Missile vs. rakett

[Lemet]

saa saata erinevale orbiidile aga rakett jälgib etteantud trajektoori aktiivselt, mitte passiivselt.

Jaa, rakett korrigeerib oma trajektoori vastavalt enne starti sisendatud parameetritele, aga see ei tee teda ju ometi juhitavaks selle sõna sisulises mõttes. Raketi automaatika järgib lihtsalt etteantud suurusi.

R-7 võis seda olla, sest see oli mõeldud algselt tuumarelva lennutamiseks pahade kapitalistide pihta.

Ka ameeriklaste Atlas kannab nimetust missile (The Atlas intercontinental ballistic missile (ICBM) program was initiated in the late 1950s under the Convair Division of General Dynamics)

[Lemet]

Kui võib, siis ajaks asja veel segasemaks.
Minu teada lendavad tiibraketiks kutsutud asjad üldiselt reaktiivmootori jõul.
Et vist ka ebakorrektne nimi.

Ingliskeelne termin on cruise missile...

[Kilo Tango]

saa saata erinevale orbiidile aga rakett jälgib etteantud trajektoori aktiivselt, mitte passiivselt.

Jaa, rakett korrigeerib oma trajektoori vastavalt enne starti sisendatud parameetritele, aga see ei tee teda ju ometi juhitavaks selle sõna sisulises mõttes. Raketi automaatika järgib lihtsalt etteantud suurusi.

R-7 võis seda olla, sest see oli mõeldud algselt tuumarelva lennutamiseks pahade kapitalistide pihta.

Ka ameeriklaste Atlas kannab nimetust missile (The Atlas intercontinental ballistic missile (ICBM) program was initiated in the late 1950s under the Convair Division of General Dynamics)

No ja mis sa siis kujutad ette, et Atlase, R7 või ATACMS-i puhul istub keegi puldis ja väänab rõõmupulka, et rakett sihtmärgini juhtida. Vahet pole mis andurid annavad raketile trajektoori korrigeerimiseks vajalikud sisendid?

[Juhani Putkinen]

BM21 Grad suunab "toru" kalkuleeritud suunda, et tabada märki - nagu suurtükk. Gradist tulistatakse välja nimelt rakette, mis lendavad märgi suunas, aga pole täpsed. Näiteks tuul mõjutab tabamust.

HIMARSi või M270 MLRSiga võiks ka tulistada rakette - toru suunatakse arvestatud numbride suunas ja tulistatakse nagu Gradist. Üldiselt aga tahetakse saada täpne tabamus, mitte huupi tulistada. Seega HIMARSI laetakse missile (ohjus) millesse programmeeritakse täpsed koordinaadid millesse on vaja saada tabamus. Siis pole vaja toru suunata, vaid see võiks olla isegi 180 kraadi teises suunas kui on märk. Tulistatakse missile välja ja selle missile arvuti arvutab kuhu suunas on vaja lennata ja suunab missile nii, et tabamus tuleb väga suure tõenäolisusega. See on missile, mitte rakett.

ICBM lastakse püstiloodis välja ja selle arvuti juhib juhtimisrakettimootoridega missile võimalikult täpselt programmeeritud koordinaatidesse. See on missile, mitte rakett.

Stinger, Mistral, Javelin, Spike, jne. on missiled, millele laskur näidab märki ja tulistab välja. Pärast missile püüab ise saada tabamuse märgile muudates missile suunta. See on missile, mitte rakett.

Sellele missile (ohjus) on vaja leiutada eesti keelne hea nimetus ja lõpetada jamamine rakettidega, kui tegelikult kasutatakse missileid.

[Lemet]

No ja mis sa siis kujutad ette, et Atlase, R7 või ATACMS-i puhul istub keegi puldis ja väänab rõõmupulka, et rakett sihtmärgini juhtida. Vahet pole mis andurid annavad raketile trajektoori korrigeerimiseks vajalikud sisendid?

Jääb pisut arusaamatuks, mille üle lugupeetav nüüd sedapuhku jaurata on võtnud. Lihtsalt selle üle, et Sojuzi nimetatakse " carrier rocket" ja kontinentidevahelisi ballistilisi rakette IBCM elik missile?? Vaba maa mõistagi, kes küll saaks keelata, kui linnuke tahab jaurata...

[Kilo Tango]

No ja mis sa siis kujutad ette, et Atlase, R7 või ATACMS-i puhul istub keegi puldis ja väänab rõõmupulka, et rakett sihtmärgini juhtida. Vahet pole mis andurid annavad raketile trajektoori korrigeerimiseks vajalikud sisendid?

Jääb pisut arusaamatuks, mille üle lugupeetav nüüd sedapuhku jaurata on võtnud. Lihtsalt selle üle, et Sojuzi nimetatakse " carrier rocket" ja kontinentidevahelisi ballistilisi rakette IBCM elik missile?? Vaba maa mõistagi, kes küll saaks keelata, kui linnuke tahab jaurata...

Juba kirjutasin, et ICBM-il on sihtmärk, mida tabada. Kanderaketil mitte. Selleks, et olla missile peab seadmel olema olemas ka sihtmärk.
Konkreetselt on jabur see lause:

Jaa, rakett korrigeerib oma trajektoori vastavalt enne starti sisendatud parameetritele, aga see ei tee teda ju ometi juhitavaks selle sõna sisulises mõttes

Praktiliselt kõik raketid, mis lendavad sihtmärgi pihta NLOS kauguselt lendavad sellisel moel (enne starti on antud koordinaadid, mida üritatakse tabada või siis sisestatud lennutrajektoor, mida mööda lennatakse). Vahe, kas on missile või rocket tuleb sisse sellest, kas asjal on sihtmärk, mida see üritab tabada. Kui ei, siis ei ole tegemist enamasti militaarotstarbelise seadmega ja see ei saa olla missile, kuna missile "visatakse alati millegi pihta" nii nagu oli sõna algne tähendus. See lisaks asjaolule, kas masin on juhitav või mitte. Viimase asjaolu puhul ei ole vahet, kas anduriteks on inimese silmad, IR andur, radar, või asendiandur. Oluline on, et rakett suudab enda trajektoori lennul aktiivselt muuta.
Ehk siis kokkuvõtteks: selleks, et asi oleks missile peab see:
1. ... olema lendu lastud eesmärgiga midagi tabada
2. ... suutma oma trajektoori lennu jooksul muuta

[Madis Reivik]

Kuule, heimoveli Juhani !

Eestlasele on äärmiselt vastukarva, kui keegi õpetab kuidas "on õige öelda"

Ja kahjuks see rong, mis varustab kõik võõrsõnad maarjamaise tõlkega, on ammu läinud. Ja katsed omamaist terminoloogiat juurutada on enamasti läbi kukkunud. Jadavärat, teek ja tajur ? Nope, ei võtnud vedu.

Soome keeles on muidugi palju mõnusam, isegi kuude nimed olete ära tõlkinud nii et keegi teine aru ei saa. Mulle iseenesest meeldib aga eesti keele jaoks on rong läinud. Püüaks pigem vältida igermaani lauseehitust ja lolli mõttemaailma

[Kilo Tango]

Kuule, heimoveli Juhani !

Eestlasele on äärmiselt vastukarva, kui keegi õpetab kuidas "on õige öelda"

Ja kahjuks see rong, mis varustab kõik võõrsõnad maarjamaise tõlkega, on ammu läinud. Ja katsed omamaist terminoloogiat juurutada on enamasti läbi kukkunud. Jadavärat, teek ja tajur ? Nope, ei võtnud vedu.

Soome keeles on muidugi palju mõnusam, isegi kuude nimed olete ära tõlkinud nii et keegi teine aru ei saa. Mulle iseenesest meeldib aga eesti keele jaoks on rong läinud. Püüaks pigem vältida igermaani lauseehitust ja lolli mõttemaailma

Kuule, Madis - vaata teema esimest postitust. Juhani ei algatanud seda.
See kõikide rakettmootoriga (ja ka teatud hulga gaasiturbiinmootoriga) lendavate aparaatide rakettideks nimetamine on puhtalt vene päritolu "keeleuuendus".

[Lemet]

Vahe, kas on missile või rocket tuleb sisse sellest, kas asjal on sihtmärk, mida see üritab tabada.

Veelkord- kas raketti, mis lennu kestel korrigeerib oma maa peal etteantud tööparameetreid, saab lugeda juhitavaks või mitte? Minu arust ei saa, rakett koos lõhkepeaga stardib etteantud koordinaatidele ja automaatika korrigeerib ainult kurssi. Juhitavaks saaks teda pidada vaid siis, kui Vanderbilti pihta lastud raketti saaks lennul ümber suunata näiteks Fort Greely pihta.

[Kilo Tango]

Vahe, kas on missile või rocket tuleb sisse sellest, kas asjal on sihtmärk, mida see üritab tabada.

Veelkord- kas raketti, mis lennu kestel korrigeerib oma maa peal etteantud tööparameetreid, saab lugeda juhitavaks või mitte? Minu arust ei saa, rakett koos lõhkepeaga stardib etteantud koordinaatidele ja automaatika korrigeerib ainult kurssi. Juhitavaks saaks teda pidada vaid siis, kui Vanderbilti pihta lastud raketti saaks lennul ümber suunata näiteks Fort Greely pihta.

Sellisel juhul militaarmaailmas juhitavaid rakette ei ole peale üksikute näidete (Spike tuleb kohe meelde).

[Lemet]

Sellisel juhul militaarmaailmas juhitavaid rakette ei ole peale üksikute näidete (Spike tuleb kohe meelde).

Tiibraketid, õhk-õhk raketid...

[Ahhaa]

Pakuks, et piisab:
1) rakett
2) täppisrakett

Ka ajalooliselt kreeka/ladina keelest tulenevalt piisaks eelpooltoodust, kus 'missile' tähendab sisus sihtmärgi sihtimist-tabamist ja mingid noole/oda lennu ajal korrigeerimised ei puutu asjasse. Piltlikult näiteks vibulaskjad võisid lahingu ajal lasta korraga suure kaarega vastase rivistuse suunas korraga sadu nooli, mis ei olnud missile nooled ehk konkreetsele sihtmärgile (nt vastase rindmik/pea) sihitud nooled aga kui ülesanne nõudis näiteks vastase vahitornis vaatlejate tabamist, valiti selleks vibukütid, kes olid võimelised sihtmärki tabama.
Ehk tänapäeval keskmine jalaväelane küll harjutab väljaõppes oma rünnakautomaadist sihtmärkide tabamist, ometi lahingus keegi keskmiselt kahurilihalt ei oota, et tema salvest välja lastud iga kolmas kuul vastast tabaks, küll aga on selline ootus täpsuslaskurilt ja snaiprilt, kelle rauast võib väljuda sama kaliibriga moon. Täppistabamiseks moon ei pea ilmtingimata olema juhitav.
Ka kahurimoona puhul on seni piisanud lisandist juhitav/täppis/tarkmürsk nt exalibur "guided artillery shell", kuigi siinse juhitava moona loogika järgi peaks justkui "missile artillery shell" ju olema.

Kui lastkse nö lollmoona tava mürsud, raketid kuskile vaenlase positsiooni suunas, ei ootagi keegi, et iga mürsk tabaks sihtmärki, eesmärgi saavutamiseks tuleb lasta palju nooli/mürke/rakette, siis täppis/tarkmoon on lollmoona edasiarendus, kus parendused võimaldavad sihtmärki tabada suure kindlusega.
Sealjuures parendused võivad oleneda nii inimfaktorist, kui tehnoloogiast, näiteks laskur (sport/täppislaskur/snaiper)võib sihtmärgi tabamiseks lihtsalt palju harjutada, annad sama relva/moona vähemoskajale ja ei taba sihtmärki. Või inimfaktori asemel panustada tehnoloogiale, kus sama kahuriliha võib kahurirauast läbi lasta nii loll, kui täppismoona ja inimfaktor suurt rolli ei mängi.

Mina seda juhtpindade ja juhitava raketi/moona osa ei ületähtsustaks, just ajaloolisel põhjusel, kus lendu lastud noolt/oda ju lennu ajal vist enam ei korrigeeritud. "Missile" võiks tähendada ikkagi kindlale sihtmärgile sihitud laske/heitekeha, millelt oodatakse suure kindlusega sihtmärgi tabamist. Ja suure kindlusega tabamise ootus ongi see mis eristab teistest samalaadsetest laske/heitekehadest.
Eesti keeles peaks selle kenasti ära katma lisandus "täppis", olgu siis "täppisrakett" või "täppismürsk".

[Kriku]

Pakuks, et piisab:
1) rakett
2) täppisrakett

Toetan.

[Kilo Tango]

Sellisel juhul militaarmaailmas juhitavaid rakette ei ole peale üksikute näidete (Spike tuleb kohe meelde).

Tiibraketid, õhk-õhk raketid...

Kummagi ei saa "Vanderbilti asemel lennul ümber suunata näiteks Fort Greely pihta". Tiibrakett lendab pärast lendu laskmist etteantud koordinaatide suunas. ÕT rakett ka üldjuhul sihtmärki vastavalt korraldusele ei vaheta. Nii, et ei päde.

[Kilo Tango]

Pakuks, et piisab:
1) rakett
2) täppisrakett

Lõpuks ometi kelleltki sisuline ettepanek. Toetaks ka, aga see jätab endiselt üles selle ajuri (rakettmootor) probleemi. Tiibraketil teatavasti rakettmootorit ei ole, mis teeb selle loogiliselt vigaseks väljendiks. Sest nagu ma algses teemapostituses kirjutasin:

Praegu defineeritakse kõik rakettmootoriga sõidukid alates ilutulestikurakettidest läbi manpadside kuni kosmoserakettideni välja tegelikult läbi mootori tüübi. See on sama kui lennukeid, laevu ja ronge kutsutaks kõiki näiteks diiselvedajateks.