Ohutu suund

[taara]

Kõige rohkem vigastusi saadakse siis, kui vajutatakse päästikule. Sõrmedistsipliin on võlusõna. Kui lasta ei taha, siis sõrme päästikule ei pane. Kui relv on suunatud ohutusse suunda, sõrm on päästikul ja vasakusse kotti lööb valu sisse, siis lasu puhul võib ohutus suunas põõsa, seina või mille iganes taga ikkagi keegi viga saada. Kui sõrme poleks päästikul olnud, siis oleks lihtsalt vasak kott valus.

Saan aru sellest ohutust suunast ja relv kui laser jne. Kõik jumala õige, aga lolliks minna ei saa. Kui mul on vaja relva kontrollida ja relvanumbrit või mida iganes sealt kätte saada, siis esmajärjekorras teen relva ohutuks. Teisena ma hoian sõrmed päästikust eemale. Viimase asjana hakkan seda ohutusse suunda suunama, et eelnevalt mainitud toimingut teha. Ma ei hakka nagu kreeka e selle ümber väänlema, jumala eest, et relv oleks ohutusse kohta suunatud. Sorry kui selle järjekorraga kellelegi pettumuse valmistasin.

[M.R.]

See relv on ju vinnastatud asendis. Mis ohutusest te kallid akf-d siin räägite

[vtl]

Need, kes siin päästikust rääkisid - peale selle, et kukk on vinnastatud asendis, on ka politseiniku kinnas otsapidi ohtlikult päästikukaitse sees. Palju pole vaja, et kinda ots takerduks päästiku taha ja/või relv vajub oma raskusega päästikule peale.

Saan aru sellest ohutust suunast ja relv kui laser jne. Kõik jumala õige, aga lolliks minna ei saa. Kui mul on vaja relva kontrollida ja relvanumbrit või mida iganes sealt kätte saada, siis esmajärjekorras teen relva ohutuks. Teisena ma hoian sõrmed päästikust eemale. Viimase asjana hakkan seda ohutusse suunda suunama, et eelnevalt mainitud toimingut teha. Ma ei hakka nagu kreeka e selle ümber väänlema, jumala eest, et relv oleks ohutusse kohta suunatud. Sorry kui selle järjekorraga kellelegi pettumuse valmistasin.

Kui Sa just tihedalt rahvast täistuubitud bussis ei ole, kus inimesed 360 kraadi ümberringi, siis pea alati on võimalus relva demonstreerimiseks, kontrollimiseks, seerianumbri vaatamiseks vms. toiminguks suunata nii, et relvasuue ei osuta mõne inimese suunas. Isegi kui asi pole ohutuses, on tegu elementaarse viisakusega.
Ja isegi seal täistuubitud bussis on võimalik relvasuue suunata maha ja nii hoida. Jah, maha suunamisel on rikošetioht ja nii edasi, aga rikošett on kahest halvast "parem" halb.

[Mudakoon]

Relvaga "vehkimine" või mõjuva põhjuseta selle kellelegi suunamine või relvaga kellelegi osutamine ei ole viisakas ja alati ka mitte ohutu. Aga kuna siin juba asja pilbasteks võetakse , siis näide kaenalaaluse kabuuri kohta, milles relvaraud on horisontaalselt.Viibides kusiganes ei ole ohutu ( või viisakas) kanda antud kabuuri? Halloo? Sõites autos juhiistmel ja keegi istub sinu seljataga või liikudes avalikus ruumis? Relvasuue on ju koguaeg suunatud kuhugi või kellelegi...
Reiekabuuriga koosolekul istudes, hoidku jumal veel jalga üle põlve tõstmast...
Pikemat relva demonstreerides on relvasuue suunatud koguaeg ohutult maha ja siis keerutame sellega nagu üritaks rehavarrega auku maasisse uuristada?
Suuremates metsalaagrites teooriatundide läbiviimisel on iga põõsatuti taga keegi...
Kas "ohutu" või tühjakslaetud relv iseenesest on kabuuris või kohvris ohutum?
Ma ei nori, lihtsalt pisut mõeldes tuleb näiteid nii tohutult palju. Tiirus saab neid piire ju tõmmata, aga igapäevaselt või õppustel, ei kujuta praktikas hästi ette

[slider]

Ainult üks pilt, ja selle põhjal närin ka tähte edasi...
Pahalaselt ära võetud relv, vb politseinik just võttis salve alt ja kontrollis padrunipesa, kõik ok ainult ei vinnastanud kukke maha. Suund on enamvähem ohutu, mis see väike kuul rauast munadele ikka teeb
Teine asi oleks selline üldine "administratiivne" relva käsitsemine, pole vaja põdeda, käsirelvadel on ette nähtud koht millest kinni hoida, sedasi on ju asi kõige parema kontrolli all.

Kaenlakabuurid tunduvad olevat ajalugu, varsti saab 15 aastat kus kõiksugu relvateemalist on suure huviga loetud-kuulatud-vaadatud, ei paista nendest kuskil enam juttu. Ok, lahtise hõlma all rihmaga rippuv MP7 või P90 on kasutuses aga see on nagu teine teema.

[vtl]

...Aga kuna siin juba asja pilbasteks võetakse , siis näide kaenalaaluse kabuuri kohta, milles relvaraud on horisontaalselt.Viibides kusiganes ei ole ohutu ( või viisakas) kanda antud kabuuri? Halloo? Sõites autos juhiistmel ja keegi istub sinu seljataga või liikudes avalikus ruumis? Relvasuue on ju koguaeg suunatud kuhugi või kellelegi...
Reiekabuuriga koosolekul istudes, hoidku jumal veel jalga üle põlve tõstmast...

Ka kaenlaalust kabuuri saab seadistada nii, et relv ei vaata otse taha, vaid siiski rauaga allapoole. Aga kui rääkida teenistusrelvast, siis kaenlaalune kabuur on (vähemalt siinpool lompi) jäänud 70-te aastate märulifilmidesse. Miks seda ei soovitata - esiteks ei ole relv fikseeritud ühte asendisse, vaid liigub kandmisel, st. kätte saamiseks on vaja seda nö. otsida ja haaramine võtab aega. Teiseks hakkavad kabuuri rihmad õlgu ja kaela soonima ning väsitab pikemal kandmisel.

Pikemat relva demonstreerides on relvasuue suunatud koguaeg ohutult maha ja siis keerutame sellega nagu üritaks rehavarrega auku maasisse uuristada?
Suuremates metsalaagrites teooriatundide läbiviimisel on iga põõsatuti taga keegi...

Jah, kuuli ohuala on mitu kilomeetrit ning tõepoolest ei ole lihtne leida kohta, kus selles raadiuses ei ole ühtegi võimalikku inimest. Aga siin on kaks poolt - kõigepealt ohutus ja seejärel see, mida ma nimetasin viisakuseks ehk kuidas tunneb ennast inimene, kellele on relv suunatud.
Ohutuse kohapealt on meil olemas kuulipüüdjad, vallid, ehituse konstruktsioonid (tugevamad seinad) ja sisustuselemendid (mööbel), mis suudavad kuuli energiat absordeerida. Maha suunamise näide oli olukorras, kus tõepoolest inimesed on 360 kraadi tihedalt ümberringi ehk asud rahva keskel. Seega alati ei pea "rehavarrega maasse auke puurima", relva demonstreerimisel ja kontrollil piisab sellest, kui relv on suunatud millelegi, mis suudab ohutult (ja suuremate kahjudeta) võimaliku juhulasu vastu võtta.
Viisakuse kohapealt on küsimus aga selles, et ükski inimene ei näeks, et relv on temale suunatud. Kõrvalseisja ju ei tea, kas talle suunatud relv on tühi ja ohutu. Kilomeetri kaugusel olev inimene, keda eraldab relvast peale kauguse veel hulk ehitisi jms. objekte, on teine olukord kui kõrvalseisja.

Kas "ohutu" või tühjakslaetud relv iseenesest on kabuuris või kohvris ohutum?

Töökorras relv iseenesest pauku ei tee. See tähendab, et kohvris / kinnises kabuuris või riiulil lebav relv ON ohutuM.
Kui relva hoitakse käes, siis on alati võimalus, et selle haaramise, hoidmise vms. käsitsemise käigus minnakse juhuslikult vastu päästikut.
Võtame näiteks kõnealuse pildi - vinnastatud(!) relva hoitakse kinnastatud käega nii, et kinnas on vastu päästikukaitse külge. Kindaga puudub peen tunnetus ja väga lihtsalt võib sõrmest üle/väljaulatuv kindaosa liikuda päästikukaitsest sissepoole ja küljepealt päästikut puudutada. Ülejäänu on juba juhuse küsimus - kas kaitseriiv on peal või päästikul on vajutuskaitse, nagu blokeering Glocki päästiku keskel või Colt 1911 käepideme taga.

[trs]

Elementaarne relvakultuur ja kasvatus- relv on alati suunatud ohutus suunas. Kõik muu on mõttetu targutamine. Kes ei suuda ohutut suunda leida, sellel ei ole vaja relva näppida. Kui ei suuda ohutut suunda leida, siis ei ole vaja relva näppida. Mida rohkem endale erandeid välja mõtelda ja keerulisemaks asi ajada, seda suurem tõenäosus, et ise või mõni ümberkaudne saab vigastada või surma.
Relva teistele inimestele suunates pole isegi küsimus nende arvamuses (või kas nad üldse oskavad midagi arvata). Elementaarne ohutusreegel on, et relva käsitlen alati nii nagu ta oleks laetud, seega ei suuna ka enda arvates ohutut relva kunagi teiste inimeste või enda poole. Erandiks on siin märkevahendid laskekõbmatuks muutmisest a la lipuke padrunipesas või jõhv läbi raua tõmmatud.
Tsiviilis on mõttetu mingeid erandeid leiutada ja sellega oma lollust vabandada. Päris kole on tiirus näiteks vaadata mingeid vastseid relvaomanikke, kes sõbrale uut tukki demodes salve all hoiavad, relva endale ja sõbrale korduvalt kõhtu suunavad ning sõrm käib pidevalt üle päästiku. Normaalne inimene astub ise sellises olukorras relvatoru eest ära ja annab sõbrale verbaalselt või füüsiliselt selle eest vastu kõrvu. Kogenud inimene teab seda ennetada ja väldib oma liikumisega ohtlikku suunda sattumist, sest väga suur osa unustab relva kätte võttes enesekontrolli.
Puhastamisest- kui relv on osandatud ja laskekõlbmatuks muudetud, siis loomulikult võib rauda pärast puhastamist imetleda, aga ükski täiemõistuslik inimene ei vahi laskekõlbuliku relva raua otsast sisse. Puhastamise käigus õnnetusi paraku ikka juhtub, rääkimata juhulaskudest, mis õnnetusega ei lõpe(sest relv oli kogemata või mõttega suunatud ohutusse suunda). Ka ohutuslaskude käigus tuleb pauke, seega see näitab selgelt, et inimene on ekslik. Ainult idioodid ja hullud arvavad teistpidi ja üritavad seda ka pidevalt tõestada.
Kabuuridest rääkides, siis ma arvan, et ma olen ka netiavarustes kohanud kirjeldusi sellest, kuidas kabuuris on lask toimunud relva mitte näppides ja kui ma õigesti mäletan, siis teooria oli vähemalt ühel juhul midagi sellist, et viletsa pehmest nahast kabuuri volt haaras mingi liikumisega päästiku kaasa vms. See on küll jälle mingi erand, aga näitab, et kindlad on ainult surm ja maksud.

[vtl]

Kabuuridest rääkides, siis ma arvan, et ma olen ka netiavarustes kohanud kirjeldusi sellest, kuidas kabuuris on lask toimunud relva mitte näppides ja kui ma õigesti mäletan, siis teooria oli vähemalt ühel juhul midagi sellist, et viletsa pehmest nahast kabuuri volt haaras mingi liikumisega päästiku kaasa vms. See on küll jälle mingi erand, aga näitab, et kindlad on ainult surm ja maksud.

Kabuur, mis sinna asetatud relva päästikut riivab, on katkine või vigaselt disainitud kabuur. Jah, ma olen näinud kabuuri nime all ka mingeid nailonist "sokke", mis võivad teatud asjaoludel päästikut riivata, aga samahästi võib oma (laetud) relva lahtiselt taskus kanda või kaltsu sisse mässida.

Praktikal-laskmises (IPSC ja SRA) on tänaseks keelatud isegi kabuurid, millel lukustuse avamiseks kasutatav sõrm asub päästikukaitse kohal.

[Mudakoon]

Akf trs , tänan "diagnoosi" eest.
Lihtsalt ei ole veel oma staaži jooksul näinud ega kuulnud MG-3 e vintrauast , mis puhastamise järgsel kontrollil pauku teeks. Samuti ei ole näinud ega kuulnud galilidest , mis hooldusjärgselt kontrollides ilma lukuraami ja lukuta pauku teeks. Teenin edasi, ehk õnnestub veel kogeda või kuulda.
Kaenlaaluseid kabuure kantakse jätkuvalt ja on ka minul olemas. Ei ole täheldanud , et kuskil midagi sooniks või kägistaks.
Eks oma seisukohtade "kinnistamiseks" võib siin pikalt vaielda.
Väidetavalt oleks akadeemik Endel Lippmaa ilma raskusteta suutnud saiapätsile selgeks teha, et too in tegelikult sitahunnik... (vabandust , aga tsiteerisin). Minu loogika on lihtne , ei ole mõtet hulluks minna , lihtsalt tuleb enesele aru anda, mida tehakse.... (tean Jeff Cooperi reegleid)
Äkki ma eksin
Aga kes soovib, kasutagu parklas peale auto seiskamist käiku, käsipidurit ja igal rattal tõkiskingi ja jätku igaks juhuks ämm kah veel kõrvale valvesse (kui hoolega tuletada, võib isegi siis midagi juhtuda..).
Eesmärk ei ole kedagi solvata, ilusat päeva

[Kriku]

Üldfilosoofiliselt - minu arvates tuleks õpetada, kuidas asju ohutult teha, mitte et ärge mingil juhul tehke. Näiteks toosama vintrauast eestpoolt sisse vaatamine - kui on tahtmist seda teha, siis mis tegevused sellele tingimata ja vahetult eelnema peaksid (milleks kellelgi peaks selline soov tekkima, on sootuks ise teema).

Muidu tekib nagu mingi skisofreeniline või maagiline mõtlemine. Et kui keegi võtab püstolil salve alt ära, vaatab padrunipessa, vaatab tagapoolt ka rauast läbi ja näeb põrandat ja mitte kuskil padrunit, laseb kelgul tagasi liikuda ja teeb veel kontroll-lasu ka, siis ta peaks justkui eeldama, et järgmisel hetkel, kui ta enam relva sisse ei näe, on võimalik üks kolmest:
1) ta nägi püstijalu und, et kontrollis padrunipesa ja tegi kontroll-lasu;
2) ta laeb ise relva uuesti, vinnastab, võtab salve ära ja unustab selle kuni hetkeni, mil viimati rauast läbi vaatas;
3) on mingi võimalus, et padrun iseenesest padrunipessa teleporteerub ja relv iseenesest vinnastub, nii et inimene, kes seda käes hoiab, seda ei märka.

Täpselt sama nende Iisraeli õppursõdurite piltidega, mis ma millalgi teemasse postitasin. Istusivad teised ringis, relva suu oli mitmel umbes kaasvõitleja poole suunatud, kuid salve kellelgi all ei olnud (ja muidugi ei hoidnud keegi käsi päästiku lähedalgi mitte).

Kui ollakse seisukohal, et nii ohtlike esemetega ei tohi mitte kunagi mingeid selliseid manipulatsioone teha, mis tööks täielikult ette valmistatud eseme puhul võivad põhjustada vigastuse, siis ei tohiks ka näiteks elektrilise mootorsae ketti puutuda ilma latti eelnevalt küljest ära võtmata (või ma ei tea, kas lattigi tohib ära võtta). Võib ju äkki ikkagi käima minna, mis siis, et pistikus ei ole...

[mart2]

Väike elukogemus -
Minu Kaitseväe ajal on õnn olnud kahel korral kuulist pääseda. Mõlemal korral oli väidetavalt kontrollitud relv ja õnneks suund nii, et tundsin ainult õhu liikumist...
Oli ka juhtum ajateenijaga, kes sai surma omaenda relvast, sest proovis öösel sõbraga vahtkonnas "tühjaks" laetud relvaga käsivõitluse elementi. Kontrollis algul teiste relvi ja siis oma, kuid üks liigutus sai valel ajal - salv tuli alt peale padrunipesa kontrolli!
kahjuks võib juhtuda igasuguseid asju...

[Mudakoon]

Minu suunas on kah tiirus lask tulnud, võitleja lihtsalt ei teinud asju nii nagu öeldud, õpetatud ja drillitud.
Üks ajateenija tegi puunajal sesivale kaasteenijale "pulli", pani talle püstoli otsaette ja vajutas päästikule. Ja padrun oli rauas ja võitleja ei võtnud pead eest ära, lõpp oli letaalne...
Suurte kogemustega ja "high decorated" võitleja ( väga tõsise erialaga) , hakkas puhastama püstolit ja tulistas ennast jalga....
Näiteid oleks palju nii Eestis kui ka mujal maailmas , aga võtame nüüd kui palju aastaid on meil relva kantud , palju on kandjaid olnud ja kui palju on letaalseid juhtumeid olnud (nõus, ka üks on liiga palju). Aga jätkuvalt, kui mõistust pole antud relva kasutamiseks või ei ole mõistust antud andmaks endale aru kas väsimusest või päris vaimsest kurnatusest , siis võib kõike juhtuda. Mina jõuan välja ikka enesedistsipliinini.
Kui paljud liiklusõnnetused oleksid olematta, kui suurim lubatud sõidukiirus maanteedel oleks 30km/h? "Safety first?"

[vtl]

Üldfilosoofiliselt - minu arvates tuleks õpetada, kuidas asju ohutult teha, mitte et ärge mingil juhul tehke. Näiteks toosama vintrauast eestpoolt sisse vaatamine - kui on tahtmist seda teha, siis mis tegevused sellele tingimata ja vahetult eelnema peaksid (milleks kellelgi peaks selline soov tekkima, on sootuks ise teema).

Jah, alati on olemas erandid, miks, kuidas ja millal "ärge mingil juhul tehke" asjadest mööda minna.
Kui valgusfoor on rikkis ja ühtegi autot ei ole ega tule, siis sõidad lõpuks punase tule alt läbi, mitte ei jää järgmist päeva ootama, kuniks korda tehakse.
Või kui on elu ja surma küsimus, siis oled nõus võtma ka mingit peodroogi-narkot a'la amfetamiin, et ärkvel püsida. Või noh, kus kellegi piirid on.

Aga "ärge kunagi nii tehke" mõte on selles, et inimesel ei tekiks a) harjumust; b) lohakust. Antud pildil ei ole vajadust relva nii hoida, vaid on lohakus. Tüüp ei tegele keskendunult relva kontrolli või demonstreerimisega, vaid hoiab seda suvaliselt käes, tähelepanu on mujal ja laterdab teisega juttu. Just nendes olukordades tekib ohutusnõuete eiramisel ohtlikke olukordi. Käe sisse harjunud rutiinid ongi selleks, et lohakat unustamist vältida.

Muidu tekib nagu mingi skisofreeniline või maagiline mõtlemine. Et kui keegi võtab püstolil salve alt ära, vaatab padrunipessa, vaatab tagapoolt ka rauast läbi ja näeb põrandat ja mitte kuskil padrunit, laseb kelgul tagasi liikuda ja teeb veel kontroll-lasu ka, siis ta peaks justkui eeldama, et järgmisel hetkel, kui ta enam relva sisse ei näe, on võimalik üks kolmest:
1) ta nägi püstijalu und, et kontrollis padrunipesa ja tegi kontroll-lasu;
2) ta laeb ise relva uuesti, vinnastab, võtab salve ära ja unustab selle kuni hetkeni, mil viimati rauast läbi vaatas;
3) on mingi võimalus, et padrun iseenesest padrunipessa teleporteerub ja relv iseenesest vinnastub, nii et inimene, kes seda käes hoiab, seda ei märka.

Minu praktikas on juhtum, kus pauk tuli relvast, mida nii mina kui kõrvalolev kohtunik oli kontrollinud ja tühjaks laetuks tunnistanud. Olin võistlust edukalt lõpetamas. Tühjakslaadimine. Tõmban vintpüssi luku taha, imestan veel, et padrunit ei kukkunud kestaväljastusavast maha. Küllap siis kukkus läbi salvekaevu alla. Vaatan padrunipesa - tühi. Näitan kohtunikule, tema noogutab, et tühi ja annab käsu teha tühilask. Teen tühilasu (ohutult, märkide poole!) - KÕMM! Jah, viimane ohutusprotseduur (kontroll-lask märkide suunas) tagas selle, et midagi ei juhtunud ja keegi viga ei saanud, aga kaks eelmist (1) salv alt ära, lukk taha; 2) padrunipesa kontroll feilisid.
Mis põhjuseks oli, ei saanudki teada. Kaks võimalust - kas padruni tagumine osa oli oksüdeerunud ja ei paistnud välja? Väheusutav. Loogilisem seletus on see, et padrun jäi ekstraktori külge kinni, sõitis lukuga taha, ei tõmmanud lukku päris lõpuni, seega ejector ei visanud välja ning lukku ette lastes sõitis padrunipessa uuesti tagasi. Miks ma seda padrunit ei näinud - ei tea. Igatahes sellest ajast peale on mul komme lukku kolm-neli korda edasi-tagasi lõgistada.

Kui ollakse seisukohal, et nii ohtlike esemetega ei tohi mitte kunagi mingeid selliseid manipulatsioone teha, mis tööks täielikult ette valmistatud eseme puhul võivad põhjustada vigastuse, siis ei tohiks ka näiteks elektrilise mootorsae ketti puutuda ilma latti eelnevalt küljest ära võtmata (või ma ei tea, kas lattigi tohib ära võtta). Võib ju äkki ikkagi käima minna, mis siis, et pistikus ei ole...

Lihtsalt ääremärkuse korras - ka pistikust väljatõmmatud seadmetega on võimalik, et lülituskatsel teeb see veel nõksaka. Tänapäeva tehnika on elektroonikat täis, muuhulgas elektrolüütkondensaatorid filtrites, mille laengust piisab, et hetkeks terasid liigutada.

[mongol]

Antud pildil ei ole vajadust relva nii hoida, vaid on lohakus. Tüüp ei tegele keskendunult relva kontrolli või demonstreerimisega, vaid hoiab seda suvaliselt käes, tähelepanu on mujal ja laterdab teisega juttu.

Kaitsmata pildilolijaid, küsin üle, et kõige lugupidamise juures - olid kohal, et tead nii kindlalt? Täiesti savi on eelnevalt kontrollitud relva hoida, olgu kukk ülal või all, aga samas näitlikult seletada. Raud vaatab ju ohutusse suunda..

Minu praktikas on juhtum, kus pauk tuli relvast, mida nii mina kui kõrvalolev kohtunik oli kontrollinud ja tühjaks laetuks tunnistanud. /--/Loogilisem seletus on see, et padrun jäi ekstraktori külge kinni, sõitis lukuga taha, ei tõmmanud lukku päris lõpuni, seega ejector ei visanud välja ning lukku ette lastes sõitis padrunipessa uuesti tagasi. Miks ma seda padrunit ei näinud - ei tea. Igatahes sellest ajast peale on mul komme lukku kolm-neli korda edasi-tagasi lõgistada.

Ehe näide, miks on sõjaväeline väljaõpe parem kui IPSC "turvakursus". Meil nimelt on kolme-punkti-kontroll, mis peale raua ja salvepesa nõuab ka luku(pea) kontrolli. Iseasi on instruktorite pädevus, minu oma võib iga kell kontrollima tulla.

Lihtsalt viskab vahel üle, olles ise ka Relvaomanike Liidu liige, kui "üle hakatakse tootma".

[taara]

Nähtud küll ja küll neid vingeid IPSC mehi. Relva kontroll käib murdosasekundiga. Tegelikult keegi ei kontrolli, vaid teeb lihasmälus liigutust. Ise nagu loll kulutanud palju sekundeid kontrollides relva: padrunipesa, salvekanal ja lukk. Veel enam kontrollin ka füüsiliselt sõrmega need kohad ära. Lihtsalt väljaõpe ja enesedistsipliin parem kui keskmisel IPSCkal.

Lisaks on elementaarne see, et kui lasku sooritad (tühi või teravaga, vahet pole) sooritad õigesse kohta. Nagu eelnevalt ka ütlesin, siis sõrm läheb päästikule ainult siis kui sooritad lasku.