www.militaar.net

Mul au elada kohas kus linnulennult mingi u. täpselt kahe km kaugusel kasutatakse paugu tegemiseks vist "gaasikahurit" ja samuti ka mögafonide kaudu lindude "hädakisa"
Ma kuulen neid oma hoovis ja vaiksel hommikul/õhtul ka tuppa sisse isegi kui aknad on kinni.
Samast kohas ehk 200...400m eemal istuvad linnud mis enamuses on mingid kajakalised suure laohoone katusel noh nii vahest 10 vahest kuni 100 lindu.
Ja mis te arvate kuidas mõjub ?
S...i ei mõju. Jah paugutaja režiimi muudeti, hädakisa on muudetud erinevalt. Aga käib pauk või karjub mögafon aga ükski lind ei tõuse lendu.
Võimalik etesimene päev, nädal, kuu midagi võis toimuda aga linnud harjuvad asjaga ära.
Mul ainult koer tahab kiirelt kodu poole minna kui pauk käib ja seda u. kilomeetri kaugusel olles. Tema ei ole harjunud kuigi paigutavad juba vist teist aastat.

Mul tahtsid ka linnukesed maja rikkuda.
Lähtudes linnuurijate tähelepanekust, et kuigi linnud eristavad asju/inimesi, siis matemaatikat nad ei tunne.
Ei hakkanud neid ise hirmutama ega häält tegema, et linnud käituksid tavaliselt.
Võtsin pika lati ja sellega vehkides ajasin linnud ära.
Lati panin seina najale püsti, et seda oleks hästi lindudel näha.
Lendasid uuesti, siis jälle vehkisin peletamiseks linnud eemale.
Nüüd said linnud aru, et latt on vaenlane.
Edasi oli huvitav jälgida, kui lind lendab vaatama, et kas latt ikka ootab teda ja lendab ära ja nii iga mingi aja tagant. Latt valvas mõned nädalad.
Järgmisel aastal kordus sama jant ja jälle pidi latt paar nädalat majaseina najal valvetööd tegema.
Nüüd on latt juba paar aastat puhanud ja ootab, et kuna teda jälle vaja läheb.

Linnupeletuslohet olen ka kasutanud aga majade vahelises tuule turbulentsis, komplektis oleva mõne meetrise toki otsas see ei lenda ja pigem tekitab lindudes uudishimu "madalal sipleja" vastu.
Kui siduda sama lohe 10m ridva otsa 6m nööriga, nii et üle katuste on kaugele lendamist näha, siis hoiavad linnud eemale.
Illustreerival pildil originaalritv.

OLAVI kirjutas: ↑04 Nov, 2024 11:40 Linnupeletuslohet olen ka kasutanud aga majade vahelises tuule turbulentsis, komplektis oleva mõne meetrise toki otsas see ei lenda ja pigem tekitab lindudes uudishimu "madalal sipleja" vastu.
Kui siduda sama lohe 10m ridva otsa 6m nööriga, nii et üle katuste on kaugele lendamist näha, siis hoiavad linnud eemale.
Illustreerival pildil originaalritv.

Kasutasin lohet 2 aastat kajakate vastu, aga põhiprobleem oli selles et keerutas nööri ümber pika ridva kokku ja pidin tihti katusele harutama ronima.
Lõpuks lahendas loodus ise probleemi - maja kõrvale võssa kolisid hakid kes kevadeti kajapesadega 1:0 teevad.

OLAVI kirjutas: ↑04 Nov, 2024 11:40 Linnupeletuslohet olen ka kasutanud aga majade vahelises tuule turbulentsis, komplektis oleva mõne meetrise toki otsas see ei lenda ja pigem tekitab lindudes uudishimu "madalal sipleja" vastu.
Kui siduda sama lohe 10m ridva otsa 6m nööriga, nii et üle katuste on kaugele lendamist näha, siis hoiavad linnud eemale.
Illustreerival pildil originaalritv.

Kui selle lohe saab ilma ridvata 18-20 eur kätte, siis komplektis orig. ridvaga küsitakse 140-160 eur - täiesti mõttetu hind.
https://www.decora.ee/linnupeletuslohe-140x70cm
https://www.agripartner.eu/toode/kotka- ... etus-lohe/
Omale hankisin ainult lohe ning Motonetist pikim teleskoopritv (8m), mis maksis siis ja ka praegu ainult 10eur ringis:
https://www.motonet.ee/toode/patriot-on ... nt=54-3158
Nööri keerdumise vastu aitavad mitu korralikku spinningu pöörikut mis panna ridva ja nööri ühenduskoha vahele. Aeg-ajalt ta kipub jah keerduma ümber ridva aga asi saab tunduvalt parem.
Miinuseks see, et linnud harjuvad selle lohega üsna ruttu nagu ka kollaste peletuspallidega, liiguta neid siis ringi või muuda kõrgusi.
Selle aasta trend on hoopis maki/videokasseti lint, mis aitas üsna tõhusalt. Ohevrdasin ühe 240min kasseti ning vedasin kirsipuude vahele okstesse. Helgivad ja liiguvad pidevalt, tugevama tuule korral ka teevad undavat häält. See aasta päris rahulik, vaatame mis tulevik toob - vahest sama film tüütab ka linnud ära.
Ostast saab kasut. vhs-kassette al. 10 senti tükk.
Ohverdatud kassetil oli peal Beethoveni filmid - need tõrjusid linde see aasta päris edukalt.
Järgmine aasta on plaanis ultraheli jm. häälpeletite proovimine.

Mul on selline lohe nüüd kasutusel olnud paar-kolm aastat. Kirja järgi kotkas, aga reaalselt kurja näoga vares. Linnud kardavad küll, aga ainult siis kui lendab. Kuna mul ritv lühike ja ümberringi puud-hooned, siis enamasti ripub jalad ülespidi ja stardib ka vaevaliselt. Ostetud Pihumehest mingi alla 30 raha eest.
Esimene sai hukka nii, et teleskoopritv oli poistel liiga lõdvalt kinni keeratud. Tuul lõngutas nädalakese, lülid libisesid üksteise sisse ja "vares" ulatus maani. Seda juhust ei jätnud kasutamata mururobot, mis leiab mingi kuuenda meele abil kiiresti üles iga laokil oleva asja. Oma juhttraati otsib küll taga nagu totu.
Robot käis lohest korralikult üle ja tegi sellest räbalapuntra. Edaspidi tuli ridva lülide ühenduskohad Mägiaivari teibiga üle kleepida.
Kahjuks pole tuult alati võtta ja isegi väga pikk ritv ei kindlusta lendamist.
Olen mõtteid mõlgutanud vedada maja katuselt juhttraat aeda vana õunapuu külge ja väikese elektrimootori abil seda "varest" Arduino juhtimisel mingi intervalliga edasi-tagasi sõidutada. Paraku pole mahti selliseks hobiprojektiks.
Aga muidu kardavad küll siiamaani ja ära ei harju. Isegi päris varesed hoiavad distantsi.

lödinäpud... ridva sektsioonide koonus tuleb korralikult kinnitõmmata. jääb nii kõvasti kinni, et lahti peab lööma

samas 5m rõngasteta õngeritv oleks tolle tuulelohe jaoks parem.

See Motoneti Patriot ongi ilma rõngasteta ritv. Väga hea ja odav toorik mitmesugusteks kodusteks kulibinlikusteks.

Ghostship kirjutas: ↑06 Nov, 2024 6:04 See Motoneti Patriot ongi ilma rõngasteta ritv. Väga hea ja odav toorik mitmesugusteks kodusteks kulibinlikusteks.

Üks nüanss sellega on - tipus on siiski otsaaas, mis tuleb välja võtta ja uuesti liimiga kinnitada kuna originaalis on see seal vist lahtiselt ning tugeva tuulega võib su kotkas selle rõngaga lendu panna. Ma mähkisin veel traadiga lisaks kinni ja püsib.

Selle teemaga on küll selleks hooajaks lootusetult hiljaks jäädud.... pigem peaks mõtlema lindudele talisööda paigaldamise peale

Aga peletuspallid ja varesenäoga kotkas tagasid selle et kirsid sai jagatud suht sõbralikult. Nii ise kui naabrid said oma sügavkülmad täis, ja linnud sõid ära need millele isegi redeliga ligi ei pääsenud. Ei olnud enam seda olukorda et õhtul vaatasid heleroosat puud, hommikul juba aga sügavrohelist.

Siiani ikka võrke ka kasutanud aga selle eelduseks on, et puud pole liiga suureks lastud kasvada. Kui ämm veel meiehulgas oli ja hommikusi spatsiirgange harrastas siis ühendasin meeldiva kasulikuga ja suunasin ta kella viieks hommikuks kirsipuude alla lärmi tegema - olid kirsid päästetud ja ämmatütre lasteisa õnnelik.

Madis Reivik kirjutas: ↑03 Nov, 2024 14:27 Nutt Hala ja Raevukarjed.

Rähn taob peno ja krohviga kaetud fassaadile auku sisse nii et penopudi lendab. Tüüp on eriti rahul endaga, alustab vara-vara. Ilmselt veendunud et peno sees on rasvased ussid peidus...

Mida kurat tegema peaks ???!?!?!??!

Täiesti multifilmilik stsenaarium aga no kurat kuidas ma tast lahti saan...

Madis said sa oma rähnist lahti? Kui jah siis mida tegid, kasutasid?

Aidake idioodist rähni vastu. Taob maja metsapoolset laudseina, niiet tükid väljas. Midagi söödavat seal pole. Viilu alune puha rikutud. Kuidas sellest lahti saada? Rootsi punamuldvärv paistab teda mitte segavat.

Minul aitas rähni vastu haraka mulaaz(vares ei toiminud) ja mitte kohe, vaid pikema aja jooksul. Ju peaga töötaja tundis end ebamugavalt.

Keegi kunagi siin ütles et vanad CD plaadid. Isiklikult mul endal lindudega probleemi pole aga huvitav oleks teada. Kui keegi tulevikus küsib siis tean mida vastada.

Kapten Trumm kirjutas: ↑11 Nov, 2024 15:09 Aidake idioodist rähni vastu. Taob maja metsapoolset laudseina, niiet tükid väljas. Midagi söödavat seal pole. Viilu alune puha rikutud. Kuidas sellest lahti saada? Rootsi punamuldvärv paistab teda mitte segavat.

Mina panin paksema fooliumi ribad mingiks ajaks sinna augu kõrvale/kohale lehvima, lõpetas toksimise.