www.militaar.net

Borja kirjutas:
Et antud näitel tabati lihtsalt miski võõrkodakondne illegaal ja selliste "sujuva" väljasaatmisega saab meil vist tõesti isegi politsei hakkama

Borja kirjutas:siin elamisloaga tolknev vene kodanik on eluaegne rets // karistuste list pikem kui minu KV teenistuskäik - ja tema "ajaloolisele kodumaale" saatmine on juriidiliselt illlgelt keeruline(-keeruliseks tehtud?) - võib isegi EL-i kaevata // EL kobiseb ka

Saarmas kirjutas:

Kriku kirjutas:Borja küsimus, et miks isik alles kuuenda vabaduskaotusliku karistuse järel välja saadetakse, on siiski õige. Kas see on kuidagi seotud sellega, kas karistus on reaalselt mõistetud või tingimisi?

Sellel konkreetsel tüübil on suur ports kuritöid (ja nende eest mõistetud karistusi) ka juba vanglas olles toime pandud (nt korduvad valvurite ründamised, kasutades vägivalda ja solvanguid jms - iga sellise aktsiooni eest sahmakas). Alustas ta oma karistuste jada varguste ja kotijooksudega. Eks kõik kohtulahendite andmed on avalikud hinnangute andmiseks.

AMvA kirjutas:

Borja kirjutas:
Et antud näitel tabati lihtsalt miski võõrkodakondne illegaal ja selliste "sujuva" väljasaatmisega saab meil vist tõesti isegi politsei hakkama

Soome kodakondusega ei ole ta päris tavaline võõrkodakondsest illegaal ja omab õigust riigis samamoodi viibida, kui elamisloaga võõrkodakondsed.

aht0 kirjutas: Varjatult riiki saabumiseks peaks ta tulema riiki üle lõunapiiri. Muidu oleks patrull tegelasel kohe juba sadamas vastas ja pandaks tagasimineva laeva peale.

nimetu kirjutas:Minu teada pildistatakse piiridel autode numbreid automaatselt ja seda infot ka analüüsitakse.

Egiptuse sukeldumisinstruktor piinas liiga vähe raha teeninud eestlannat

Araablane saabus Eestisse armastuse kutsel, aga muutis lõpuks abikaasa elu põrguks.

EESTI EKSPRESS


40aastane araablasest naisepiinaja saadeti politsei poolt eelmisel nädalal Eestist Egiptusesse välja.

Sukeldumisinstruktorist araablane kolis Eestisse aastal 2012 eestlanna juurde, kellega tal oli tekkinud Egiptuses armusuhe. Mees muutus peagi vägivaldseks, tal tekkis komme abikaasale lahtise käega näkku lüüa.

Vägivald tipnes 2018, kui mees peksis naist kahel korral tolmuimeja juhtmega. Ta tõmbas tolmuimeja juhtme masinast välja, keeras selle kahekordseks ja nüpeldas naise selga, kõhtu ja jalgu. Samuti lõi ta naist puidust prussiga.

Peale peksmist käskis mees endale süüa teha.

Lisaks ihunuhtlusele hakkas egiptlane praktiseerima piinamist. Näiteks vedas ta naist vägisi külma dušši alla. Samuti sundis ta naist talvel maja väljaehitamata toas enasta paljaks võtma. Seejuures avas mees aknad, et naisel oleks külm.

Veel toppis mees naisele suhu allaneelamiseks punast pipart.

Egiptlane tunnistas kohtus, et oli naise peale pahane rahaliste probleemide pärast. Mehe arvates oli raha nappuses süüdi naine.

Nii olevat naine valetanud talle Eestis asuva maja kohta. Maja osutus väga vanaks ja selle remont nõudis palju raha.

Veel heitis egiptlane ette, et naine ei suuda osta talle uusi riideid ega lennupileteid Egiptusesse.

Mehe selgituse kohaselt karistas ta naist vähese rahalise võimekuse pärast.

Egiptlane ise Eestis tööga vaeva ei näinud ja igavles. Ta armastas suitsetada kanepit ja loopidega kividega üle aia naabri koera.

Egiptlane ise Eestis tööga vaeva ei näinud ja igavles. Ta armastas suitsetada kanepit ja loopidega kividega üle aia naabri koera.

Sõbranna sõnul ei olnud naisel lõpuks enam oma arvamust, vaid ta lihtsalt eksisteeris. Pere alaealised lapsed ei tohtinud süüa sealiha. Kui lapsed sõbrannal külas olid, siis helistas egiptlane ja kontrollis, mida nad söövad.

Pärast järjekordset peksmist põgenes naine koos lastega kodust sõbranna juurde. Peksmisest teavitati politseid, kes võttis araablase kinni.

Eelmise aasta lõpul Harju maakohtus toimunud protsessil avaldas egiptlane arvamust, et sellistesse ühe pere probleemidesse ei peaks politsei ega kohus oma nina toppima.

Korduva peksmise eest lähisuhtes karistatakse keskmiselt 2,5 aastase vangistusega. Antud juhul hindas kohtunik Leili Raedla mehe süüd kaugelt keskmisest väiksemaks ja pidas piisavaks 2 aastat reaalset vangistust. Seoses lühimenetlusega kahanes kinniistumise aeg 1 aastale ja 4 kuule.

Egiptlane pidas ka seda karistust ebaõiglaselt karmiks ja tema advokaat nõudis Tallinna ringkonnakohtult leebemat kohtlemist. Ringkonnakohus keeldus mehe karistust lühendamist.

Tänavu suvel avaldas egiptlane soovi ennetähtaegselt vangist vabaneda.

Harju maakohtunik Tatjana Bogdanova jättis 31. augustil vangi palve rahuldamata. Kohtunik rõhutas, et egiptlane on tunnistatud vanglas koostatud riskihinnangus oma - nüüd juba lahutatud - naise suhtes kõrgohtlikuks.

Lisaks ei avaldanud egiptlane peksmise suhtes vähimatki kahetsust ega süütunnet.

Kohtu otsusel tuli egiptlasel vangistus lõpuni kanda. Pärast karistuse lõppu 7. septembril võttis politsei ta kohe kinni ja paigutas arestimajja.

Politsei pressiesindaja kinnitas Ekspressile, et eelmisel nädalal saadeti egiptlane Frankfurdi kaudu Egiptusesse. Järgmised kolm aastat kehtib tema suhtes Eestisse sissesõidukeeld. Mehe arvates on seegi keeld liiga pikk, kuuest kuust olnuks küll.

2korda2 kirjutas:

nimetu kirjutas:Minu teada pildistatakse piiridel autode numbreid automaatselt ja seda infot ka analüüsitakse.

Taustast, pisut offtopic.
Pildistamine (räägime pigem numbrituvastusest) on vajalikust töömahust umbes 1% - valmis lahendusi on sisuliselt kommiraha eest riiulis mitmeid. Sealt edasi läheb huvitavamaks. Registreid, mille vastu tuvastatud regmärki põrgatada, on mitmeid. Üks tõenäolisi kandidaate on näiteks see. Minu teada Maanteeamet põrgatab päringuid (iga reg.tunnistuse vahetuse ajal kindlasti) vastu seda/analoogset registrit juba vähemalt aastast 2013, kui ma ise MTA süsteemide loomise juures olin.
Paraku on tugev enamus autode kohta käivatest registritest inimestega (omanikega/vastutavate kasutajatega) seotud kas nõrgalt või üldse mitte. Isegi Eesti autoregistris olev märge auto omaniku kohta ei oma tegelikult juriidilist jõudu ja on seal suuresti LKF-i lobi tulemusel. Seega on regmärgi järgi inimeste tuvastamine pisut savijalgadel - kurjade kavatsustega saabuja tuleb tõenäoliselt masinas, mida ametlikud registrid temaga ei seosta.

vastus siin / sinine
ANT (autom.nr.tuvastus) on 100% legaalne ja kõigil teada. Ka Kurikaeltel.
Kasutatud reg.nummer annab koha , kust lõnga kerida tagasi. Elementaarne, Holmes.
PS . Midagi ei ole savijalgadel ja kurjade kavatsustega saabujad ongi kõrbernud just seal kus vaja. Eriti kurjade kavatsustega saadakse kätte veidi hiljem- lihtsalt lähebki rohkem aega analüüsimiseks. END.


Nagu ma juba mainisin - andmemahud on suured ja ilma automaatikata niisama surkimas (ehk läheb pihta ja leiab midagi) ei käi keegi.

PS. Leidsin selle omaaegse SMIT-i poolt tellitud andmekogu kohta RT akti ka - nagu sealt lugeda võib - andmekogus on endiselt vaid lennureisijate info.

Võlameres siplev kolme lapse ema peab riigist väljasaadetud abikaasa nimel kohtulahinguid.
Venemaa kodanik Juri Osin on kandnud narkokaubanduse tõttu kaks korda vanglakaristust. Lisades juurde mitmed muud väärteod, peab riik teda potentsiaalseks ohuks, mistõttu otsustati mees Eestist välja saata. Sellise tulemuse vältimiseks peab Juri abikaasa Svetlana aga silmini võlgades supeldes kohtulahingut, mees samal ajal võimude eest redutamas.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=92490147

Tagaotsitava piinad. Eesti riik pisaraid ei usu

Kolme aasta jooksul on justiitsministeerium 257 korda taotlenud välismaalasest kurjategija väljasaatmist.
Paljud neist on venelased, kes on elanud siin kogu elu.
Teinekord saavad kannatada pered. Sekkuma on pidanud riigikohus.

Oliver Kund
oliver.kund@ekspressmeedia.ee


„Tere. Kirjutan Teile, et paluda kogu pere eest,” alustas kahe alaealise lapse ema Svetlana Ossina kirja siseministeeriumile.
Tartu abielupaar on juba aastaid pidanud Eesti riigiga kohtulahinguid, et mehe kohta tehtud väljasaatmisotsusest lahti saada. Svetlana võlgneb pangale ja kiirlaenufirmadele 20 000 eurot. Raha läks juristidele, aga tolku on sellest olnud vähe.

Alljärgnevas loos pole kangelasi. On ainult hulk halbu valikuid.
Juri Ossin on sündinud Eestis. Nagu 1990. aastatel tihti juhtus, võtsid vanemad talle Vene passi, sest nii oli lihtsam. Üsna pea läks Annelinna gümnaasiumis õppinud Juri kuritegelikule teele.

Ta jäi kümme korda väärteoga vahele. 2008. aastal üritas Ossin valeandmetega rendihaagist omastada. Mõne aja pärast pandi ta ligi neljaks aastaks vangi suures koguses amfetamiini käitlemise eest. Juba aasta pärast enne tähtaega vabanemist jäi ta taas amfetamiiniäriga vahele. Politsei tabas Ossini põgenevast autost, kust pätid olid uimastinutsakud välja visanud.
Teist korda vangis olles sai Juri Eesti riigilt kirja. Talle teatati, et politsei- ja piirivalveameti otsusega on tema tähtajaline elamisluba tühistatud ja määratud viieaastane sissesõidukeeld. Senisel elul Eestis ei ole tähtsust. Niipea kui ta kinnipidamisasutuse väravast välja astub, peab ta lahkuma Eestist Venemaale, mille pass tal endiselt on.
PPA arvates olid Juri teod retsidiivsed. Mõrvade ja tapmiste kõrval peetakse just narkoäri üheks eriti ohtlikuks ühiskonnavastaseks kuriteoks. Ossin pole kunagi Venemaal elanud. Ta üritas otsust vaidlustada, ent tulutult.

Pärast seda hakkas Ossin suhtlema endise klassiõe Svetlanaga, kes on Eesti kodanik. 2018. aasta oktoobris abiellusid nad vanglas. PPA kahtlustas fiktiivabielu, ent kui paar hakkaski koos elama ja neile sündis laps, kahtlus hajus.
Svetlana tunnistas, et teadis otsusest tema mees välja saata, aga mõlemad lootsid riigi armulikkusele. „Iga kord, kui jälle kohus oli, olime kindlad, et ta saab Eestisse jääda. Inimene on väga palju muutunud,” väitis Svetlana. Juri käiski igal esmaspäeval PPA-s end ette näitamas. Tegi mustalt tööd ja aitas korteriüüri maksta.

Svetlana rääkis, et 2019. aasta augustis tuli politsei Jurile koju järele ja viis ta Vene piirile. Juri magas kaheksa päeva Petseri trepikodades. „Ma jõudsin talle anda ainult 35 eurot,” meenutas naine, kes oli selleks ajaks juba rase.
Tallinna halduskohus lubas Ossini nelja kuu pärast riiki tagasi, ent teise astme kohus tühistas õige pea selle otsuse. Vaidlustusi on esitatud rohkem, kui kohtuametnikud jälgida jõuavad. Igal juhul tühistati tänavu veebruaris juba viies esialgne õiguskaitse. Samal päeval olid politseinikud Tartus Ossini kodu ukse taga. Tema oli selleks ajaks kodust lahkunud ja redutab nüüd, keeldudes end kätte andmast.
„Meil pole kelleltki abi paluda. Oleme kahe aasta jooksul ka PPA ametnikele tõendanud, et minu abikaasa ei kujuta endast riigile ohtu,” rääkis Svetlana. „Oleme palunud, et need viis aastat pandaks niimoodi, et ta käib iga jumala päev kontrollis ja hakkab tööl käima. Andke talle ainult üks võimalus. Me ei ole saanud isegi ühtainsat võimalust. Kõige suuremad kannatajad oleme ju meie.”

Suunis tuli poliitikuilt

Väljasaatmised on Eestis seadustatud taasiseseisvumisest saadik, ent said tõelise hoo sisse 2015. aastal. Siis võttis asja käsile värskelt justiitsministriks saanud Urmas Reinsalu.
Teda häiris, et Eesti justiitssüsteem eelistab välismaalastest kurjategijaid maksumaksja kulul siin vangis hoida ja siis ühiskonda tagasi lasta. Kuna trellide taga käib suurelt jaolt üks ja seesama muulaste seltskond, ei pea see pidu lõputult kestma.

Lahenduseks sai uus, nn ruumilise eripreventsiooni poliitika. „Ma mõtlesin selle ise välja,” meenutas Reinsalu. „Loogika oli, et kui isikut enam meie territooriumil ei ole, siis ei saa ta tulevikus kuritegusid toime panna ei vanglas ega ka vabaduses.”
Selleks tuli senisest rohkem kurjategijate elamislube tühistada ja sissesõidukeelde kehtestada. Reinsalu sõlmis siseminister Andres Anveltiga koostöökokkuleppe, mis pani justiitsministeerimile alluvad vanglad ja Anveltile allunud PPA nagu õlitatult tööle. „Ütlesin ka politseile ja prokuratuurile, et võimalikult palju pingutage väljasaatmiste nimel.”

Reinsalu rehkendas, et kui aastaid niimoodi toimida, siis võiks Eestis ühe vangla kinni panna. „See väike grupp tõstetakse lihtsalt aja jooksul kõrvust üle Eesti piiride. Väga arukas ja oluline poliitika.”
2016. aastal läkski uus poliitika nagu lepase reega käima. Viimase kolme aastaga on vanglad teinud PPA-le 257 mittekodaniku väljasaatmise ettepanekut, neist enamiku Venemaa kodanike kohta.

Tagantjärele on selge, et Ossin oligi üks esimesi, kellega uus süsteem tegelema hakkas. 2017. aasta suveks oli ta kolmeaastasest karistusest aasta ära kandnud, kui sai teada, et ta on otsustatud pärast vanglast vabanemist viieks aastaks Venemaale saata.
Ossini perekonna murest kuuldes ütles Reinsalu, et ei ole märganud, et süsteem oleks liiga julm või paindumatu. „Ega ametnikel ju ka telliskivi rinnus ei ole – küllap nad hindavad neid tehiolusid,” avaldas eksminister lootust.

Riigikohtunik skeptiline

Riigikohtunik Nele Parrest ei jaga täielikult Reinsalu optimismi. Parrest meenutas, et pärast justiitsministeeriumi uue poliitika rakendumist hakkasid väljasaadetute kaasused 2018. aasta keskel riigikohtusse jõudma. „Neid asju oli päris palju, kindlasti üle kümne,” ütles ta.
Seda, et olukord oli probleemne, näitab tõsiasi, et kõrgem kohus võttiski hulga kaebusi töösse. „Kui me PPA väljasaatmisotsuseid vaatasime, siis need olid tihti nii copy-paste kui üldse võimalik. Isegi lõigutekstid, komakohad, tähevead olid otsustes ühesugused. Sealt võis sageli leida standardlõigu, et jah, on küll Eestis lapsed, aga kui ta läheb Eestist välja, siis ta saab nendega suhelda ka mobiili või interneti teel,” tõi riigikohtunik näiteks.
Selleks et rägastikku õigusselgust luua, lahendas halduskolleegium 2019. aasta talvel esmalt näidiskaasuse ja tegi pärast seda veel mitu lahendit, mis sundisid PPA-d meetodit muutma ja iga inimese tausta eraldi hindama.
„Lahendid on olukorda tänaseks palju parandanud. Enne seda tehtud PPA otsused ja ka mitmed kohtulahendid üldiselt kriitikat ei kannatanud,” ütles Parrest.

Näiteks on nüüd selge, et PPA ei saa väljasaatmist otsustades lüüa ühe vitsaga tähtajalise elamisloa ja pikaajalise elamisloa omanike juhtumeid. Viimati nimetatutele laieneb suurem kaitse ja nende ohtlikkust tuleb märksa paremini tõendada.
Samuti ei piisa otsust tehes lihtsalt kuriteokordade üleslugemisest, vaid PPA peab analüüsima, kui ohtlik on isiku tegevus ühiskonnale sisuliselt.
Enam ei saa väljasaatmisotsust langetada vanglakaristuse alguses, nagu Ossini puhul tehti, vaid peab arvestama tema käitumist kogu kinnipidamisaja jooksul.
Oluline lahend tuli ka laste kaitseks. „Nii PPA kui ka kohtud peavad ka tegelikult laste huvidega tegelema. Ei piisa nentimisest, et ju saab ikka kuidagi suheldud. Tuleb välja selgitada, mis on lapse huvides ja mis mitte. Kas ikkagi jätta vanem Eestisse?” ütles Parrest.

PPA palub abi

Politsei- ja piirivalveamet palub abi Venemaa föderatsiooni kodaniku Juri Ossini, snd 2.9.1983. a (Yury Ossin, endine perekonnanimi Kramarenko) asukoha kindlaks tegemiseks. Tema viimane teadaolev asukoht on Tartu linn.
See kõik ei tähenda siiski, et Ossinile ja ta perele paistaks nüüd automaatselt lootuskiir. Enne lapse sündi käis Ossini kaasus juba korra riigikohtus. Siis seda menetlusse ei võetud.

Parrest ei analüüsinud Ossini praegust olukorda, kuid tõi esile mitu mõtlemapanevat tõsiasja.
Nagu Ossingi, ütlevad väljasaadetavad tihti, et neid ei seo Venemaaga miski. Kõiki kohtunikke selline jutt ei veena. Osa neist arvab, et punasest passist kinni hoidva alalise Eesti elaniku puhul on see nõrk argument. Eriti veel, kui inimese tegelikud sammud kõnelevad soovimatusest ühiskonda sulanduda – näiteks ei oska ta üldse eesti keelt.
„Inimesed peaksid mõtlema, et kui sul on teise riigi kodakondsus, siis see ei ole sõnakõlks. See tähendab õiguslikku seotust. Kodakondsus näitab, millisele riigile pead olema lojaalne,” selgitas Parrest.

„Jah, öeldakse, et siis on näiteks hea lihtne Venemaale reisida ja samal ajal Eesti elamisloaga Schengeni alas liikuda, aga kui sa teed elus sellise valiku, siis oled selle endale ise vabatahtlikult võtnud ja pead arvestama, et Eesti riik ei pea sind taluma, kui oled kuritegusid toime pannud. Sama kehtib ka olukorras, kus vanemad on valinud lapsele Vene kodakondsuse – täisealiseks saades on tal võimalik vanemate tehtud valikut muuta.”
Teiseks, kui välismaalane abiellub või saab lapsi pärast seda, kui tema Eestis elamise õigus on juba kahtluse alla seatud, siis riskib ta ise sellega, et peab Eestist lahkuma. Sellises olukorras on kohtus raske kummutada väidet, et peresuhe on fiktiivne.
„Perekonna loomise argument ei oma nii suurt tähendust ja kaalu olukorras, kus sa oled selle perekonna loonud pärast seda, kui sa tegelikult juba said teada, et sind võidakse riigist välja saata," kinnitab Parrest Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginedes.

Riigikohtuniku sõnul on Ossini juhtumi puhul pall nüüd siseministeeriumi käes. PPA peaks vähemalt kaaluma võimalust anda Ossinile pärast perekonna loomist uus elamisluba, ent ei saa seda teha enne, kui siseministeerium viieaastase sissesõidukeelu tühistab.
„Välismaalase väljasaatmisel tuleb kõiki asjaolusid kogumis hinnata võimalikult viimasel hetkel enne tegelikku väljasaatmist,” ütles Parrest.

Ministeeriumi eitav vastus

Seda Ossin hiljuti taotleski, kuid ministeerium keeldus nelja aasta tagust sissesõidukeeldu muutmast. Seega peab Ossin ise Venemaale minema või toimetatakse ta üle piiri politsei saatel. Uuesti saaks ta elamisluba taotleda viie aasta pärast.
Kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul on asi suuresti põhimõtteline. Kui isiku väljasaatmisega seotud otsused on läbinud kohtuliku kontrolli, siis tuleb need täita.

Väljasaatmisotsuse ajal abiellumisest ja pere loomisest ei või saada vabastav asjaolu. „Riik ei saa aktsepteerida kunstlikult endale uue elamisloa aluse otsimist.”
Ent kuidas on lood naise ja lapsega, kes on Eesti kodanikud? „Isiku õigus pereelule ei ole piiramatu. Kui abikaasa oli teadlik või pidi olema teadlik, et tema abikaasal on kriminaalne taust ja et tal puudub riigis elamiseks seaduslik alus, siis peab abikaasa arvestama, et neil tuleb elada oma perekonnaelu teises riigis,” sõnas Annus.

Eesti Päevaleht tundis huvi, kas säärane karmi käe poliitika on ka päriselt Eesti turvalisust suurendanud. Justiitsministeeriumi arvates küll. Statistika näitab, et 34% kurjategijaid saab kahe aasta jooksul pärast vanglast vabanemist juba uue karistuse. Viimastel aastatel on Eesti kuritegevuse üldnäitajad paranenud. Ka vangide arv väheneb umbes saja võrra aastas. „Arvestades retsidiivsuse tõenäosust, mõjutab väljasaatmine kindlasti riigi kuritegevuse taset,” järeldas pressiesindaja Teele Sihtmäe.

Ootavad kohtu otsust

Pärast aastaid kohtuuste kulutamist on politsei eest jooksus olevale Ossinile nüüd jäänud viimane õlekõrs. Sel kuul otsustab Tallinna halduskohus, kas võetakse menetlusse tema siseministeeriumi eitava otsuse kohta esitatud vaidlustus. Tõsi, seaduse järgi peaks ta nüüd asjade käiku jälgima teiselt poolt riigipiiri, aga tema redutab selle asemel Eestis.
Svetlana ei tea, mis perest edasi saab. Mehe sissetulekuta peab ta üürikorteri üles ütlema ja kaks last võivad jääda peavarjuta.
„Ma ei kujuta ette. Me oleme kõik kaotanud. Praegu oleks meil võimalik raha võtta ja koos temaga Venemaale minna, aga nüüd ma ei saa ikka kuskilt laenu. Ja võlgade pärast ei lasta mind riigist välja. Ma ei kujuta ette, kuidas läheb mul homne päev, kuidas läheb tänanegi,” nentis Svetlana.
Kus Juri on, seda Svetlana ei tea. „Ta jättis oma telefoni koju. Ühe korra ma teda nüüd siin Tartus nägin... Aga ta ütles: nii on meile kõigile parem.”