgas Radehhov - Dubno - Brodõ (loodan et panin nimed õieti) toimunud või õigemini toimuma pidanud tankilahingut. Solonini põhjal Punaarmee tankid siiski sakslaste lahingut vastu ei võtnud ning põrutasid tagala suunas.

Mitte Punaarmee tankid, vaid tankistid põrutasid tagala poole (ilma tankideta)! Just see on Solonini põhitees, et enamus vene tankidest kaotati just kaootilise manööverdamise ja paanilise taganemise tõttu, kus tehnika kas siis rikete ja kinnijäämise tõttu või lihtsalt niisama maha jäeti.

Operatsiooni "Bagration" edule aitas kaasa siiski ka see

mees, kes juhtis - Tšernjahhovski. Hiljuti ilmus temast kui "kaitse- ja pealetungilahingute geeniusest" äärmiselt huvitav raamat - soovitan.

terv
o