URMET KOOK: Hulkade psühholoogia
01. aprill 2003 00:00
Viktor Suvorov kirjutas raamatus “M-päev”, et Stalini laual olevat omal ajal olnud tähtsal kohal üks raamat – prantsuse psühholoogi ja sotsioloogi Gustave Le Boni 1895 ilmunud teos “Hulkade psühholoogia”.
Prantslase raamatu vastu olevat suurt huvi tundnud ka Hitler. Mõlemad eelmise sajandi diktaatorid õppisid Le Boni raamatust massi käitumise hingeelu ning selle suunamist ja juhtimist.
Le Bon kirjutas, et kollektiivses hinges kaovad inimeste intellektuaalsed võimed – hulgas ei kuhju mõistus, vaid ühetaolisus. Hulk on intellektuaalselt madalamal üksikisikutest, sest üksikisik allutab oma arvamuse hulga arvamusele. Seetõttu on hulki ka lihtne manipuleerida ja suunata. Hulgad on anonüümsed, hulgal puudub vastutus, vaatlemisvõime ja ka kriitiline meel. Hulgad väljuvad tihti kontrolli alt.
Ei, ma ei hakka siunama interneti kommentaatoreid, kuigi Le Boni teooriat annab ka selle fenomeni kirjeldamiseks kasutada. Le Boni “Hulkade psühholoogia” sobib hästi selgitama pühapäeval Tallinnas toimunud sõjavastast meeleavaldust, mis kasvas ühel hetkel üle selliseks märuliks, mida taasiseseisvas Eestis pole varem nähtud.
Mulle meenutas üleeile toimunu mõneti kuue aasta tagust meeleavaldust Tartus, kus tudengid ja kooliõpilased avaldasid meelt sõidusoodustuste uue korra vastu ning kus algselt rahumeelne üritus kasvas Tartu maaliinide bussijaamas üle parajaks laamendamiseks – noored ronisid busside katustele, kõigutasid neid ja lõid puruks paari bussi tuled. Parafraseerides Le Boni, vaevalt et igaüks eraldi neist kunagi nii oleks käitunud, aga massis olles kadus oma mina ja asendus kollektiivse kirega.
Sõjavastaseid meeleavaldusi toimub praegu Euroopa suuremates linnades iga päev, mistõttu polnud Tallinnas toimunu mingi erand. Pigem võinuks küsida, miks meil midagi pühapäevani toimunud polnud. Seletada seda mingi rahvusliku eripäraga, nagu mõned seda teevad, minu arvates ei saa – Soomes on meeleavaldused üpris tavalised.
Erandlikuks tegi märuli see, et meeleavaldajate põhimassi moodustasid Ida-Virust pärit vene keelt kõnelevad noorukid. Kuuldavasti olnud märuli ninameeste seas varem küll varastamiste, küll narkomaaniaga politseile vahele jäänud tegelasi. Kuigi selle, kas meeleavaldus kasvas üle märuliks spontaanselt või kellegi teadlikul suunamisel, selgitab kapo, on üpris selge, et märulis kanaliseerusid märksa sügavamad probleemid kui vene noorukitele teismelise eas omane agressiivsus ja Le Boni kirjeldatud karjamentaliteet.
Üks põhjus on kindlasti see, et meelt avaldanud vene noorukid elavad hoopis teises meediaväljas kui nende eestlastest eakaaslased. Nad saavad oma teadmised ja info SAT-i vahendusel levivatest arvukatest Vene telekanalitest, mis on näiteks Iraagi sõja kriitikas sama objektiivsed kui CNN jänkide saavutusi kiites.
Aga ühest asjast ma selle meeleavalduse puhul küll aru ei saanud. Sellest, kus olid pühapäeval meie suured rahuvõitlejad eesotsas Jaan Kaplinskiga? Miks nemad ei läinud välja ega juhatanud vägesid nii, et meeleavaldus oleks jäänud RAHUmeelseks.
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/urmet- ... d=50951000
Sõjavastased märatsesid USA saatkonna ees (0)
Allar Viivik, 31. märts 2003
http://www.ohtuleht.ee/137862/sojavasta ... tkonna-ees
Gustave Le Bon - Hulkade psühholoogia 1936
* * * * * * * * * *
Põnev intervjuu: Vene-Ukraina konfliktist psühholoogi vaatenurgast
Esmaspäev, 29. september 2014 kell 15:34
Aleksandr Asmolov: Psühholoogiateaduses eksisteerib niisugune fenomen, millel on huvitav nimetus – “Hanloni habemenuga“ ehk “Ockhami habemenuga“: “Ära kunagi pane pahatahtlikkuse arvele seda, millele rumalus on piisavaks seletuseks.“ Umbes sama väitis ameerika ulmekirjanik Robert A. Heinlein oma novellis “Logic of Empire“: “Te üritate seletada kurja kavatsusena seda, mis on tavalise rumaluse tagajärg.“ Margaret Thatcheri pressisekretär Bernard Ingham väljendas seda kord veelgi lihtsamalt: “Ämber, aga mitte vandenõu.“ Lõpuks kirjeldas seda üsna täpselt vene kirjanik Viktor Pelevin: “Maailma ei valitse mitte salajane loož, vaid selge lollus.“ Tänases olukorras viibivatel inimestel soovitaksin pidada meeles vähemalt üht neist tsitaatidest, sest muidu näeme viimasel ajal kõikjal ainult vandenõuteooriaid. Psühholoogilise reaktsioonina nendele teooriatele käivituvadki teadustamata psühholoogilised mehhanismid – projektsioon, ratsionaliseerimine, alaväärsuskompleksi kompensatsioon jms nähtused nii isiksuse kui ka rahvusvahelise poliitika tasandil. Lisaks tuleb mõista ka neid kaitsemehhanisme, mida tänapäeva psühholoogilised sõjad meile ilmekalt demonstreerivad. Nende mehhanismide vabanemisele alateadvuse sügavustest ongi rajatud psühholoogiline sõda.
Ratsionaliseerimine on projektsiooni järel teine kaitsemehhanism. Vana hea Sigmund Freud selgitas seda nii, et viinamarjad on ikka hapud, kui me nendeni ei ulatu. Meie ratsionaliseerime võimsalt Lääne käitumist, Lääs aga Venemaa käitumist. Lääs ei suuda saavutada oma eesmärke Venemaa ja Ukraina vahel kujunenud olukorras. Venemaa ei suuda saavutada oma eesmärke vastasseisus Ukrainaga… Ja seal, nagu selgub, ongi viinamarjad hapud. Adleri klassikaliselt kirjeldatud kolmas mehhanism on kõigile tuntud alaväärsuskompleksi kompensatsiooni mehhanism. Seda mehhanismi on paljud teadlased illustreerinud Hitleri tegevuse ja käitumisega: võitluses omaenese kompleksidega üritas ta võita kogu maailma. Kõik kolm kaitsemehhanismi – projektsioon, ratsionaliseerimine ja kompensatsioon – on prisma, mille kaudu saab vaadelda nii poliitikuid kui mistahes teisi psühholoogilise sõja ohvreid.
Tuletan seda kõike meelde selleks, et oleks arusaadav – me kõik, igaüks meist, oleme juba mingil määral psühholoogilise sõja ohvriks langenud. Meil tuleks esitada küsimus – kuivõrd on igaüks meist valmis sattuma psühholoogilise nakkuse ja psühholoogilise kaitse võimusesse. Sinu enda depressioon on tõeliselt raske olukorra tagajärg. Kuid see on ka olukord, mil oled ka ise muutunud kõige erinevamate jõudude poolt manipuleeritavaks.
Tänapäeval on psühholoogilised mõõgaristamised omandanud väga suure ulatuse. Seda on märgata keelenditest, sest pange tähele, kuidas keel hakkab just nagu proletkulti aegadel järsult uuesti lühenema. “Ukrid“, “vatnikud“, “koloraadod“ – nii on inimesed hakanud üksteist ristima. See on hõõguva viha keelepruuk ja killerite keel – psühholoogiline tulevahetus.
Grigori Asmolov: Tuleks arendada mingeid personaalseid tehnikaid distantseerumiseks ja teadvustamiseks, et ei tohi lasta end kaasa vedada, muutudes sisuliselt instrumendiks kellegi kätes. Tuleb arendada informatsioonilist immuunsust, mis ei luba kellegi manipulatsioonidel sinu isiklikku ruumi tungida.
Aleksandr Asmolov: Meie vaktsiiniks on arendada igas inimeses kriitilist mõtlemist ja pädevust, refleksiooni. See on suurepärane psühhotehnika – enese eest seismine selles maailmas. Kui ma olukorda ei reflekteeri, muutun ma zombiks. Zombistumine aga tähendab alati vastutustundetut käitumist. Varem või hiljem saabub tund, mil inimene väljub nakkuse ruumist, nagu Strugatskite “Asustatud saares“, ja hakkab küsima: “Kas see olen tõesti mina? Mis minuga toimus? Kas mina sandistasin ja alandasin inimesi?“
Allatulistatud Boeing seadis kahtluse alla müüdi, et Venemaal on sündimas kodanikuühiskond. Me muutusime kollektiivse afekti ohvriteks. Praegu kõlab hingekell Venemaa kodanikuühiskonna lootele.
http://www.telegram.ee/maailm/ponev-int ... atenurgast
* * * * * * * *
Специалисты по манипулированию психикой используют множество различных технологий, позволяющих им управлять людьми. Знать такие методы необходимо в т.ч. и в целях противодействия подобного рода манипуляциям. Знания — сила. Именно знание о механизмах манипулирования психикой человека позволяет противостоять незаконным вторжениям в психику (в подсознание человека), а значит и обезопасить себя таким образом.
Следует отметить, что приемов психологического воздействия (манипулирования) очень большое количество......
http://psyfactor.org/lib/zelinski2-11.htm
* * * * * * * *
C. A. Зелинский 2008
Информационно-психологическое воздействие на массовое сознание
http://www.mediagram.ru/netcat_files/10 ... d712f9b13c