www.militaar.net

No krt, see on mingi skolastika.

Kas karistused kehtisid kõigile ühtemoodi ? Nope.
Mats poodi üles, mõisnik sai tingimisi viis rubla trahvi.

Ma pakuks ikka väga ranget eraomandi definitsiooni. Äkki siis selline:
Eraomand kehtib reaalselt riigis kus SUVALISEL VANDIL on õnnestunud mingit omandit vähemalt 50 aastat enda käes hoida ilma rekvireerimise, natsionaliseerimise vms ohuta.

Madis Reivik kirjutas:Kas karistused kehtisid kõigile ühtemoodi ? Nope.
Mats poodi üles, mõisnik sai tingimisi viis rubla trahvi.

Isegi kui see nii oleks olnud, puuduks karistusõiguse sellisel seisuslikkusel igasugune seos eraomandi olemasoluga.

Madis Reivik kirjutas:Ma pakuks ikka väga ranget eraomandi definitsiooni. Äkki siis selline:
Eraomand kehtib reaalselt riigis kus SUVALISEL VANDIL on õnnestunud mingit omandit vähemalt 50 aastat enda käes hoida ilma rekvireerimise, natsionaliseerimise vms ohuta.

Mina jällegi pakun välja, et eraomandi defineerimine väljub kaugele käesoleva teema raamidest.

Polnud see Tsaari-Venemaa midagi erilist ja ainukordset, tiba mahajäänud oli aga võttis kiiresti muule maailmale järgi. Oleks võtnud ka riigikorralduslikult, aga siis said bolševikud pumba juurde ja kõik meile teada ainukordne ja kordumatu on põhiliselt nende pingutuste tulemus. Eestlased olid eluga tsaaririigis enne I MS üldiselt väga rahul ja meenutasid seda aega hiljem sooja sõnaga, selline hakkajam rahvas. Maa saamisega oli Eestis raskusi, aga mujalt sai seda ka (eesti asundused ja Toots mõisavalitsejaks). Linnades olid teenimisvõimalused päris head kui vähegi haridust oli.

Ajalugu lugedes on küll jäänud mulje et suht viimasel hetkel hakkas Nikolai II midagi tegema, varem käis ikka üles-alla, enamasti alla ja sada aastat euroopast tagapool. Baltisaksa mõisnikud oma mälestuses ikka kurdavad seda venekeelsete ametnike kivipallurlust ning eks vene eliit pani sealt ka igal võimalusel ajama, nt Keila Joale või Haapsallu

Polnud see Tsaari-Venemaa midagi erilist ja ainukordset, tiba mahajäänud oli aga võttis kiiresti muule maailmale järgi. 

Kui vähegi vene majandusteadlaste kirjutisi lehitseda, siis jääb silma, et valdavas enamuses tõdesid ja tõdevad need tsaari-Venemaa majanduslikku mahajäänust USAst 100 ja Lääne-Euroopa riikidest 60-70 aastat. Ja selle jätkuvat suurenemist. Ja ka Stalin tõdes otse ja häbenemata 1931 aasta kõnes- Мы отстали от передовых стран на 50–100 лет. Мы должны пробежать это расстояние в десять лет. Либо мы сделаем это, либо нас сомнут. Nii et ei vähenenud see vahe tsaariajal ning veel vähem nõukogude aegadel.

Eelmisel aastal tähistasime näiteks 150 juubelit oma esmase raudteesüsteemi rajamisest (millel oli ikka väga suur ja positiivne mõju meie kubermangude arengule) ning möödus ka 107 aastat esimese telefonitehase asutamisest (alguse sai Eesti moodne infotehnoloogiatööstus), mõlema saavutusega oleme küll Euroopa viimaste seas aga, mis seal ikka, et veits "maalt ja hobusega", kokkuvõttes pole ju hullu.

Aga sa uuri ajaloost millal raudtee Inglismaale tehti ja kes nt Eestis raudtee ehitust ajas. Tehti ära mitte tänu tsaarile aga hoolimata tsaarist, nagu ikka kõik vene värgid.

USAs ehitati raudteid juba 1760ndate paiku (esimene toimiv oli vist 1720), tsaaririigi esimene oli 1836...

Eesti industraliseerimine käis tõesti üle eestlaste peade, sest baltisakslased ei tahtnud talupoegadele kutseharidust lubada kuna kartsid, et see tõmbab nad põllutöödelt eemale ja alguses toodigi kogu vajalik tehniline personal Venemaalt, Poolast, Saksamaalt ja mujalt sisse. Moodsa infrastruktuuri ja tööstuse kasvades kasvas ka vajadus tööjõu järele ning 19. sajandi teisel poolel lubati ka eestlastel tehnikaharidust omandada. Esimene korralik Eesti tehnikakool oligi 1880 aastal tegevust alustanud Tallinna Raudtee Tehnikakool, sest 1870 avatud raudtee vajas suuremal hulgal raudteelasi.

Merekoolid olid varem.

Olid tõesti, Heinaste merekool 1864 oli esimene ja siis avati neid veel Narvas, Paldiskis, Käsmus ja Kuressaares. Tehnilise mõtte arengus ei ole neil aga võrdväärset tähtsust Tallinna raudteekooliga. Eesti enda tehniline intelligents - insenerkond sai alguse samasest raudteekoolist ning Riia, Peterburi, Moskva, Kiievi, Varssavi, Helsinki õppeasutustest, mis siis tippnes lõpuks meie enda alma materi ehk TalTechi asutamisega.

tympsa kirjutas:Üks teatav endine linnapea peitis kohvritäie 500-krooniseid oma kinnistul kilekoti sees, kust läbiotsijad need leidsid mitu aastat peale seda kui kroon enam ei kehti .Kui ta oleks need rahad õigel ajal kuldmüntide vastu vahetanud ja kulla õunapuu alla kaevanud, ei saaks keegi milleski süüdistada.

Keegi ei keela neid ka täna panka viia ja euride vastu vahetada.

https://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-k ... sularahaks

Igatahes tavaline lihtne söögikraam oli odav... "Kevade" 5 kopika eest poisisületäie saiade ostmist teab igaüks, aga Gorki "Endistes inimestes" leidub selline lause:

На-ка вот тебе двугривенный, — иди и принеси косушку водки, на пятачок горячего рубца или легкого, фунт хлеба и два огурца.

https://ilibrary.ru/text/491/p.1/index.html

двугривенный = 20 kopika ehk siis 1:40 kursi puhul 8 euro eest seda kõike Ja seda juba sajandivahetuse paiku, mitte enam Dostojevski ajal.