www.militaar.net

Selle allveelaeva jutu peale tahaks küll mõnele mehele psühhiaatrilise ekspertiisi tellida.

Mereväe alal oleks esimene asi mida Eestile vaja üks korralik sonarivõrk, eelkõige Soome lahes. Sommid kuulevad ka seda kui meeskonnale on hapukapsasuppi serveeritud, siinpool on ka way to go.
Kõigepealt miinijahtijad, siis allveelaev. Lennukikandja on vist veel puudu.

Sonari know-how on naabritelt võtta, sest soomlaste sonarisüsteem on ka maailmamastaabis väga kõrgel tasemel.

Ummm... Saame sonarilt signaali, et miski kole paat siiapoole teel... Mida me selle teadmisega ette võtame?

Allveelaevaga on kalda suunas natuke keeruline midagi tõsisemat teha. Pealegi vastavad allveelaevad asuvad Murmanskis ning meite 60 meetri sügavusse Soome lahte naljalt ei tiku. Küsimus on õige, piiratud avastamise võime (radarivõrk) on olemas ka täna, lihtsalt mis saab edasi kui avastad, et mõni kahtlane laev on võtnud kursi Kunda sadamale? Mis on see relvasüsteem, millega asutakse vastast mõjutama? Ja veelgi enam - millega tuvastatakse, kellega tegemist (nt hallil ajal, provokatsioonioht kõrge). Egas keegi hakka ju kohe rakette lennutama.

Ehk tasakaal - pole eriti kasu heast avastamisest, kui puudub võime vastast mõjutada ja vastupidi. Keegi naljahammas ütles, et mere- ja õhukaitse rollis on EKV rohkem "konstanteerimispõhine armee".

Kui mingeid laevu ostma hakatakse, siis mina vaataks õhkpadjal kaatrite suunas. Eesti territoriaalmerest on päris suur osa madalaveeline ja kive täis "miiniväli" ja külmal talvel on päris mitu kuud sadamast välja pääsemine jäälõhkuja sabas.

hummel kirjutas:Lugesin netist mingisugust, noh pigem isegi jama, nagu KaMinas oleks idee tekkinud kasutatud ja üle jäävaid allveelaevu soetada.
http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=62512768

Ma olen kogu aeg rääkinud, et Eestil ei ole mingisugust tuumajaama vaja.
Ostame mõned allveelaevad ja ühendame juhtmed...
Nojah torpeedod ja raketid pealekauba

Nende vanade allveelaevade soetamine on selline kahe otsaga asi. Asja üks ots on kindlasti see, et kui meite 5-6 aeglasekäigulist abilaeva juba täna ülejõukäivad on, siis allveelaev (laiemalt tõsisem sõjalaev) on nendest vaegkiiruse ja vaegrelvastusega künadest ühe nulli võrra vähemalt kallim jooksutada. Selline raketikaater nagu Soome viimati endale ehitas, sellise sõidutund keskmiselt maksab samas klassis kui F-16 lennutund. Näiteks kütusekulu on sellistel laevadel mõõdetav tonnides tunnis ja seda teps mitte täiskäigul. Sestap minu piiratud loogikas kuuluks eelis lennukitele.

Samas allveelaevad oleksid suureks takistuseks Mistralile ja teistele tõsisematele sõjalaevadele. Enamus vastase tehnikat tuuakse maale kindlasti mööda merd.

Mistral ei sõida sul randa üksinda, vaid sõjalaevade eskordi saatel (sh ASW laevad).
Tänu külma sõja tuumaallveelaevade hirmule on suurriikide allveetõrje päris heal tasemel, kaugelt paremal kui miinitõrje, ma arvan.
Tõsi, vrakke täis madalas Läänemeres on allveelaevade otsing küllalt keerukas (kuid mõtte võimatu), kui meenutada meie Lembitu seiklusi 1942. aastal.

2000 aastal toimunud õppustel Atlandi ookeanis "uputas" rootslaste "Halland" hispaania diiselallveelaeva ning ka prantsuse ja ameerika aatomiallveelaeva. 2006-2007 võttis "Gotland" osa ameeriklaste õppustest, mille käigus "uputas" USA lennukikandja "Ronald Reagan".

Lennukikandja ei liigu ka kunagi üksinda... Kõik on võimalik, kui asja õigesti opereerida.

Kapten Trumm kirjutas:Mistral ei sõida sul randa üksinda, ...

Mistral ei sõda randa, vaid jääb merele rannast sobivale kaugusele. Tegemist ei ole maabumislaevaga (süvis 6,3 m seab oma piirid)

Kilo Tango kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Mistral ei sõida sul randa üksinda, ...

Mistral ei sõda randa, vaid jääb merele rannast sobivale kaugusele. Tegemist ei ole maabumislaevaga (süvis 6,3 m seab oma piirid)

Selle süvisega pole ju randatulek mingi probleem. Vähemalt meie oludes mitte...

Lemet kirjutas:

Kilo Tango kirjutas: Mistral ei sõda randa, vaid jääb merele rannast sobivale kaugusele. Tegemist ei ole maabumislaevaga (süvis 6,3 m seab oma piirid)

Selle süvisega pole ju randatulek mingi probleem. Vähemalt meie oludes mitte...

Ma vist ei saa jälle naljast aru. Selle loogika põhjal võiks Tallinki Star kah randa sõita.

Ma pidasin silmas tõepoolest mitte jah suvalises kohas randatulekut, vaid sadamatingimustes dessandi maandamist. Selleks jagub põhjarannikul ju piisavalt kohti, Sillamäelt alates ja Paldiskiga lõpetades peaksid mitmed sadamad olema suutelised seitsmemeetrilise süvisega laevu teenindama. Sillamäe peaks olema 12 m, Kunda 9 m, Vergi ja Loksa oma nelja meetriga jäävad küll nimistust välja, aga edasi on Muuga ja kõik Tallinna sadamad kõlblikud dessandi maandamiseks.

Lemet kirjutas:Ma pidasin silmas tõepoolest mitte jah suvalises kohas randatulekut, vaid sadamatingimustes dessandi maandamist. Selleks jagub põhjarannikul ju piisavalt kohti, Sillamäelt alates ja Paldiskiga lõpetades peaksid mitmed sadamad olema suutelised seitsmemeetrilise süvisega laevu teenindama. Sillamäe peaks olema 12 m, Kunda 9 m, Vergi ja Loksa oma nelja meetriga jäävad küll nimistust välja, aga edasi on Muuga ja kõik Tallinna sadamad kõlblikud dessandi maandamiseks.

Randatulek ja suursadamas sildumine on 2 eri asja. Suursadamas sildumiseks ei ole Mistrali vaja. Selleks piisab suvalisest suurest praamist.

See tähendab, et lisaks Mistralile peame lugematut arvu täislastis praame kartma? Mida järgmiseks, ronge tankidega Narva raudteejaama?

Kui merekaarte vaadata, siis Mistral pääseb igal pool peale Väinamere ikka kaldale üsna ligidale.