www.militaar.net

Asjaolu, et Khohulid suudavad koondada suuri vägesid läbimurde jaoks rünnakupiirkonnas, lüüa korraga kaks põhirünnakut, lüüa välja suurtükiväe ja töötada meie tagalas DRG-ga, räägib nende operatiivoskuste ja tehnilise varustatuse tasemest. Kui me, teades, et Khohol koondab suuri vägesid ja valmistab ette lööki, ei võta vajalikke meetmeid, ei loo kaitseliinid, sealhulgas ei kasuta tsiviilvarustust, ei tegutse vaenlase sideteedel vähemalt nende vahetus tagalas, ei mineeri võimalikke lähenemisteid, sealhulgas ei kasuta MLRSi (või ei tee seda formaalselt, tiksu eest), siis räägib see meie operatiivkunsti tasemest.

Taas kord on meil jõud, mida kaitsta. Vaenlane ei ole loonud ülekaalukat ülekaalu inimressurssides ja pealegi varustuses. Kaitseliinid, kus me enam-vähem oskuslikult tegutseme, ei ole rikutud. Need üksused ja allüksused, mis ei loobu varustusest ega jookse tagalasse, hoiavad kindlalt oma positsioone, nagu Musta mere laevastiku 126. rannikukaitse brigaad. Nüüd on peamine küsimus (ja see on alati peamine küsimus igas sõjas) õigesti üles ehitatud logistika, mis hõlmab üksuste täiendamist isikkoosseisuga, räsitud üksuste tagasitõmbamist puhkamiseks ja täiendamiseks, mitte ainult katkematut laskemoonavarustust.

Hersoni rindel jätkusid kogu eilse päeva jooksul ägedad lahingud. Vaenlase peamised jõupingutused olid suunatud Beryslavi suunas - edasitung Dudšani lähedal (suurema osa sellest võttis vaenlane, meie väed tõmbusid tagasi, lõhkudes veehoidla tammi) ja Davydov Brod, kus ka meie üksuste olukord pidevalt halveneb. Vaenlane on kõiges ülekaalus, isegi lennunduses.

Luhanski rinde Svatovski suunal (Severski Donetsist kuni endise piirini Vene Föderatsiooniga) - meie väed jätkasid taganemist. Olukord ei ole täiesti selge, kuid on olemas kontrollimata teave, et vaenlasel on juba õnnestunud lõigata Rubizhne-Svatovo maantee ja ta ähvardab jõuda Svatovo garnisoni tagalasse ning piirata Kreminna-Rubezhnoje oma eelrühmadega.
10:39

Vältides kirjeldatud ümberpiiramist, on Vene relvajõud taganenud kogu rindel Inguletsi jõe äärde, varem vallutatud vaenlase sillapeast nimetatud jõel ida poole.
Davydov Brod (mille eest peeti kaks kuud ägedat võitlust) ja mitmed teised selle läheduses asuvad suuremad külad on hüljatud. Tagasitõmbumine jätkub. Ilmselt on meie rühmituskomando eesmärk vähendada rindejoont vähemalt Beryslavi ja Novo-Kahhovska tammi katvaks pidevaks (mitte fokaalseks) rindejooneks.
15:25

NGolf kirjutas: ↑04 Okt, 2022 15:47 ... Mida me peame tagasi võtma, kui lennundusüksuste operatsiooniline kriis on möödas...

Kilo Tango kirjutas: ↑04 Okt, 2022 16:07

NGolf kirjutas: ↑04 Okt, 2022 15:47 ... Mida me peame tagasi võtma, kui lennundusüksuste operatsiooniline kriis on möödas...

Huvitav lausejupp. Kas keegi oskab selle taha laiemat sisu kirjutada, või on tegemist lihtsalt inimese enda sonimisega.

Vihmad vähendavad oluliselt Ukraina natside ründegruppide manööverdamisvõimet. Edasiliikumine on enamasti võimalik ainult asfaltkattega teedel.

Kogu mõte on selles, et Lapin on praeguses kontekstis kogu kindralstaabi, kollektiivse Lapini kuvand. Mul ei ole Lapini kohta midagi öelda. Aga ma nägin isiklikult, kuidas kindralpolkovnik Židko, Lääne SR komandör, Dolina-Krasnopolie rindelõigul isiklikult juhtis rünnakut kompanii (!) vaenlase kindlustustatud positsioonide vastu. See oli kaheksas sarnane katse, mille käigus sai minu arvutuste kohaselt surma 120 meest. Ja kui seda ülesannet hakkasid võitlejad saboteerima, noomis vihane Židko meid: "Ja kuidas on võimalik, et te läksite rünnakule, et teil ei ole kahesaja meest?".
Židko ja teised lapinlased (ma ei hakka nimesid nimetama, kuid mul on kõik käigud üles kirjutatud) nägid väga hästi rinde olukorda, mis oli katastroofiline. Samamoodi oli üldstaabis (juuli alguses) teada olukord sellel rindelõigul. Kuid keegi ei teinud mingeid järeldusi ega teinud midagi. On kirjutatud, et Židko on ZVO komandörilt tagasi võetud. Aga meil on kümneid ja sadu selliseid Židko'sid. Need on inimesed, kes ümbritsevad end valede müüriga ja kes on sukeldanud meid veremerre ja surnukehade sootuks rindejoonele.
On vaja tegutseda kiiresti, jõuliselt ja karmilt, et eemaldada nad armee juhtkonnast, muidu ootavad meid ees uued mõttetud ja ebavõrdsed ründed sadade mõttetute hukkunutega.
Kuid kindralite hulgas on ka mõned targad kindralid, näiteks õhudessantväejuhataja kindralpolkovnik Mihhail Teplinski. On vaja edendada selliseid inimesi nagu ta.

Harkivi rinde kokkuvarisemise eest on loomulikult süüdi sõjaväelased ja Donbassi mobilistid, mitte Židko, Lapin ja kindralstaap. Nad kirjutavad oma jama, need pätid.

Tahate nalja Židko geniaalsuse kohta?

Ükskord, kui ta oli õhujõudude ülem, tuli ta pilootide inspekteerimisele, kus ta mingil põhjusel kõiki piloote selle kohta, kas neil isiklikult on oma lennukid (ta oli sellest kuskilt kuulnud), ja oli siiralt üllatunud, et õhujõududes nii ei toiminud. Siis rääkisime tööst otse maapinnal, piloodid juhtisid komandörile tähelepanu, et on vaja tugevdada maapealsete vaatlusjaamade võimekust radariga, mille suhtes härra Židko nägu oli täiesti arusaamatu. Milleks meile vaatluspostil mingi radar, kui meil on olemas binoklid ja raadio . Mida te tahate tankimehelt.

Oma esinemise lõpus ütles ta, et see on jama, piloodid, te peaksite World of Tanks'i mängima meeskonnatööks, nagu ta teeb oma sõpradega. Ja me peaksime selle küsimusega tegelema ringkonna kõrgeimal tasandil, et teil oleks arvutid koos tankidega (ja mitte mingid planeerivad lennukipommid).

Ja siis algas sõda.

Kuidas Žukov määras diviisi ülemaks ühe major'i ja polguülemaks seersaandist autopataljoni ülema. Ja tal õnnestus!

Paljud kurdavad, et Venemaa armees puuduvad piisavad komandörid. 1941. aasta suvel näitas 19. jalaväediviis Jelnja lähedal end ilma suurema hiilgamiseta. Selle komandöri vallandas Georgi Žukov isiklikult.

Huvitav on, et solvatud komandöri kohale asus alles major Aleksander Utvenko. Sellise juhtumi puhul edutati ta kiirelt ja kohe koloneliks. Utvenko oli selleks ajaks 35-aastane, ta oli olnud sõjas vaid mõned nädalad. Kuid Žukov ei hoolinud ei teenistuse pikkusest ega vanusest - peaasi, et mees oli vapper, energiline ja kvalifitseeritud.

Utvenko lõpetas sõja korpusekomandörina ja kindralleitnandina, olles võidelnud Stalingradis, Donbassis ja Viini lähedal. Ja rügementi, millest ta lahkus, juhtis endine autopataljoni ülem, tegelikult seersant.

Ristmikul ei vahetata hobuseid. Eesleid saab ja tuleb muuta. Ja nad annavad kotkastele ruumi lennata.

Ülemused käsevad rünnata, ise kurat istuvad keldris peidus, meil pole isegi sooje riideid, väljas nah tali, külm! Kui käsku ei täida, ähvardavad vanglaga. Kõik on meie vastu!

Me oleme sattunud kahe poole vahele, nende ja meie kaudtuli tümitab, me oleme siin vahel. Jälgime ilutulestikkku. Kõik, mis telekas näidatakse lennukitest ja moodsast tehnikast, puhas jama. Meie tehnika on 50-ndatest või 60ndatest ja üksikud, nt 3 tanki, viis soomukit. Logud. Millest lastakse: päevas kord S30sst, kaks korda päevas näeme, et lastakse Gradidest.

Saša ja sõbrad läksid taigasse peitu mobilisatsiooni eest, Rosgvardija ajab neid taga. Saša pole aega teeninud, aga praegu võetakse kõiki. Isegi 60-65 aastaseid vanakesi.

Ja kas kellelgi on veel küsimusi - miks meie propaganda Ukro-zombidele kaotab? Jah, sest jobud on kõikjal.

Esimene (kõige tähtsusetum) idioot on võitleja, kes valis selle hüüdnime;
Teine on tuntud militaarajakirjanik Sasha Kots, kes intervjueeris sellise kutsungiga võitlejat ja soovitas seda meediale;
Ja mis järgneb, on kas perse või kahjurid meedia juhtkonnas, kes kiirustasid paljundama ja "tippu võtma" "ogarat".

Ja - mis on kõige parandamatum - keegi ei karista neid (neid idioote ja kahjureid) ega mõista isegi selle vajalikkust.

Kuid... Ma saan aru, et Ramzan Ahmatovitši ja Kolme Tähe Koka skandaalsete avalduste taustal - mingi haletsusväärne "ogar" - on "väike tähtsusetu lill"... Aga iseloomulik.

"Strateegilist tähtsust mitteomav paljand" ehk kuidas seletatakse Vene vägede taandumist Hersoni oblastist kirdeosas

Täna olid Vene väed sunnitud taanduma Hersoni oblasti kirdeosast. Objektiivne põhjus on olemasolevate vägede suutmatus hoida kaitseliini vähese mehituse ja ebapiisava tulejõu tõttu.

Me oleme juba arutanud selle põhjuseid. Need on viinud loogilise tulemuseni: rinne on tagasi veeretatud joonele Kostromka - Bruskinskoje - Borozenskoje - Mylovojele.

Me ei süüdista isegi kaitseministeeriumi teabe- ja massikommunikatsiooni osakonda, mille juht tänases raportis ei öelnud selle asjaolu kohta sõnagi. Me mõistame, et need sõjaväeasutused, kes annavad lõpliku teksti, on omaenda valdkonnas ja ei hooli sellest, kuidas kaitseministeeriumi (ja ministeeriumi enda) ametlik esindaja maailma avalikkuse silmis paistab.

Kuid nad püüdsid anda selgitusi arvamusliidrite, Telegram-kanalite ja kirjastajate tasandil. Oleks olnud parem, kui nad ei oleks seda teinud.

Kõige rumalam vabandus, mida saab esitada kaotuste kohta lahinguväljal, on öelda, et mõned "maad või sillapead ei ole strateegilise tähtsusega".

Me ei tea, kes täpselt kontrollib ressurssi Kherson.ru. Me ei tea, kes täpselt selle sõnumi sinna pani. Kui aus olla, siis usume, et tegemist oli kaitseministeeriumi esindajatega või pensionile jäänud sõjaväelastega. Kuid see on vaid meie tühi spekulatsioon.

Väita, et Krivoje Rogi rindeosa, mis oli juba veebruaris ja märtsis hõivatud, oli "käepidemeta kohver", võib teha väga... pinnapealne inimene. See ei olnud mitte ainult osa Hersoni oblastist - Vene Föderatsiooni territooriumist - vaid ka suhteliselt mugav, sest läänes asus Inguletsi jõgi, mis kattis vasakpoolset külge, ja paremal küljel Dnepri jõgi.

Krivoje Rogi rindelõik oli oluline Nikopoli vastu suunatud rünnaku arendamiseks (Energodari kindlustamiseks) ja Krivoje Rogi kui sümbollilinna (vähemalt kohaliku elanikkonna silmis - see on ju Zelenski kodulinn).

Jah, autoritel on õigus: nüüd, ümbergrupeerimise hinnaga, ostetakse aega, et uued tugevdused kasutusele võtta. Toimub vasturünnak - kui tehakse põhimõttelised otsused taktika ja strateegia muutmiseks.

Kuid lahingutes Hersoni oblasti kirdeosas on kümned vene sõdurid lasknud oma pea maha, minnes surematusse. Ja nüüd öeldakse nende võitluskaaslastele, et see kõik oli "käepidemeta kohvri" pärast.

See on sülgamine kõigi nende üksuste hinge, kes võitlesid kuude kaupa Arhangelskojes, Knaževkas, Olginos, Vysokopoljes, Potemkinos, Novovoznesenskis, Mirolyubovkas, Petrovkas, Zolotaja Balkas.

Sellistest asjadest ei tohi kunagi rääkida. See demoraliseerib vägesid. See paneb inimesed kaotama usu, et kõik ei olnud asjata.

Kanal 24.
Mykhailo Podolyak : Ukraina alade vabastamise seisukohalt on konkreetne vabastamisprogramm 4 suunas.
Liigume rindel kõikides suundades - Luganski oblastis, Donetski ja Harkivi oblastis on juba tulemusi / vabastamisi.
Olulisim on jätkata vaenlase tugi - infrastruktuuri hävitamist, ilma tagala toetuseta satuvad venelased paanikasse ja taganevad/põgenevad kaootiliselt.
Partneritele- liitlastele Ukraina tegevus on usutav, sõja lõpuleviimise kiirendamiseks hakatakse/on hakatud rohkem relvi üle andma.

"Pean märkima, et viimase kuu jooksul on toimunud nihe Lääne poliitilise eliidi avalikus arvamuses, kes nüüd usuvad, et Ukraina on vasturünnakus hiilgav"
( https://www.youtube.com/watch?v=f2BBwvwEsd8 )