www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Kummaline, kui Riigikogu naases suvepuhkuselt, olnuks loogiline teema "julgeolekuolukorrast Euroopas". Aga esimene teema oli mingi imelik kooseluseadus.

Vaatasin kohe Riigikogu töönädalate programmi ja ütleks, et aur ei läinud sugugi kooseluseadusele ja seda ka mitte esimeses järjekorras. Tunduvalt rohkem on ikka riigikaitse ja sisejulgeoleku teemadesse panustatud:

Riigikogu XII täiskogu VIII istungjärgu töönädalatest:

1. töönädalal – kooseluseadusest mitte sõnagi. Kaitseminister esines poliitilise avaldusega „Ülevaade NATO tippkohtumisest Walesis“;

2. töönädalal – kooseluseadusest mitte sõnagi. Võeti vastu otsus kaitseväelaste välismissioonidel osalemise kohta;

3. töönädal – kooseluseadusest mitte sõnagi;

4. töönädal – kooseluseaduse arutelu;

5. töönädal – kooseluseadusest mitte sõnagi. Võeti vastu KVTS muudatus;

6. töönädal – kooseluseadusest mitte sõnagi;

7. töönädal – kooseluseadusest mitte sõnagi. Võeti vastu otsused riigipiiriseaduse muutmise kohta ning erakorralise seisukorra seaduse, hädaolukorra seaduse ja KVTS muutmise kohta. Haakuvad kõik sisejulgeoleku teemaga;

8. töönädal – kooseluseadusest mitte sõnagi;

9. töönädal – kooseluseadusest mitte sõnagi. Otsused Kaitseväe kasutamiseks Afganistani väljaõppemissioonidel, Põhjala lahingugrupis ning NATO peakorteri töös jne.;

10. töönädal – kooseluseadusest mitte sõnagi. Arutati riigikaitseseadust;

11. töönädal – kooseluseadusest mitte sõnagi;

12. töönädal – kooseluseadusest mitte sõnagi.

[quote="pagan"]Erakondadele saadetava ANKEEDI töös olev versioon on siin: https://www.dropbox.com/s/jff8nxyajbxe4 ... y.pdf?dl=0

Kas kollektiivsel ajul on ettepanekuid? Täiendada, midagi ära võtta, ümber grupeerida, kujundada?

Võibolla on asi liiga sisutihe? Saaks pildi selgeks ka vähemate küsimustega?
---------------------------------------

Mina muudaks "kas" küsimused,sest nendele saab ja ja ei vormis vastata. Kuidas,miks jne.oleks palju sobilikum.

Ma jätaks alles küsimused: 1;2;3;5;9;10;11;12;17

ja sõnastaks ümber/lühendaks-kohendaks küsimused
nr.6: "kas teie arvates on 2% kaitsekulutusi piisav, ebapiisav või liiga suur?"
nr.7: "Kui on plaan kaitsekulusid tõsta, siis kui palju ja millised on katteallikad?"
nr.8: "Kas ja milliseid investeeringuid toetate:
*Rannakaitse?
*Iseliikuvad suurtükid?
*Tankid?
*Keskmaa õhutõrje?
*"Rahvasoomuk" ja kodumaine sõjatööstus?
*Väikeüksuse varustus?
*Muu (millised)?"

pagan kirjutas:Vabandan ka sopaloopimise alustamise pärast, aga rahvas peab teadma oma "kangelasi".
Kas foorumlased oskavad nimetada riigikaitse kõige suuremat möödalaskmist ja siduda seda konkreetse kaitseministri/erakonna tegevusega?
EDIT: Pole vaja jamasid üles loetlema hakata. Negativismi niigi palju.
TEGELIKULT ja täpsemalt huvitavad mind need 2 küsimust:

1) Kas on mõni valimistel osalev ex-kaitseminister keda me mingil põhjusel valima ei peaks?
2) Kas on mõni valimistel osalev ex-kaitseminister keda me mingil põhjusel valima just peaks

Siin ei tohiks tekkida erilisi küsimusi...

http://www.parnupostimees.ee/2131253/oh ... le-on-ligi

- Miinijahtijate hanke allkirjastamine
- Sõjaväeluure likvideerimine
- Pärnu vastrenoveeritud sõjaväeosa likvideerimine

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeheks valiti...

Toivo Asmeri, Urmas Klaasi Venemaaga 50 km. viisavaba tsooni loomise idee...

Ukraina konflikti eskaleerudes Ansipi valitsuse destabiliseerimine, asendamine kogenematute lapsministritega, valitsuskriisi, erakorraliste valimiste esilekutsumise võimaluse tekitamine.

Paeti Ukraina fiasko...

Tants pronkssõduri ümber...

Vene ruletti mängib see seltskond Eesti saatusega...

Igas erakonnas on üksikuid eestimeelseid inimesi kuigi ükski erakond pole iseenesest eestimeelne...

Mikser on võimeline valdama inglise keelt. Teeb vahet tankil, jalaväe lahingumasinal ja soomustransportööril. Allkirjastatud Javelini, CV90 hankelepingud, sõjaväelinnakute, lähiharjutusalade aktiivne arendamine...senini kahtlemata parim kaitseminister...ei tegele asendustegevustega.

Samas tasub silm peale visata Mikseri varasematele väljaütlemistele ja meenutada, et tegelikuses oli Mikseril lihtsalt eelmiste poolt ettevalmistatud lepingud vormistsda. Reinsalu oli see, kes hakkas jorama NATO kontingendi vajadusest Eestus(ja kas mitte sotsid talle selle eest tuld ja tõrva kaela ei mananud) ja Ämarisse hävitajaid propageeris.

No kui juba nii ametlikult küsima minna, siis ma natukene kohendasin küsimusi.

Tegelikult ma ootaksin ka asjatundjate, mitte ainult asjaarmastajate panust.
Suht erakordne võimalus siiski. Isegi kui me erakondadelt otse vastust ei saa, nopib ehk mõni asjalikum ajakirjanik küsimused ülesse.

Paistab, et tänu Ukraina teemadele on militaar.net jälgitavus jõudsalt kasvanud.

Hetke seis:

Militaar.net-i VALIMISSTUUDIO 2015.

Küsimused:

1) Kes on teie kaitseministri kandidaat?
2) Mida on teil ette näidata eelmiste kaitseteemaliste valimislubaduste täitmise kohta?
3) Mis on teie jaoks „esmane kaitsevõime”? (Aeg, vastupanu vahendid.)
4) -
5) Milliseid ülesandedeid te näeksite maakaitsele ja üldiselt Kaitseliidule ning milliste ressurssidega on planeeritud
nende täitmine? (Reservistid ja/või vabatahtlikud; relvastus)?
6) Kas teie arvates on 2% SKT-st kaitsekulutuste tase piisav, ebapiisav või liiga suur?
7) Kui on plaan kaitsekulusid tõsta, siis kui palju, mille jaoks ning millised on katteallikad?
8.) Kas ja milliseid investeeringuid toetate?
*Rannakaitse.
*Iseliikuvad suurtükid.
*Tankid.
*Keskmaa õhutõrje.
*nn. Rahvasoomuk.
*Väikeüksuste varustus.

9) Milline on teie plaan riigikaitse teostamise/rakendamise kiiruse osas?
10) Milline on teie plaan tsiviilelanikonna kaitse osas sõjalise konflikti korral Eestis?
11) Milline on teie riigikaitse teostamise plaan B, kui plaan A ebaõnnestub?
12) Millised teie poolt planeeritud võitlejate ja nende lähedaste sotsiaalsed garantiid?
13) Milline on teie hinnangul NATO riikide sõjaline valmisolek Eestit kaitsta?
14) Milline on teie hinnangul NATO riikide valmisolek ebatraditsiooniliste sõjaliste konfliktide lahendamiseks Eestis?
15) -
16) -
17) Milline on teie nägemus vahendite panustamisel Siseministeeriumi valdusalas siseturvalisuse teostamiseks (hetkel ca. 1,7% SKT-st) Millised oleksid vahendite katteallikad?
18) Kuidas teie nägemuses saab riik aidata kaasa kodumaise sõjatööstuse arengule?

Kas 3 ja 9 küsimus on sama asja kohta?

Lemet kirjutas:Samas tasub silm peale visata Mikseri varasematele väljaütlemistele ja meenutada, et tegelikuses oli Mikseril lihtsalt eelmiste poolt ettevalmistatud lepingud vormistsda. Reinsalu oli see, kes hakkas jorama NATO kontingendi vajadusest Eestus(ja kas mitte sotsid talle selle eest tuld ja tõrva kaela ei mananud) ja Ämarisse hävitajaid propageeris.

Jaak Aaviksoo, aprill 2007 – aprill 2011
Mart Laar, aprill 2011 – mai 2012
Urmas Reinsalu, mai 2012 – märts 2014

Peale sõnademulina polnud sellel kambal sisuliselt midagi ette näidata...

Mikser sai oma õnneks ja populaarsuse kasvuks ka maailma poliitilise olukorra muutumise. Eelnevalt ju ei olnud sellist probleemi. Selle julgeolekuteema oluliseks muutmise peal on endale profiiti lõiganud kõik erakonnad. Seda ei saaks ainult eelmiste ministrite tegemata tegemiste alla panna.

Julgeolekuteema muutus oluliseks juba peale 2008 aasta Gruusia sõda. Mõned asjad oleks võinud siiski palju varem ära teha. Teati kõik see aeg, et Eesti tankitõrjevõimekus on pelgalt sümboolne. Aastal 2001 oli plaan Javelin hankida aga tervelt 13 aastat hiljem sai see teoks. Mitu korda seda riigikaitse arengukava viimastel aastatel ümber on tehtud...pidev kaootiline tõmblemine...ei mingit järjepidevust ega pikemaajalist planeerimist.

Kapten Trumm kirjutas:

Seda justnimelt slaavlastel.
Kaukaaslaste seas olevat olukord tunduvalt parem.

Kaukaaslaste tugevuse aluseks peetakse traditsioonilisi pereväärtusi ja religiooni.

Kaukaasias ütleb mees mida teha, meil on mingid arusaamatud ebavõrdsekohtlemisevastasedsoovõrdsusvolinikud....

Ma neid väikeseid moslemiusulisi hõimukesi eriti kaukaaslasteks ei loe, on ühed imelikud moodustised. Aga paari grusiini tunnen väga hästi ja gruusia peres on naisel päris korralik sõnaõigus ja pereemal on see lõplik otsustusõigus.

Selgitamaks lugupeetud kaasfoorumlasele "tasa" tema pisut vast erapoolikut suhtumist, siis mõned viited sotside varasemast suhtumisest kaitsekuludesse ja üldse riigikaitsesse.

Mikser aastal 2011...

Sotsiaaldemokraadid leiavad, et valitsuse planeeritava 2,1-protsendilise eelarvedefitsiidi ja loodetava kolmeprotsendilise majanduskasvu juures on kaitse-eelarve kavandatav 22protsendiline kasv ülepingutatud luksus.

Et ennetada süüdistusi «kaitse-eelarve kallale minekus», tahan rõhutada: sotsiaaldemokraadid austavad kõiki Eesti võetud kohustusi ja toetavad riigikaitsekulutuste kasvu nii nominaalselt kui ka protsendina SKTst.

Kuid me arvame, et defitsiidis eelarve puhul võiks see kasv olla valitsuse poolt kavandatust märksa mõõdukam.

http://www.sotsdem.ee/2011/page/10/?pag ... group_id=0

Marianne Mikko...

"Lugesin hämminguga kaitseminister Urmas Reinsalu väljahõigatud mõtteid tema USA visiidi ajal NATO vägede hädavajalikkusest Euroopas, eriti aga Eestis," tunnistas Mikko Delfile.

"Mind paneb imestama, millise mandaadi alusel või vähemalt millise raporti ajel oli Reinsalu sunnitud nii kirglikult ameeriklasi Eestile appi kutsuma," ütles Mikko.

Ta märkis, et talle teadaolevalt ei ole riigikogu riigikaitsekomisjonis, kus arutatakse alatasa riigikaitselisi sõlmprobleeme ja keerdküsimusi, sellises hüsteerilises võtmes NATO vägede toomise vajadusest Eestisse rääkinud ei minister, ei kõrgemad ohvitserid ega ka militaaranalüütikud kunagi viimase kolme aasta vältel.

"Ajal, mil USA on oma kohustusi Euroopas vähendamas, on jutt USA vägede alalisest viibimisest Eesti pinnal pigem populistlik soovmõtlemine kui tõsiseltvõetav ettepanek,"

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=67586246

Eiki Nestor...

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori kinnitusel oleks rasketel aegadel igati mõistlik külmutada Eesti riigi kaitsekulutused.

Kaitsekulutuste külmutamine on ühtlasi üks kuueliikmelise töörühma ettepanekutest. Peale Nestori toetab seda ideed ka SDE esimees ja rahandusminister Ivari Padar, kirjutab Postimees.

Kui külmutada kaitseminister Jaak Aaviksoo valitsemisala eelarve, saaks tuleval aastal kokku hoida hinnanguliselt kuni pool miljardit krooni, mida saaks kasutada näiteks sotsiaalvaldkonnas.

http://www.ohtuleht.ee/279921/nestor-ku ... ekulutused

Nüüd siis vaatame, kes ja millal alustas toimetusi nendesamade Javelinide ja jalaväe lahingumasinate ostuks...

Kaitseminister Urmas Reinsalu allkirjastas ja saatis valitsuskabinetile heaks kiitmiseks ettepaneku alustada ametlikke läbirääkimisi Madalmaade Kuningriigiga jalaväe lahingumasinate CV9035NL hankimiseks.

„Kaitseministeeriumi konsultatsioonid liitlastega on olnud edukad,“ ütles kaitseminister Urmas Reinsalu kaitseministeeriumi pressiteates. „Oleme riigikaitse arengukavas määratud kaitseväe esimese suurvõime loomiseks astunud pika sammu ja põhimõtteliselt on võimalik saada esimesed jalaväe lahingumasinad kätte juba järgmisel aastal.“

Reinsalu sõnul tuleb viivitamatult jätkata tööd järgmiste suurvõimete loomiseks ning hankida liikursuurtükid ja kolmanda põlvkonna tankitõrjesüsteemid. „Muutunud julgeolekuolukord nõuab seda,“ ütles ta

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=68291895

Plaan 2014 aastal tankitõrjererelvade ja IFVde ostuks pandi niisiis maha juba aastal 2013, Reinsalu ministriksoleku ajal.
http://www.postimees.ee/2086486/kaitsev ... -suurtukke

Kuidas ja kes astus samme liitlasvägede Eestisse saabumiseks? Ikka seesama Reinsalu oma USA visiidil, millega pani võrdväärselt nördimusest nõretama nii Venemaa asepeaminister Rogozini...

«Mõned rahvad on valmis oma vabaduse ja iseseisvuse eest surema, aga mõned poliitikud teiste inimeste saapaid viksima,» kirjutas Rogozin 7. jaanuaril Twitteris, viidates Firstnews.ru artiklile «Eesti kaitseminister oleks rõõmus USA sõjavälise kohalolu üle oma riigis».

Urmas Reinsalu sõnas esmaspäeval USAs Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuses peetud kõnes, et Eesti on mures USA sõjalise mõjujõu kahanemise pärast Balti regioonis ja Euroopa riikide soovimatuse pärast täita NATO kaitsekulutuste nõudeid.

«Muidugi kroonijuveel oleks alaline Ameerika Ühendriikide üksuste kohalolu Euroopa pinnal. Mul oleks väga hea meel näha USA üksuste alalist kohalolu oma kodumaal, aga ma mõistan ka tänaseid olusid,» ütles Reinsalu pärast kõnet ajakirjanike küsimustele vastates.

http://www.postimees.ee/2657034/reinsal ... t-sautsuma
...kui ka Ojulandi...

„See on lihtsalt uskumatu, et meie kaitseminister räägib sellist juttu. Eesti julgeolekule ning omariiklusele ei oleks võõrvägede püsiv kohalolu kindlasti mitte kasulik, minu kõrvadele kõlab see avaldus provokatiivsena

http://www.postimees.ee/2654668/ojuland ... iinlikkust
...koos sotsiaaldemokraadi Mikkoga.(vt viidet ülal).

Õhuturve teemale saab vastuse vast siit...

„Konsulteerides ja analüüsides Vene Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tõttu muutunud Euroopa julgeolekuolukorda Ameerika Ühendriikidega, küsisin õhuturbe tugevdamist meie õhuruumis,“ ütles Reinsalu. „Mul on hea meel, et Eesti kõige olulisem liitlane nõnda kiiresti sellele palvele positiivselt vastas.“

Reinsalu sõnul on NATO heidutushoiak paindlik ja muutub vastavalt julgeolekuolukorrale. „Vene Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu on muutnud julgeolekuolukorda ning seetõttu on loogiline, et õhuturvet tugevdatakse. Põhja Atlandi Nõukogu arutab ka teisi võimalikke heidutuselemente,“ lisas kaitseminister.

Kuue lisahävitaja ja tankerlennuki toomine Läänemere piirkonda tõstab NATO õhuturbe võimekust, andes NATO õhuturbele suurema paindlikkuse ja ulatuse. Tänasest viivad Eesti, Läti ja Leedu õhuturvet läbi Ameerika Ühendriikide kümme hävitajat F-15 ja tankurlennuk.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=68181979

Kokkuvõttes on selge, et kuulutada Mikserile eelnenud kaitseministreid muidumeesteks on ilmselgelt ülekohtune. Pigem on Mikser oma erakonnaga see, kes Eesti kaitsevõimekusele võimaluse avanedes kaikaid kodaratesse loobiks. Hetkel õitseb mainit isand lihtsalt teiste tööviljal.

Ma küsiks selliseid küsimusi:
1."Millise kaitsekulutuste taseme juures tulevad välisinvesteeringud Eestisse ja millise juures kaotame neid seoses julgeoleku riskiga?"
2."Kui suure protsendi SKT peame "korstnasse kirjutama" Kreeka lahkumisel eurotsoonist?" või siis "Kas Kreeka lahkumisel eurotsoonist kaotame suurema summa laenutagatisena kui on meie aastased kaitsekulutused?"
Eile oli viimaste aastate asjalikum Foorumi saade (puudusid poliitikud) kus Meelis Mandel(Äripäeva peatoimetaja) väitis Eesti kaotuseks Kreeka lahkumisel eurotsoonist pool miljardit euri. Loomulikult minu teine küsimus tekitab poliitikutes suurt vastuseisu,sest need otsused ESTF ja ESM toetuseks ja loomiseks võeti vastu nii,et rikuti Eesti Põhiseadust kes see nüüd tahab tunnistada oma vigu.

Ei märganud kohe teemat, aga tervitan väga ksf pagana initsiatiivi!

Erakondadele esitatav ankeet on hea mõte, mul siin väikesed infotehnilised probleemid selle dropboxiga, aga antud teema võiks meie riigikaitse analüüsi koht olla. Eesti kaitsepoliitika on muidugi üsna lai ja selle peamine osa tegelikult tehakse Välisministeeriumi liinis, kuhu langevad Eesti suurimad kaitsepoliitlised kordaminekud nagu Vene vägede lahkumine ja NATO-ga liitumine. Tegelikult võiks ka selles osas mingi eraldi teema olla, see teema võiks keskenduda rohkem militaarasjale ehk riigikaitse instrumentaalsele poolele, mis on ka meie foorumi mõte.

Eesti riigikaitse lähiajaloo osas võiks alustada posiitiivsest ja tuua välja kolm kõige positiivsemat sündmust/otsust.
Minu valik:

- Eesti rahval on säilinud kaitsetahe - rahvas
- kaitsekulude viimine vähemalt 2% SKT-st - Minu teada oli see IRL-i ja Mart Laari nõudmine koalitsioonikõnelustel, millega Ref ja sotsid nõustusid.
- ajateenistuse säilitamine olukorras, kus isegi NATO peasekretär Robertson nimetas seda raharaiskamiseks - tegemata lolluse autoreid on raske nimetada, aga ka see oli oluline otsus
http://epl.delfi.ee/news/eesti/lord-rob ... d=51143354
võib-olla jätame siinkohal nimetamata need lollid, kes seda ideed innukalt toetama asusid.

Kolm kõige suuremat lollust:

- miinijahtijate ost - kaitseminister Jürgen Ligi
- Ottawa konventsiooniga liitumine - välisminister Ojuland, kaitseminister Margus Hanson
- oluliselt muutnud julgeolekuolukorras kaitsekulutuste oluline tõstmata jätmine 2015. aasta eelarves kasutades m h krediidivõimalusi - Reformarite-sotside koalitsioon

Ma pean tunnistama, et ma mingi Ref vihkaja nüüd ei ole, aga nende negatiivsesse valgusesse jäämine on ilmselt ka seetõttu paratamatu, et nad on kogu aeg võimul ja neil on Jürgen Ligi. Tasakaaluks peab ütlema, et NATO-sse astumise ajal oli välisminister Ojuland, kuigi see oli ikka väga pikaajalise poliitika vili ja õnnelik juhus G W Bushi USA presidendiks saamisel. Viimase aja positiivne sündmus on tegelikult ka USA kompanii ja Ämari lennuväljal baseeruvad liiltased, aga need on jälle saavutused kusagil välispoliitika piirimail (aga poliitikute nimedest rääkides Paet, Mikser ja asja ajas ikka oluliselt ka Reinsalu).

Martin Peeter kirjutas:kaitsekulude viimine vähemalt 2% SKT-st - Minu teada oli see IRL-i ja Mart Laari nõudmine koalitsioonikõnelustel, millega Ref ja sotsid nõustusid.
- Ma pean tunnistama, et ma mingi Ref vihkaja nüüd ei ole, aga nende negatiivsesse valgusesse jäämine on ilmselt ka seetõttu paratamatu, et nad on kogu aeg võimul ja neil on Jürgen Ligi.

Meeldib või mitte, aga see, et kaitsekulud 2% üldse jõudsid(ja ka sinna pidama jäid), on siiski ennekõike Refi (ja ka J: Ligi) saavutus.

Lisaks kuulub Ligi kontosse kaitseministrina Eesti kaitsekulude suurim tõus üldse.(oli vist üle 30% võrreldes eelneva aastaga)
Ka võiks ehk Ligi positiivse poolele panna just tema ajal toimunud KM kui riigiasutuse tuntav efektiivsuse tõus.
(Iga riigiasutus on lõpuks oma olemuselt bürokraatlik masinavärk, mõni lihtsalt on efektiivsem ja tulemuslikum, kui teine.)
Kontrast KJPSga oli ikka tuntav.

Minult veel üks teema millest saaks küsimuse.
"Kaitsekulutused 2% SKT on kõigilt nõutud miinimum tase, miks ei jagata või korrutada seda nõuet läbi vastava koefitsendiga sõltuvalt riigi asukohast?"
Näiteks võiks Belgia kaitsekulud olla 1% tasemel ja Kreekal 3% tasemel. Midagi pole teha igal riigil on oma iseärasused küttekulud võivad samuti sõltuvalt asukohast kordades erineda.
Kreekal kulub jälle küttele tunduvalt vähem võrreldes Belgiaga...