Vene meeste lennuväe mälestused

[Lemet]

Mitte ainult jutte- ka teod olid värvikad. Näiteks kolmanda korruse aula ukse tagant rolleriga trepist alla sõitmine. Kuhu lõpetajad rolleri ühisel jõupingutusel tirinud olid. Tirijate nägu oli üpris pikk, nemad olid valmistunud ikka pikemaks ooperiks "Rolleri taevast allatoomine", aga taat lasi kümnendikel ratta saba hoida ja sõitis lõpetajate nina all nagu härra alla. Ja soovitas järgmise aasta lõpetajatel üritada sapakas üles tirida.

[Lemet]

531

Ühes transpordilennuväe polgus valmistutakse lendudeks. Valmisoleku kontroll, kohe-kohe on sisenemas klassi polgukomandör… Üks kirjaoskaja teine piloot rabeleb- ei jõua dokumentide vormistamist lõpetada, küll kribab midagi töövihikusse kirjutada, küll nihutab NJ-i (NJ-navigatsioonijoonlaud), küll palub naabrit vaiksemalt olla- ühesõnaga, higistab noormees täiega. Tema kõrval istub eskadrillikomandör, vaatab seda hullumaja ning tabanud momendi, mil teine piloot pöördus kõrvale järjekordset nõuannet otsima, peitis tema NJ-i kärme liigutusega lauasahtlisse. Samal hetkel pöördub ähmis teine piloot ja haarab joonlaua järele, et sooritada sellel viimane, lahendust andev tehe. Haarab, aga joonlauda netu…Mälumislihased pingulduvad, veenid paisuvad, nägu muutub punaseks- inimene kargab püsti ja röögatab metsiku häälega üle terve klassi:
„Mihuke lita s3,14zdil minu NJ-i!!??“
Veab seejärel verd täisvalgunud härjapilgu aeglaselt üle lähedalistujate ning kohtub eskadrillikomandöri pilku…Ebamugav paus. Meie sõber ei leidnud midagi muud paremat, kui õlise häälega küsida:
„Järsku teie, seltsimees alampolkovnik...?“

[Lemet]

532

... Aga omavahel kutsusid kõik eskadrillikomandöri austavalt „VV“, seda initsiaalide järgi, sest perekonnanimi oli viimasel Mandrõkin. Ma tean, mida te mõtlete, ma ise mõtlen iga kord täpselt samuti, kui temale mõtlen (neile, kes asjaga kursis pole- mandritška, see on väga kasulik lennunduses kasutatav riistapuu, mis on multifunktsionaalne asi. Esineb kui õppevahend, meelespea, spikker…igaüks võib loetelu oma äranägemist mööda jätkata).
... Lendavad nad koos, ühes ekipaažis, „VV“ ja teine piloot. Lendavad kuskil Habarovski ja Kamtšatka vahel, koidule vastu, nagu öeldakse, aga juba mere kohal. Kas pöördus tuul või juhtus veel midagi, kuid korraga selgus, et maanduda tuleb „lambikestel“ (see tähendab kütusejääkidel), sest tagasipöördumise piirist oldi juba ammu üle lennatud.
Kõik kügelevad vaikselt oma kohtadel, arutlus teemal „Jätkub meil ikka kütust…“ toimub kõrgendatud toonidel ning vaheldub tinakarva süngete pausidega. Ainult teine piloot üksinda vahib leplikult üle parda, vetelagendikku…Korraga märkavad seda kõik ning kogu tähelepanu lülitub talle üle. Pardatehnik tonksab teda, et ütle siis midagi ning osutab käega kütusetulukeste lõbusale vilkumisele. Teine piloot pöördub ja osutades käega parda taha, sõnades:
„Aga huvitav, kas seal haisid on…?“

[Lemet]

533

Lendurid läbivad iga-aastast meditsiinilist komisjoni. Siseneb lendur, riietub lahti ning arstidele avaneb üleni vermetes ja villidega kaetud selg.
"Mis Teiega juhtunud on?" uurib üks doktoritest
"Seda et...Ma olen ju transpordilennuväest. Tuleb pidevalt aidata lennukit täis ja tühjaks laadida. Nii need rakud tekivadki."
"Olgu...Kõlblik."
Siseneb järgmine lendur, riietub lahti, aga temal on tagumikul üksainus suur vesivill.
"???"
"Ah see...Ma olen tsiviillennunduse piloot. Pidevalt piloodiistmes, püsti peaaegu ei saagi, pea see vesivill ei teki"
"Olgu...Kõlblik!"
Siseneb kolmas, sõjaväelasest hävituslendur, riietub lahti ja rinnal on näha hiiglaslik sinikas.
"Mis Teil viga?" küsib tohter, "Vaat ei mõista...? Enne Teid olid siin transpordilennuväe ja tsiviillennunduse lendurid, neil oli..."
Hävituslendur katkestab arsti:
"Nemad ja lendurid??!!" Ja rusikaga endale rinnale tagudes kisab üle terve toa:"Vaat MINA olen lendur!!!"

------------------------------------------------------------------

Lennuk ligineb Zürichile, piloot küsib dišpetšerilt täpset aega lennujaamas. Vastuseks uurib too, millisele lennufirmale lennuk kuulub. Piloot imestab ja tahab teada, mils vahet sel on, ütle täpne kellaaeg ja jumalaga. Dispetšer aga ei rahune ja painab edasi, et ikka milline lennufirma ja milline lennufirma. Piloot läheb tigedaks ja lubabki öelda, mis firma, kui maapealne teenistus talle ära seletab, milleks seda vaja. Dispetšer pajatabki:
"No vaat, kui te olete näiteks Swiss Air, siis on täpne aeg neliteist null-null ja kakskümmend sekundit. Kui te olete Air France, siis on kell neliteist null-null, no aga kui olete Aeroflotist, siis täna on teisipäev...

[Lemet]

534

Suvine puhkuste aeg. Paljudele kindlasti lennukiga...

Keset lendu on korraga salongis kuulda koledat kriginat lennukikeres. Üks reisijatest kahvatub, laubale ilmuvad suured higitilgad ning mees klammerdub kätega tooli käepidemetesse. Tema kõrval istuv härrasmees rahustab teda:
„Pole mõtet närveerida. Ma lendan sageli ja võin kinnitada, et poisid seal kabiinis teavad, mida teevad!“
Mille peale tuleb vastuseks:
„Ma olen piloot!! Ma ju TEAN, mida nad teevad!!“

--------------------------------------------------

Lugupeetud reisijad! Ekipaaž tervitab teid meie laineri pardal ning tõstab teie mugavuse ja ohutuse terviseks esimese pitsi!


---------------------------------------------------------------

Tu-134. Öö. Kõrgus 10 000 meetrit.
Piloot:
„Tüürimees, tuule suund?“
Tüürimees avab akna, pistab pea välja, tõmbab seejärel tagasi ning kannab ette…
„Vastutuul, komandör…“

[Lemet]

535

Kukub Tu-154, kaks pilooti istuvad ja vaatavad kurvalt aknasse. Üks arutleb vaikselt
„Ühte ei mõista…miks küll meremehed maa liginedes niimoodi rõõmustavad…?"

------------------------------------------------------------------
Lennuväli.
„Maa, maa!! Siin masin number 37, lähen hädamaandumisele!! Vabastage viivitamatult rada!!
„Aga kes minu juurest Ninka juurde jalga lasi? Lennuväli ei võta vastu!“
„Svetka, lõpeta lollid naljad, mul lõpeb kohe kütus!!“
„Ma ütlesin sulle, et sa veel tantsid mu käes, vat nüüd tõmblegi!“

-------------------------------------------------------------

Teate, milleks lennukil on propeller? Selleks, et pilooti jahutada. Proovige seda peatada- momentaalselt hakkab piloot leemerdama…


________________________________________




Lennujaama baaris. Üks joob kohvi, teine viina. Ja teine küsib:
„Kuhu lendad?“
„Irkutskisse!“
„Mina kah sinna! Millise reisiga?“
„Kell viis hommikul.“
„Ja mina kah!! Järsku võtame null viis?“
„Ma pean lendama!“
„Köömes! Natuke ikka võib!“
Võtsid ühe 0,5. Siis teise. Peale seda seisavad vaevu-vaevu jalgel.
Esimene ütleb:
„Ma pean lendama…“
Teine:
„Pole hullu, istume lennukisse, kinnitame rihmad ja küll saabudes üles aetakse.“
„Sa ei saanud aru, ma pean lennukit juhtima…“

--------------------------------------------------------------------

„Sokol!Sokol! Siin Sokol-5. Mul on kütus nullis!!“
„Sokol-5, teatage kiiresti oma koordinaadid!!“
„Angaar number kaks, seisukuht number neli“

*****
Algaja piloot:
„Ma olen eksinud!!! Asun suure järve kohal ja lendan suure „E“ tähe suunas!“
Dispetšer:
„Tehke paar 90-kraadist pööret, et ma teid radari ekraanil üles leiaks…(paus)…Ok! See järv on Atlandi ookean. Pöörake viivitamatult suure „W“ tähe suunas…“


--------------------------------------------

Stjuuradess kuulutab lennukis:
„Lennuk on üle koormatud, ühel reisijal tuleb välja hüpata, muidu on kõigil ots peal!“
Korraga kostub läbi melu vaikne mehehääl:
„Kurat, alati on nii, et kui ämma vaja pole, siis tolgendab risti-põiki jalus. Aga kui üksainus kord teda tarvis oleks, pole haisugi…“

----------------------------------------------------

Langevarjuri viimane röögatus:
„KURADI KOI!!!“

----------------------------------------------------------

„Mis jube pilt selle teise lennuki pardale on joonistatud?“
„Mis? Kus?? Aaa, ah see- meie eskadrillikomandör vaatab illuminaatorist välja…“

------------------------------------------------------------------
„Keskus, keskus, meil põlevad mõlemad mootorid ja tiib kukub kohe küljest ära!!! Mida teha??!!“
Dispetšer:
„Korrake minu järel- „Meie Isa, kes sa oled taevas…“

-----------------------------------------------------------
Kõik on nagu filmis…lennuk lendab vaevu, kohe-kohe kukub alla. Lennuki kapten kutsub stjuardessi ja ütleb talle:
„Järsku lähed ja rahustad kuidagi reisijaid, et poleks viimasel hetkel paanikat ja närveerimist.“
Stjuardess võttis kandiku karamellidega , sisenes salongi ja kogeles armsa naeratusega:
„No nii, lutsutame jumalagajätuks, kadunukesed…!“

-----------------------------------------------------------------------------------------

Salongi siseneb stjuardess:
„Lugupeetud reisijad! Lennuk maandub, kinnitage palun rihmad, muidu juhtub see, mis eelmine kord!“
„Ja mis siis täpsemalt juhtus?“
„Need, kes rihmasid ei kinnitanud, korjati tükkhaaval seinalt kokku, kinnitatud rihmadega reisijad aga nägid välja nagu elusad…“

-------------------------------------------------
Häirekorras aetakse välja suure lennuki meeskond. Meeskonna komandör:
„Tüürimees! Kaardid võtsid?“
„Võtsin. Kaks pakki. Eile ostsin!“
„Ma küsin lennukaarte!!“
„Kurat! Maha unustasin…“
„Sind küll…Jälle tuleb „Belamori“ paki järgi lennata.“

[olef]

Suvine puhkuste aeg. Paljudele kindlasti lennukiga...

...meenus üks vana lugu lennust üle Alpide:
http://www.youtube.com/watch?v=_SCsGESIaCA

[allatah]

Polnud siia tükk aega sattunud ja tahtsin juba hakata ütlema, kui erakordselt naljakas lugu see: „Järsku teie, seltsimees alampolkovnik...?“ oli, aga siis lugesin edasi ja mõtlesin, et kõiki neid lugusid pole kah mõtet eraldi kiitma hakata...

Mitte et ma nuriseks, aga ega need viimased anekdootlikud lood pole vist küll kõik Venemaalt pärit? Ega ometigi pole idanaabril head jutud otsa saanud?

[Lemet]

536

Sõjaväelendur saadeti erru ning asus tööle tsiviillennundusse. Kord Tu-154 piloteerides märkas ta oma lennuki kõrval võõrast lennukit. Noh, paiskas masina järsku viraaži, tegi seejärel poolpöörde, sealt pöörise, viis maapinna lähedal lennuki pöörisest välja ja sööstis küünlana kõrgusesse.
„Ära läksin!“ ohkab piloot kergendustundega. Kabiini ronib neljakäpukil stjuardess.
„Komandör, kui te järgmise etapina kavatsete hakata tegelema vaippommitamisega, siis teile teadmiseks- reisijatel on kogunenud küllalt palju seda, mida võiks pommidena kasutada…“

*****

Piloodikabiini siseneb meesterahvas ja nõuab plahvatuse ähvardusel kursi muutmist. Piloot võtab ühendust dispetšeriga:
„Siin masin number 817, meil on kallaletung, nõutakse kursi muutmist!“
Dispetšer:
„Kohe kontrollime…Just, jah, vastavalt tollideklaratsioonile toimetati teie lennukisse 93 kilogrammi trotüüli. Me veel imestasime, et miks neil nii palju seda vaja on…“


*****
Reisilennuk teeb 180-kraadise pöörde ja lendab jalad ülespoole.
Stjuuardess:
„Rahunege, piloot tilgutab endale tilgad ninna ja edasi lendame nagu tavaliselt!“

*****
Reisja lendab puhkusele. Seisis piletite registreerimise ja kohvrite äraandmise järjekorda. Kui järjekord temani jõudis, registreeris oma pileti lendamaks Madriidi ning küsis seejärel lennujaama ametnikult:
„Kas te saate selle suure kohvri Moskvasse saata, selle väiksema koti aga Londonisse?“
Tütarlaps vaatab kummalise soovi esitajat imestusega ja kostab:
„Vabandage, aga see on täiesti võimatu.“
Reisja ohkab kergendatult:
„Ausalt? Teie vastus rahustas mind…Eelmisel aastal jaotati mu kohvrid teie lennufirma poolt just niimoodi laiali!“

*****
„Hei, stjuardess!“
„Suvatsesite kutsuda?“
„Andke kaebuste raamat! Iga kord, kui ma selle lennufirmaga lendan, antakse mulle üks ja seesama koht. Ma ei näe filmi! Ning akendel puuduvad kardinad, nii et tukastada ma kah ei saa!“
„Pidage lõuad, kapten, ja keskenduge piloteerimisele. Varsti peame maanduma!“



Lendab lennuk. Üks reisija öögib kotikesse, kõik ümberringi muhelevad. Stjuuardess vaatab- kohe-kohe saab kotike täis ja hakkab üle ääre ajama. Kontsade klõbinal jookseb uue kotikese järele. Tagasi tulles vaatab, et seesama üks reisija muheleb, ümberringi aga kõik teise öögivad. Stjuuardess pärib:
„Mis juhtus?“
„Nad mõtlesid, et mul hakkab kohe üle ääre valguma, mina aga võtsin ja rüüpasin pealt vähemaks…“

[redhott]

Leemet, 38 päeva viimasest postist mõõdas, jälgin foorumit, aga midagi on pidevalt puudu.

[allatah]

Foorumis on tõesti justkui midagi puudu. Kuid Lemeti äärmiselt tõsiste tegematajätmiste tõttu olen sattunud sellisele seeriale nagu Enn Vaino "Massiarmee telgitagustes". Raamatuid on seal kohe päris mitu osa. Parema puudumisel kärab kah

[ervg]

soovitan soojalt ka muid Mammutarmee seeria raamatuid + siis veel ka Raketigarnisoni mõlemat samalt autorilt.

[Lemet]

Ja "Polaaröö lummavas hämaruses" on samuti üleprahi lugemine.

Kuidas kõrge komandör Põhja-Jäämere äärde "tagavarakomandopunkti" paigutas ja sinna kaks kaadrit endale erruminekuks jääkarunahku hankima komandeeris. Ja mis sellest kõik välja tuli. Ja muidugi "Elu kuldsed päevad", kõik kolm osa.
Üldiselt tuleb tunnistada, et Vaino raamatud on kõik loetavad. Paraku kipub viimastes ette tulema ka juba loetu kordamist.
Aga mis siinsesse "sektsiooni" puutub- tööd on kole palju. Ehku peale uut aastat läheb lahedamaks. Ning lohutuseks- pikem tõlketükk allveelaevast Kursk peaks varsti üles saama...

[ervg]

ootame kannatlikult

[Lemet]

537

Stardil:
„Lugupeetud reisijad! Tervitame Teid lennufirma „Aeroflot“ lennuki pardal. Meie lennukit piloteerib lennuki komandör Ivanov, Petr Petrovitš, teeneline langevarjuspordi meister. 5200 hüpet. Soovime Teile meeldivat lendu.“


Lendab Tu-154 Vaikse ookeani kohal, omavahel vestlevad kaks reisijat:
„Teate, mul ei vea kohe koledamal kombel- lendan lennukiga, nii kukub see alla, sõidan rongis- kukub sellele mingi lennuk peale…“
Jõudis vaevalt lõpetada, kui ligineb stjuardess:
„Seltsimehed, meie lennuk kukub ookeani. Tõmmake päästevestid selga, kohe jagame välja viled haide hirmutamiseks…“
„No näete, mida ma rääkisin! Nüüd ei jätku mulle kas vilet või satub kurt hai!“
-------------------------------------------------------------
Ameerika „Boeing“ ja venelaste „Suhhoi“ teatasid ühise lennuki väljatöötamisest marginimega „Buhhoi 747“*

*Buhhoi (vene keeles Бухой )- lakku täis.
----------------------------------------------------------------------
Kuulutatakse välja reis „Mahatškala-Mineralnõje Vodõ“. Pantvangide registreerimine viienda kassa juures.
------------------------------------------------------------------------
Meesterahvas, kes sätib end elus esimest korda lennukiga lendama, uurib stjuardessilt närviliselt:
„Kas te langevarjusid reisijatele ei jagagi välja?“
„Ei, see pole vajalik.“
„Kuidas pole vajalik??? Kuu aega tagasi sõitsin laevaga ja seal jagati kõigile reisijatele päästevestid välja. Aga neid, kes ujuda oskavad, on märksa rohkem kui neid, kes lennata mõistavad.“



Lennuk kukub. Kabiinist tuleb välja piloot langevarjuga, avab ukse ja teatab reisijate poole pöördudes:
„Ärge närveerige, ma lähen abi järele!“