www.militaar.net

Üks haru läks Auverest Vääskasse. Siit on näha selle algus. http://www.wwii-photos-maps.com/prewarm ... -20-D.html

Siit näha olukord Viivikonnast lõunas 1943 http://www.wwii-photos-maps.com/prewarm ... -32-A.html

Muide, mis vahe on Feldbahnil ja Holzbahnil?

Siit näha Dobrinast Vihtsesse ja itta suunduvad liinid
http://www.wwii-photos-maps.com/prewarm ... -32-C.html

Kas Felbahn pole mitte väliraudtee ja Holzbahn roigastee?

Holzbahn on puitrööbastel tee kus kasutati vagonette mida veeti hobustega.

Selle haruga, mis kulges Kurtna laagrist Putkisse (Lalli jaam) ongi huvitav lugu. Kas see üldse oligi valmis ehitatud raudteena või jäi puitrööbastele?
Mõnel WH kaardil on seal juures märkus "im bao" mis peaks tähendama "ehitamisel", mõnel kaardil aga märkus "versorgung" ehk "teenindus". Ka on mul üks originaalfoto sellest teest kus on näha puitrööbastee.

1944. a. kaartidel näidatakse Kurtna-Putki kitsarööpalist raudteed, mis kulgeb mõnevõrra erinevalt kui see Holzbahn siin:
http://www.wwii-photos-maps.com/prewarm ... -32-A.html
Seega võiks oletada, et Holzbahni asemele ikkagi ehitati Feldbahn...

FW Anton kirjutas:Holzbahn on puitrööbastel tee kus kasutati vagonette mida veeti hobustega.

Oled kindel, et umbes selline asi?
http://commons.wikimedia.org/wiki/File: ... lzbahn.jpg

Enam-vähem. Vagonetid olid vast toekamad ja rattad võsid olla ka metallist, pean kirjandusest uurima.

2.prk patül M.Leetmaa kirjutab:
Rinde paremaks varustamiseks ehitasid sakslased Kurtnast Putkini korraliku puutee. Uus ühendussoon kulges kogu ulatuses saksa ja meie rügemendi kaitsepositsioonide vahetus tagalas. Nüüd võis rügement kasutada nii puu- kui raudteed.
Puutee oli ehitatud ca 12.sm läbimõõduga üksteise kõrvale paigutatud lattidest ja kinnitatud kahele põiki jooksvale aluspalgile, mis asusid rööbiti üksteisega poolteise meetri kaugusel. Sellele kindlale puitalusele olid rööpaina peale kinnitatud rööbiti latid, kus liikusid väiksesd vagonetid, mida nimetati loorideks. Metallist, väikese läbimõõduga loorirattad olid kui jalgratta pöiad, seest õõnsad ning veeresid mööda puust rööpaid. Rong koosnes 4- 5 loorist ja veduriks oli hobune. See uus ühendustee valmis nädal enne meie Putkist lahkumist.

Nädal enne Putkist lahkumist on nädal enne suure taganemise algust septembris 1944. Seega võib järeldada, et raudtee valmis ei saanudki?

Saksa kaartidel on see Putki haru küll juba 1944. kevadel peal. Leetmaal võib jutt käia ka mingist täiesti uuest harust (?)

Võib ka nii olla aga midagi on selle raudteeharuga ikkagi teistmoodi kui muude harudega?
Leidsin mõned mälestuskillud veel, nii ühest kui teisest:
- Peaaegu paralleelselt palkteega oli saksa Organisation TODT juba varem valmis ehitanud väliraudtee. Raudtee sõlmpunktidesse olid isegi saksakeelsed nimesildid üles pandud (G.Iltal).
- Selleks et mööda soist pinda oleks võimalik liikuda, oli Kuremäelt Krivasoosse ehitatud palktee, mida mööda liikusid veokid ja sõdurid. Selle tee kõrval oli kitsarööpmeline raudtee, dresiiniga veati seal laskemoona, samuti sõduritele toitu (A.Kõverjalg).
- Selleks et mööda soist pinda oleks võimalik liikuda, oli Kuremäelt Krivasoosse ehitatud palktee, mida mööda liikusid veokid ja sõdurid. Selle tee kõrval oli kitsarööpmeline raudtee, dresiiniga veati seal laskemoona, samuti sõduritele toitu (K.Villako).
Kui aga võrrelda mälestusi väliraudteega konkreetselt sõitnud rindemeestest siis kõik nad sõidavad ikka kas:
A. Ahtmest alla Vihtseni (Jaama)
B. Gorodenkast üles Putki
C. mööda eelmist kahte ühendanud uut 15km juppi mööda (ehitus algas veebr.1944) Dobrinast Porunisse.
Ühtegi kirjeldust pole mulle ette sattunud, et keegi oleks suslaga Kurtnast Putki sõitnud? Ometi oli ju nii otsem tee.
Kui näiteks Ahtmelt Vihtseni oli lausa 13 väliraudtee jaama siis Kurtnast Putkini kulgenud Versorgungswegil vaid algus- ja lõppjaam ehk siis Cannstatt ja Putki. Viimased on nagunii ka teiste harude sõlmjaamad. Kaks kirjet on viimatikirjeldatud harul veel ja nimelt "Soyka lager" ning "Schlammkurve". Ehk siis miski sakste Soyka laager? ja mudakurv. Samuti on näha põhjasuunas kulgev lisaharu millel juures märge "geplant" ehk siis plaanitud uus haru.

Ühtegi kirjeldust pole mulle ette sattunud, et keegi oleks suslaga Kurtnast Putki sõitnud? Ometi oli ju nii otsem tee.

Asi vast selles, et Punaarmee võttis juba märtsi alguses tüki sellest (oletatavast) raudteest (Putkist kirdes) enda alla.

Täitsa loogiline, sest ka lisaharu Dobrinast Porunisse ehitati ju samal eesmärgil.

AA "Narva" pioneeriülema tegevusaruandes nimetatakse 13.04.44 seisuga Raudi-Putki Holzbahni.

Siit näha olukord Viivikonnast lõunas 1943 http://www.wwii-photos-maps.com/prewarm ... -32-A.html

Pean ennast parandama. Kaart on välja antud 1944 suvel, seega pole korrektne öelda, et sellel on kujutatud olukorda 1943. a. Lasin end eksitada õhufotode dateeringust.

.