www.militaar.net

OLAVI kirjutas:Kahel erineval vooluallikal saavad võrdsed pinged olla ainult õpikus.
Reaalses elus on pinged vooluringide erinevates punktides alati erinevad, kui vool vooluringis erineb nullist.

Teeks nii, et lähed loed uuesti põhikooli õpikut? Mis on vooluring? Kuidas see on seotud jaotusvõrguga?

Ja - isegi lihtsas alalisvoolu vooluringis lülitades sinna mitu paralleelset vooluallikat - pinge ühtlustub.

Rohkem pole vaja elektrist siia foorumisse enam kirjutada.

toomas tyrk kirjutas:Ja - isegi lihtsas alalisvoolu vooluringis lülitades sinna mitu paralleelset vooluallikat - pinge ühtlustub.

Rohkem pole vaja elektrist siia foorumisse enam kirjutada.

... ja kui lülituda järjestkku siis pinge summeerub... (mille üle me üldse vaidleme?) Tehniliselt ma võin jalutada poodi, osta CR2032 vms, ja selle üdini vooluvõrku tühjendada, sõltumata sellest isegi kas mul vastav leping. Aga selleks on ikkagi vaja pinget ja kui keegi hakkab rääkima vahelduvvoolust kus pinge on sinusoidne ja hakkab laine faasi madalamas piirkonnas sinna midagi sisse suruma oma madalpingeallikast, on see vahelduvvoolu solkimine, piiratud koguses süsteem isegi kannatakas ära aga ... kõik tahavadki seda. Tegelikult peaks paika panema tehnilised tingimused kus iga väiketootja garanteerib oma üle jääva toodangu täieliku sünkroonsuse üldvõrguga.

Ma ei vaidle sinuga kohe üldse mitte. Muidugi suureneb. Mulle tundub, et sa lihtsalt naudid väikest irriteerimist.

Aga siin üks teine kodanik üritab mingeid põhja (või põhju) panevaid avaldusi tekitada.

Mina õppisin ETAt (Elektrotehnika teoreetilised alused I-III st 3 semestrit) eelmisel sajandil. Pole kunagi praktilises tööelus tegelenud jaotusliinide halduse ja kõige selle juurde kuuluvaga. Tuttav ainult kaugelt juttude ja teooriate tasemel. Aga need postitused on ka minu jaoks olnud kaugelt alla lati läbijookmised.

ETA alal pole viimase paari aasta jooksul olnud mingeid olulisi teoreetilisi läbimurdeid. Ei ole vähemasti kusagilt kõrva jäänud. Impulss-toiteplokid olid olemas samal ajal, kui mina ETAt õppisin (hea kolleeg ja sõber tänini ehitas ise ZX arvutit, ma aitasin tal seda toiteplokki kokku panna, rohkemale ta mind ligi ei lasknud).

Praktiliste probleemide ja olukordade üle sooviks kuulda asju ikka praktikute käest.

Mina eeldan, et kui inimene siin foorumis midagi kirjutab ja väidab, siis ta teab, mida kirjutab ja väidab. Ja kui ma näen, et see ei ole nii, siis juhin sellele tähelepanu. Hiljem tuleb juba hoiatus. jne. jne..

Edit: kuna sa vahepeal oma postitust äiendasid, siis lisaks siinkohal, et väiketootjate võrku lubamine toimub ainult peal kõigi võrguhaldaja poolt esitatud nõudmiste täitmist. Oma CR patarei vahelduvvoolu võrku ühendamist ei soovita.

Mjah, kirjutab, väidab... mina olen kõrghariduslikku elektrit saanud ulatuses mis oli ette nähtud tsiviilehitajatele - ehk ainuke lisateave mis sai omandatud oligi kõik see mis olme ja tööstuslikku vahelduvvoolu puudutas, ja seda polnud isegi tolle aja kohta palju. Tasemest nii palju, et kui praktilises laboris mu kallis abikaasa 90-datel ühendas ette antud skeemi kohaselt kokku juhtmed ja juhendaja vaatas ja kinnitas kõik üle et on ok... siis kui rubilnikule teine asend anti, oli terve 5-s korpus (tänapäeval siis U05) paar tundi pime... mis valesti läks ei tea siiani keegi... elekter.

CR patareid loomulikult ma võrguga (+ faasi külge ja - nulli peale) ei seo, ja koondaks siis äkki kuidagi küsimuse ka kokku mille üle arutletakse. Pealkiri -elektrivool voolab - on iseenesest nonsensss.

Dr.Sci kirjutas:Pealkiri -elektrivool voolab - on iseenesest nonsenss.

See näitab jah taset foorumis...

Või näitab "nonsensi" niisugune äramärkimine huumorimeele taset...?

Minusse see muide ei puutu. Jätkake.

Walter2 kirjutas:

Dr.Sci kirjutas:Pealkiri -elektrivool voolab - on iseenesest nonsenss.

See näitab jah taset foorumis...

Ah, teinekord on hea terminite kallal norida - kui ok, (kevadel mitmeks nädalaks kinni pandavate) alalisvoolu kaablite puhul võib tõesti eeldada et ühel poolt valatakse ämbriga elektrone ja need jõuavad teisele poole ... siis vahelduvvoolu kõrgpingeliinide puhul ma kuidagi ei suuda voolamisest kui sellisest rääkida.

(iseenesest sama mõttetu vaidlus nagu see kas sillal või laeval on dekk või tekk)

Aga jah, kui juba kaablite peale jutt läks siis esitati ka hea küsimus - miks alalisvoolu mitte vahelduvvoolu kaabel?
Tegelikult on see antud lingil päris arusaadavalt ära seletatud - kadude poole pealt, https://et.wikipedia.org/wiki/Alalisvoolu%C3%BChendus aga lisaks veel et alalisvoolu abil saab ühest süsteemist teise energiat üle kanda ka siis kui vahelduvvool neis süsteemides pole päris sünkroonis...

Kes veel tahab täita lünki koolifüüsikas, siis toon välja Tartu Ülikooli poolt koostatud Elektrotehnika aluste loengud ja ka siin võrreldakse vee ning elektronide voolamist.
https://youtu.be/ND1rUMztAYM?t=38
Voolutugevus 1A (Amper) on 6300 000 000 000 000 000 elementaarlaengut.
https://sisu.ut.ee/elektroonika/13-elektrivool
See loeng on küll 7 aastat vana aga Elektrotehnika Aluste tunnustatud teadmistes ei ole viimase 100 aastaga midagi olulist muutunud.

(Kuna loodusteadused ei ole demokraatlik õppedistsipliin sest loodusseaduste aluseid ei saa muuta rahvahääletusega, siis panen ajaloo jaoks, nende teemade kus mul ei ole võimalik vastata, vastused siia teemasse.)

OLAVI kirjutas: ↑19 Mär, 2024 10:55 Kes veel tahab täita lünki koolifüüsikas, siis toon välja Tartu Ülikooli poolt koostatud Elektrotehnika aluste loengud ja ka siin võrreldakse vee ning elektronide voolamist.
https://youtu.be/ND1rUMztAYM?t=38
Voolutugevus 1A (Amper) on 6300 000 000 000 000 000 elementaarlaengut.
https://sisu.ut.ee/elektroonika/13-elektrivool
See loeng on küll 7 aastat vana aga Elektrotehnika Aluste tunnustatud teadmistes ei ole viimase 100 aastaga midagi olulist muutunud.

(Kuna loodusteadused ei ole demokraatlik õppedistsipliin sest loodusseaduste aluseid ei saa muuta rahvahääletusega, siis panen ajaloo jaoks, nende teemade kus mul ei ole võimalik vastata, vastused siia teemasse.)

Ja mis selle postituse mõte on?

AMvA kirjutas: ↑19 Mär, 2024 20:14 Ja mis selle postituse mõte on?

Soovitus enese harimiseks.

Peeter kirjutas: ↑19 Mär, 2024 21:51

AMvA kirjutas: ↑19 Mär, 2024 20:14 Ja mis selle postituse mõte on?

Soovitus enese harimiseks.

Ok, ma hakkan siis järjest siia TÜ ja TTÜ õppematerjale postitama. Kaasfoorumlastele enese harimiseks.

AMvA kirjutas: ↑20 Mär, 2024 7:44

Peeter kirjutas: ↑19 Mär, 2024 21:51

AMvA kirjutas: ↑19 Mär, 2024 20:14 Ja mis selle postituse mõte on?

Soovitus enese harimiseks.

Ok, ma hakkan siis järjest siia TÜ ja TTÜ õppematerjale postitama. Kaasfoorumlastele enese harimiseks.

Ma seni arvasin, et sul on midagi targemat teha .

Kriku kirjutas: ↑20 Mär, 2024 8:36

AMvA kirjutas: ↑20 Mär, 2024 7:44

Peeter kirjutas: ↑19 Mär, 2024 21:51 Soovitus enese harimiseks.

Ok, ma hakkan siis järjest siia TÜ ja TTÜ õppematerjale postitama. Kaasfoorumlastele enese harimiseks.

Ma seni arvasin, et sul on midagi targemat teha .

No tahaks ju kah tark välja paista ja kaasfoorumlasi lõbustada.

Ei saa sellest teemast siin ikka asja.

Akf OLAVI kirjutas: ↑21 Apr, 2024 2:18 Ei ole mitte "300m langust" vaid on kirjas "300m pikkused hoidlad".

Aitäh minu vea paranduse eest, on jah vähem kui 300 m sügavust. Mahutite lagi 100 m, põhi 140 m sügavusel. Aga küsimus jääb ikka üles: kaevan augu, läbi turbiinide jookseb sinna vesi, keedan ära, aur hiilib välja, tuba saab soojaks ja vesi voolab jälle läbi turbiinide alla. Head aega, onu Joule, oleksid võinud õllepruulijaks jääda.