www.militaar.net

Edasiarenguid FW-190 neubau suhtes saab näha siit:
http://www.pozefilm.de/fw190.html

Sellest Dorast saab ikka üks raju riistapuu küll.

Ühe BMW-801 mootorist tegime Pranglis monumendi. Nimelt kukkus 2MS ajal seal üks FW190 alla. Keevitasime mootori kokku mõningate teliku osadega ja nüüd on see allakukkumiskohas (kraater lennukimudruga) telikut pidi maasse kaevatuna, nii et seda saab igast küljest imetleda. Tulevikus tuleb juurde ka tahvel piltide ja jutuga. Kui keegi soovib asja oma silmaga vaadata, võib mulle helistada tel. 56718512

vax kirjutas:Ühe BMW-801 mootorist tegime Pranglis monumendi. Nimelt kukkus 2MS ajal seal üks FW190 alla. Keevitasime mootori kokku mõningate teliku osadega ja nüüd on see allakukkumiskohas (kraater lennukimudruga) telikut pidi maasse kaevatuna, nii et seda saab igast küljest imetleda. Tulevikus tuleb juurde ka tahvel piltide ja jutuga. Kui keegi soovib asja oma silmaga vaadata, võib mulle helistada tel. 56718512

Missugusest Pranglist on jutt? Tean kolme erinevat sellenimelist kohta. Ja kus seal see monument asub?

Soobel kirjutas:Mis see lõbu maksis? Lennuki kohta sugugi mitte kallis - oli vist 545000 USD ja saad tuttuue FW190? Mõni eesti rikkur võiks omale sellise kanni ikka lubada, usun et fännid oleks tohutult tänulikud, kui vahest sellist mürisemas näeksid siinkandis.

Saksa lennukid ei ole igale rikkurist ahvile jõukohased ohjata, nii messer kui ka see on teatud reziimidel vägagi ohtlike omadustega. Pigem võiks mõelda mingeid Hurricane ja Mustangi masti masinaid, need on vähe lollikindlamate lennuomadustega. FW tiivapind on väike, mootor suur ja raske, tee madalal väikesel kiirusel üks vale liigutus ja adjöö.

Kapten Trumm kirjutas:
Saksa lennukid ei ole igale rikkurist ahvile jõukohased ohjata, nii messer kui ka see on teatud reziimidel vägagi ohtlike omadustega... FW tiivapind on väike, mootor suur ja raske, tee madalal väikesel kiirusel üks vale liigutus ja adjöö.

Bf 109 oma võimsa mootori ja kitsa telikuga on tõesti ohtlik masin. Väikesel kiirusel järsult "gaasi andes" võib selle kummuli keerata küll.
FW 190 väike tiivapindala nõuab sama tõstejõu tekitamiseks suuremat kiirust. Seega on stardi- ja maandumiskiirus suurem kui suurema tiivapindalaga lennukil.
Mis on aga mootori massil pistmist püsivusega, see jääb küll selgusetuks. Lennuki pikipüsivus ja -juhitavus sõltub fookuse ja massikeskme omavahelisest paiknemisest. Liigselt ette viidud massikese muudaks pikipüsivuse isegi ülemäära suureks, seda juhitavuse arvel.

fireman kirjutas:Missugusest Pranglist on jutt? Tean kolme erinevat sellenimelist kohta. Ja kus seal see monument asub?

Jutt käib Prangli saarest. Monument asub saare idaküljel metsas.

Kapten Trumm kirjutas:Saksa lennukid ei ole igale rikkurist ahvile jõukohased ohjata, nii messer kui ka see on teatud reziimidel vägagi ohtlike omadustega. Pigem võiks mõelda mingeid Hurricane ja Mustangi masti masinaid, need on vähe lollikindlamate lennuomadustega. FW tiivapind on väike, mootor suur ja raske, tee madalal väikesel kiirusel üks vale liigutus ja adjöö.

Eks alustuseks tuleb Cessnad-Piperid käppa saada jah.

Ega iga ühe propelleriga lennuk pole veel lihtne riistapuu, Me ja Fw näol on tegemist ikkagi ennekõike SÕJALENNUKITEGA, pole mõtet neilt oodata õppe- või treeninglennuki omadusi.

Hurricane või Mustangit ei hakkaks siia tooma, mis neil Eestiga pistmist! Aga FW-190 A-8N võiks olla küll. FW-190 A versioonidega võeti nii Mustangeid kui Thunderbolte rajalt maha ehki polnud päris võrdväärne vastane. Sõltus ikka sellest kes pulkade taga istus. Ja D-9 vast lollidele pihku ka ei antud ja see masin oli juba Mustangile võrdseks vastaseks. Väikese tiivapinna parandas Kurt Tank juba Ta-152 näol ära ja selle masina kättesaamine osutus Mustangile üle jõu käivaks. Selles veendus hr Tank isiklikult kui ta ühte oma lelu tehasest lennuväljale toimetas.

Niisiis, pildid BMW 801 mootori jäänustest monumendina Prangli saarel.






Ja mõned pildid mootorist ka originaalis:

Küsiks üle: mida rohkemat on teada selle Prangli FW-190 allakukkumisest? Millal kukkus ja kas piloodi nimi on teada?

Mina tean niipalju, et alla kukkus vist kütuse lõppemise tõttu. Vanemad mehed teadsid rääkida, et piloot oli rippunud langevarju pidi männiladva otsas. Hiljem viisid saare mehed ta langevarju vastu mandrile ning langevarju siidist tehti ühele saare naisele pulmakleit.
Allakukkumise kuupäeva ei oska küll öelda. Kui keegi teab, äkki ütleb mullegi, sest tahaks valmis teha ka sinna mootori juurde väikese infotahvli.

Mina tean niipalju, et alla kukkus vist kütuse lõppemise tõttu. Vanemad mehed teadsid rääkida, et piloot oli rippunud langevarju pidi männiladva otsas. Hiljem viisid saare mehed ta langevarju vastu mandrile ning langevarju siidist tehti ühele saare naisele pulmakleit.
Allakukkumise kuupäeva ei oska küll öelda. Kui keegi teab, äkki ütleb mullegi, sest tahaks valmis teha ka sinna mootori juurde väikese infotahvli

.

Kas kuu ja aasta on teada?

Uue info kohaselt kukkus alla 1944 augustis.
Küsiks, kas keegi oskaks midagi kommenteerivat asja kohta öelda, kuna hetkel käib info kogumine monunendi infoplaadi jaoks.

Uue info kohaselt kukkus alla 1944 augustis.
Küsiks, kas keegi oskaks midagi kommenteerivat asja kohta öelda, kuna hetkel käib info kogumine monunendi infoplaadi jaoks.

Teatud tõenäosusega võiks see olla JG 54 FW-190A-6 No. 531056, piloot: Uffz Heinrich Schlömann, mis kukkus alla mere kohal 1. augustil 1944 aga kindel ei ole, sest piloot on märgitud vangilangenuks või surma saanuks. Muud ligilähedast losslistidest silma ei hakanud. Natuke vähe on andmeid, et täpselt välja selgitada. Saaks lennuki tehasenumbrigi kätte, siis saaks juba konkreetselt jälgi ajada.