www.militaar.net

The bodies was found under the construction work, and they have only about 6 hours to recover them.

Kui kõik läinuks plaanipäraselt, kõlanuks Pärnu külje all Sauga mõisa varemetes 90 meetri kaugusel kalurikülast päratu kärgatus.

Valge Ford Escortiga saabusid mõisavaremete juurde aardekütid. Mehed tulid kindla eesmärgiga. Kaasa võetud miinipilduja miin, kaks lõhkeainega täidetud raudtoru ja lõhkeaine klots pidid aitama seda saavutada.

Toona 25-aastane Dmitri ja 38-aastane Maksim läksid tunamullu oktoobri lõpus mõisa peahoone piklikku keldrisse ja panid osadest kokku teibitud lõhkeseadeldise tagaseina orva. Vooluallikana kasutasid nad autoakut. Mehed vedasid kaadervärgiga ühendatud paarikümnemeetrise elektrijuhtme akna kaudu õue, keerasid teise juhtmeotsa ümber detonaatori ja püüdsid plahvatust esile kutsuda. Detonaator tegi aga väikese põpsu ja kõmakat ei käinud.

Mehed jätsid lõhkeained seinatühemesse ja läksid minema. Kui nad paar päeva hiljem naasid, oli seadeldis aga kadunud.

Kahtlane pakk

Juhuslikult tundis samal ajal Sauga mõisa varemete vastu huvi ülikoolis uurimistööd teinud naine. Tunamullu 30. oktoobril kohtus vana maja konstruktsioone pildistanud ja mõõdistanud tudeng varemete juures kahe mehega. Dmitris tundis naine ära lapsepõlvetuttava. Samu mehi oli ta näinud mõisa juures mõni päev varemgi.

Dmitri ja Maksim pärisid, mis huvi naisel hoone vastu on. Kuulnud, et ta uurib seoses uurimistööga selle ajalugu ja konstruktsioone, hakkasid nad mõisa kohta küsima. Maksim uuris, millal maja on ehitatud ja kas seal võib olla midagi väärtuslikku. Veel tahtsid mehed teada, miks on peahoone all kelder vaid osaliselt ja kas kelder võiks olla maja teiseski pooles.

Mehed tundsid huvi sellegi vastu, mida üliõpilane lõputöös mõisaga teha soovitab. Samal ajal meeste peas vasardanud mõtteid arvestades on kõlanud vastus mõneti irooniline: «Restaureerida või konserveerida.»

Paar tundi hiljem läks uurimistöö tegija keldrisse pildistama. Järsku märkas ta orva, mis tema mälu järgi oli eelmisel päeval olnud tunduvalt suurem. Lähemale minnes avastas naine nišist teibitud paki. Puudutada ta seda ei julgenud, küll aga tegi telefoniga pildi.

Olles nähtut lähedastega arutanud, helistas naine numbril 112. Õige pea tuldi talle politseiautoga järele ja paluti leiukoht ette näidata. Sündmuspaigal kahtlase paki eest paar kivi eest tõstnud politseinik kutsus viivitamata demineerijad.

Prokurör Kristine Tamme sõnutsi oli juhtumi lahendamisel suur osa juhuslikul tunnistajal, kes teavitas kahtlasest esemest ametivõime. «Samuti andis tulemuse lõhkeseadeldise komplekteerimisel kasutatud teibile määratud DNA-ekspertiis, mis viis ühe süüdistatavani,» avaldas Tamm.

Politseinikud leidsid meeste juurest läbiotsimisel ümberehitatud ebaseaduslikke relvi ja väikeses koguses laskemoona.

Dmitri tunnistas uurijatele, et nad võtsid lõhkeseadeldise koostisosad enne Uus-Sauga tänavale varemete juurde minemist Pärnus Raba tänaval auto- ja motospordiga tegeleva mittetulundusühingu ruumidest. «Olin kursis, et klubi ruumides on laskemoona, mürsukesti, miine, granaate ja lõhkeainet,» sõnas ta. «Ma ei teadnud, kas klubis olnud esemed on maketid või lõhkekõlblikud.»

Nagu läbiotsimisel selgus, oli üks klubi ruumidest Maksimi ja tema hobi päralt. Kuuldavasti oli sinna ligipääs üksnes Maksimil. Tema klubijuhist isa väitis, et teadis poja militaarhuvist, kuid seal hoitud relvast, relvaosadest ega laskemoonast mitte.

Dmitri võttis omaks seadme komplekteerimise.

«Paigaldasime seadme, kuna arvasime, et seina taga on varjatud ruum,» põhjendas Dmitri. «Tahtsime teha seina avause ja pääseda suletud ruumi, mille olemasolu pidasime hoone kuju arvestades tõenäoliseks. Lootsime, et ehk pääseme avastamata ruumidesse ja leiame midagi huvitavat.»

Et kaadervärk seina sisse ära mahuks, eemaldasid mehed lahtiseid kive. «Asetasin kive tagasi, et laeng läheks õiges suunas,» rääkis Dmitri ülekuulajatele. «Proovisime õhkida õhtusel ajal, et kedagi kõrvalist juures ei oleks.»

Varem teist juttu rääkinud Maksim tunnistas, et leidis miinipilduja miini paar aastat tagasi Sõrve poolsaare kunagistest lahingupaikadest metallidetektoriga. Leitud miini viis ta autoga motoklubisse.

Trotüülilaeng ja detonaator sattunud Maksimi kätte juba 1997. aastal. Mis puutub Vene päritolu lennukipommi vahelaengusse, siis jäi Maksim varem öeldu juurde: see vedelenud Sauga mõisa lähedal kraavis.

Uudishimu palk

Kui Dmitri rääkis lootusest leida midagi huvitavat, nimetas Maksim uurijatega rääkides motiivina uudishimu: kas kokkupandud seadeldis teeb pauku? Õhkimine ei õnnestunud, sest sõbrad kasutasid õppedetonaatorit.

Peale motoklubist leitu avastasid uurijad ebaseaduslikku kraami Dmitri kodustki. Peale roostes padrunite oli seal kaks tulirelva: õhu toimel töötav sportpüss ja kärbikuks tehtud jahipüss.

Relvad kuulusid tegelikult Maksimile, kes pidi vahepeal vangi minema ja andis need sõbra kätte hoiule. Korduva joobes juhtimise eest karistust kandnud Maksim sai vabadusse mõni kuu enne katset mõisavaremeid õhkida.

Relva ega lõhkeaine käitlemise luba Dmitril ega Maksimil pole.

Pärnu maakohus mõistis mehed eelmisel nädalal jõustunud otsusega süüdi mitmes kuriteos. Dmitrile määras kohus plahvatuse tekitamise katse, lõhkeaine ja lõhkeseadeldise, relvade, laskemoona ja summuti ebaseadusliku käitlemise eest tingimisi nelja aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistuse viieaastase katseajaga.

Seadeldise jaoks miini ja lennukipommi hankinud Maksimi karistas kohus plahvatuse tekitamise katse ning lõhkeaine ja lõhkeseadeldise ebaseadusliku käitlemise eest tingimisi viieaastase vangistusega niisama pika katseajaga.

Kohtunik Teet Olviku arvates on nii suures koguses lõhkeaine ja muu sellise leidmine üsna ebatõenäoline. «Ilmselt oli siiski tegemist materjali kogumisega eri kohtadest,» lausus ta. «Õnneks ei toonud see ohtlik kuritegu kaasa raskeid tagajärgi.»

Peale roostes padrunite oli seal kaks tulirelva: õhu toimel töötav sportpüss ja kärbikuks tehtud jahipüss.

plekkpea kirjutas:Akuperfo oleks säästnud kõiki, kuid hea, et nii läks.

oliver kirjutas:Mis riist see õhu toimel töötav sportpüss on, 5,5mm õhkrelv?

Demineerijad räägivad saates oma karjääri meeldejäävamatest sündmustest. Näiteks sellest, kuidas üks Lõuna-Eesti kooliõpetaja kasutas leitud mürsku lehmavaia kinni löömiseks. Aga ka traagilistest, kus poiss kaotas elu, sest hoidis detonaatorit hammaste vahel.