www.militaar.net

redhott kirjutas:Tiam kirjutas.
Kõige selle juures paneb mind ikka imestama see jaapanlaste rahulikkus ja organiseeritus kogu selle jama juures- just tavainimeste tasemel.Huvitav, kas eesti rahvas ka sarnases olukorras nii efektiivselt suudaks oma rahu säilitada.

Ma olengi rahulik, joodi tablesid ostma ei torma ja japside tuumajama jätab külmaks, ei saagi eriti aru, miks Sa 2 päeva oled seda trummi tagunud.

Kuidas sa siis aru ei saa? Kui meile tuumajaam ehitatakse ja meil samamoodi maavärin ja tsunami tuleb siis on ju kõik hukas, Paldiskis enam elada ei saa...

Tiam kirjutas:Oot äkki seletaksid mis siin valesti on????????? Nature nii ajakirjana kui ka sinna juurde loodud e-teadusportaalina on maailma juhtiv teaduspublikatsioon.

Nagu me allpool näeme, on Nature ainult katse autoriteediga oma fantaasiaid kinnitada.

andrus kirjutas:

Fires have broken out at another reactor, unit 4, probably as a result of old fuel which is stored on site and became exposed after the crisis began.

Enne sedavõrd karmi hüppamist vaatad ehk teisi selles teemas minu poolt eelnevalt välja toodu uudiseid ka kus on JUST sellel teemal sõna võtnud nii sama tüüpi tuumareaktorit USAs haldava firma palgal olev füüsik kui ka selle projekteerimise juures GE-s osalenud konstruktorid.

eelnevate postituste all mõtled Daily Mail tsiteerimist? Sellisel juhul, ei viidata Nature, kui allika peale. Kas akadeemilises töös seda ei õpetatud?

Sõna probable antud kohas tähendab seda, et kirjutaja on antud teooriaga kursis, peab sellist asja võimalikuks, aga mingeid tõendeid tal ei ole. Sinu postituses sai sellest raudkindel väide, mida justkui toetab Nature.

andrus kirjutas:

Today, the Japanese public broadcaster NHK has reported an alarmingly high dose rate of 0.08 mSv per hour 25 kilometres away from the plant. This rate is potentially dangerous if people remain in the open for long periods of time.

Palun jälle loe ennem hoolega kui kohe nii nähvad: kehtestatud on 20km ohutustsoon ümber jaama ning see kõrge radiatsiooninäiduga piirkond leiti 25km jaamast SEEGA VÄLJASPOOL SEDA piirkonda. Pärast seda uudist andis ka USA keskkonnaamet teada, et Jaapan on hoiatustes liiga tagasihoidlik olnud ning pole õnnetuse tegelikust ulatusest maailma ega oma inimesi piisavalt informeerinud. JA TÄPSELT SEDA MA KIRJUTASIN KA:

Tiam kirjutas: * Väljaspool kehtestatud 20km tsooni on leitud 25km kaugusel tuumajaamast ülikõrge 0.08 mSv ( ligi 300x üle normaalse kiirgusfooni) kiirgusfooniga piirkond (ametlikult kinnitatud)

Seega minu soovitus jällegi: rahune ennem maha kui siin teiste lugemisoskuses kahtled ja loe ise ennem kaks korda üle.

Räägi mulle, kuidas see üks koht/piirkond tekkis? Kas sinna lendas plahvatuse tulemusena midagi või levis kiirgus?

ja Peak radiation level ion ikkagi maksimaalne mõõdetud number, mitte PÜSIV. Seetõttu tõlgiksin seda lauset kui maksimaalne mõõdetud kiirgustase on tugev ....

Kodanikud patrioodid...arvestage seda, et tuumaelekter on 20 aasta pärast Eesti ainus arvestatav sõltumatu põhienergia allikas, muud variandid on piiri tagused, taastuvkütuse põletamine toodab endiselt Co2 (mis maksab palju) ning tuulikud-päike pole meil põhienergiana jätkusuutlikud.

Praegu üritavad igasugu pseudorohelised maalida seinale tuumatonte, et tegelikkuses toita enda selja taga seisvate alternatiivenergia äriringkondade huve (Eesti rohelistega peaks see tegelikkus vist igaühele ammu selge olema), kes mingit põhienergia allikat ei paku, vaid loodavad liugu lasta alternatiivenergia toetustel. Kui alternatiivenergeetika oleks elujõuline idee, siis oleks Saksamaa või Prantsusmaa ammu oma tuumajaamad kinni pannud (avalik surve on suur seal).

Edasi mõelge ise, kas tuumapaanika levitamine kaaskodanike hulgas on Eesti tuleviku huvides või mitte. Minuarust ei ole. Ärme siis levita.

Kes tahab diskuteerida tuumaohust, võtke lahti kaart, kus on peal Eesti läheduses asuvad tuumajaamad (ka omajagu vanu) ja analüüsige hetkeks, kas tuumajaam siin üldse riske eriti suurendabki (Eesti on sisuliselt tuumajaamade piiramisrõngas).

Eesti roheliste osalusega energiadebattidel pole nad kohkunud ka vanadest teada võtetest nagu demagoogia ja sofistika - eriti kui natuke suuremate teadmisega kohalike akadeemikutega vaidluses allajäämine koidab.

Selles võtmes võiks ka vaadata igasugu dailimaile ja muid "usaldusväärseid" allikaid. Usaldusväärne allikas on Aatomieneriga agentuur, mitte mingid imelikud netisaidid. Olen tähele pannud, et nagu midagi sel teemal juhtub, tekib kohe automaatselt hirmus tontide seinale maalimise kampaania, millest on see tingitud?

Samal ajal kui meedias käib hirmus halin paha-paha tuumaenergia pihta, plaanivad ameeriklased hakata taas kasutama väikseid tuumareaktoreid militaarbaaside energiaga varustamiseks.

http://www.aviationweek.com/aw/generic/ ... ll%20Nukes

Firmade Westinghouse, Babcock, Wilcox, NuScale, Radix Power ja Hyperion Power Generation on juba pakkunud sõjaväelastele mitmeid väikseid moodulreaktoreid võimsusega kuni 350 megavatti. Pakutute seas on kergvee tuumareaktorid, gaasijahutusega kõrgtemperatuurilised reaktorid ning vedelatel metallidel baseeruvad reaktorid. Kusjuures kergveereaktoreid vaadeldakse põhilise alternatiivina. Radix Poweri reaktor võimaldab aga ka peale elektri tootmise toota ka vett ja mootorikütust

Iseenesest kas rahvas mõistis rohelisi kui jätkusuutliku poliitika elluviijaid või "niikuinii nad ei saa sisse" tulemusel juba eos mahakriipsutatud kontingenti. Mõlemad variandid ei välista teineteist.

andrus kirjutas:

Enne sedavõrd karmi hüppamist vaatad ehk teisi selles teemas minu poolt eelnevalt välja toodu uudiseid ka kus on JUST sellel teemal sõna võtnud nii sama tüüpi tuumareaktorit USAs haldava firma palgal olev füüsik kui ka selle projekteerimise juures GE-s osalenud konstruktorid.

eelnevate postituste all mõtled Daily Mail tsiteerimist? Sellisel juhul, ei viidata Nature, kui allika peale. Kas akadeemilises töös seda ei õpetatud?

Väär väide- tundub, et su see Daily Maili argument ongi ainuke ja püsiv mida sa korrutada oskad, ilma mingi kontekstita- teiste argumentide vastu on kriitiga kuidagi kokku kuivanud. Siin jälle soovitus, loe kaks korda kui tuled nii karmilt ütlema. See väide, mida sa meelevaldselt ja väiklaselt Daily Mailiga seostad pärines hoopis ABC New'st ning tõi välja selle ala eksperdi hinnangu tekkinud olukorrale:

ABC News kirjutas:“.......That would be like Chernobyl on steroids,” said Arnie Gundersen, a nuclear engineer at Fairewinds Associates and a member of the public oversight panel for the Vermont Yankee nuclear plant, which is identical to the Fukushima Daiichi unit 1.
People familiar with the plant said there are seven spent fuel pools at Fukushima Daiichi, many of them densely packed.
Gundersen said the unit 1 pool could have as much as 20 years of spent fuel rods, which are still radioactive.

Kohe ÜLDSE ei ole siin tegemist DailyMailiga nagu sa üritad väita. Seega su ringloogika teemale, et ei arvesta eelmistes postides toodud uudistenuppudele viiteid, kuna need on DailyMailist on lihtsalt lollus.

Ja endiselt ootan seda vastust mu palvele: Seega andrus ootan konkreetselt väljatooduna neid punkte selle kohta, mis SISULISELT selles minu esimesena välja toodud artiklis väära olid ning - mida sinusugune "tark" inimene seal kindlasti märkas - mis lubavad sinul mind sellises poolsõimavas laadis küündimatuks nimetada.

andrus kirjutas:ja Peak radiation level ion ikkagi maksimaalne mõõdetud number, mitte PÜSIV. Seetõttu tõlgiksin seda lauset kui maksimaalne mõõdetud kiirgustase on tugev ....

Sellest oma peak käsitlusest andisn ma küllaltki ammendava ülevaate oma eelmises vastuses, mis kattub mitmete selle alal akadeemiliselt tunnistatud haridusega ekspertide tõlgendustega, kus rõhutatakse, et peak näit annab alati hinnagu ka püsivale keskmisele foonile ehk kiirgusnäit lihtsalt niisama ei spurdi üles ning siis ei taandu jälle, vaid pigem reaalsuses toimub teatav pidev näidu kõikumine. Seega nagu seal algses tekstis oli toodud lisaks sõnale peak oleksid pidanud tähelepanu pöörama ka sõnale solidly.

Kapten Trumm kirjutas:Kodanikud patrioodid...arvestage seda, et tuumaelekter on 20 aasta pärast Eesti ainus arvestatav sõltumatu põhienergia allikas, muud variandid on piiri tagused, taastuvkütuse põletamine toodab endiselt Co2 (mis maksab palju) ning tuulikud-päike pole meil põhienergiana jätkusuutlikud.

Praegu üritavad igasugu pseudorohelised maalida seinale tuumatonte, et tegelikkuses toita enda selja taga seisvate alternatiivenergia äriringkondade huve (Eesti rohelistega peaks see tegelikkus vist igaühele ammu selge olema), kes mingit põhienergia allikat ei paku, vaid loodavad liugu lasta alternatiivenergia toetustel. Kui alternatiivenergeetika oleks elujõuline idee, siis oleks Saksamaa või Prantsusmaa ammu oma tuumajaamad kinni pannud (avalik surve on suur seal).

Edasi mõelge ise, kas tuumapaanika levitamine kaaskodanike hulgas on Eesti tuleviku huvides või mitte. Minuarust ei ole. Ärme siis levita.

Kes tahab diskuteerida tuumaohust, võtke lahti kaart, kus on peal Eesti läheduses asuvad tuumajaamad (ka omajagu vanu) ja analüüsige hetkeks, kas tuumajaam siin üldse riske eriti suurendabki (Eesti on sisuliselt tuumajaamade piiramisrõngas).

Eesti roheliste osalusega energiadebattidel pole nad kohkunud ka vanadest teada võtetest nagu demagoogia ja sofistika - eriti kui natuke suuremate teadmisega kohalike akadeemikutega vaidluses allajäämine koidab.

Olen kõige sellega nõus, mida sa välja tõid!

Minu seisukohad:
1. Ma ei ole Eestisse tuumaelektrijaama rajamise vastu. Hetkeseisuga aga tundub, et minnakse seda teed, et põhiline kaalukeel, mis tuumaelektrijaama tüübivaliku otsustab on sellest saadava energia hind ning uuemat tehnoloogiat kasutavad reaktorid (seniste reaktorite jäätmete peal töötavad jaamad) ei suuda veel 20-30a perspektiivis selles näitajas vanemate uraanil töötavate jaamadega võistelda. Seda enam, et EE seni avaldatud sõnavõttudes on just tuumaenergia üheks kaalukeeleks välja toodud tema hinnavõrdlus põlevkiviga.

2. Väite 1 kinnituseks on ka IAEA seisukoht, mis kiitis Prantsusmaad selles suhtes, et nad on otsustanud uute jaamade rajamisel panustada uude tehnoloogiatesse hoolimata selelst, et need ei ole veel 20-30a jooksul võimelised toodetud el. energia hinna osas vanemat tüüpi jaamadega konkureerima, mida kinnitab ka see, et seni maksab riik Prantsusmaal sellel tehnoloogial tötavatele tuumajaamadele suuri dotatsioone. Mitmed USA tuumaenergia arengukava kritiseerinud teadlased on ka välja toonud, et vanemat tüüpi jaamadel põhinevad lahendused on lühiajalisemalt soodsad aga pikemas perspektiivis oleks Prantsusmaa lähenemine kasulikum.

3. Üks mu sõber, kes Soomes ülikoolis füssi õpib rääkis, et nende õppejõud oli rääkinud, et Soome ladustab nii enda kui teiste mitutuhat aastat ohtlikult radioaktiivsena püsivaid tuumajäätmeid hoolimata suurest keskkonnariskist just sellel kaalutlusel, et kui minnakse üle kiiretel neutronitel põhinevatele tuumajaamadele on need samad tuumajäätmed kasutatavad kütusena. Kusjuures tuumajäätmetel töötava jaama jäätmed muutuvad keskkonnale ohutuks ainult 100-300a perioodi jooksul ning on kordi ohutumad keskkonnale. Õppejõud seal hindaski, et Soome on saandu endale uue tehnoloogia valguses sajanditeks el. energia tootmiseks vajaliku kütusevaru. Millegi sellise ehitamise poolt oleks ma kahe käega, kuigi selles toodetud el. energia hind on kallim (hetkel) kui tavatehnoloogiaga jaamades.

4. Ülihea loeng neist uue tüübi tuumajaamadest (fast neutron reactors), mis ehk aitab minu eelmisi seisukohti enam lahti seletada.
Konkreetne lõik sealt välja võetud

5. Seniste tuumajaamade vastu räägib ka viimasel ajal ilmunud teadusuuringud. Näiteks Saksamaal leiti 1990-1995 läbi viidud uuringus, et vana tüüpi tuumajaama ümber elavatel lastel on üle kahe korra suurem riski haigestuda leukeemiasse. Ometi selles tuumajaamas ei olnud juhtunud ühtegi õnnetust ning see jaam oli moderniseeritud. Sarnaseid leide on nüüd korratud uuesti ja uuesti üle maailma (UK, USA) sh ametlikult veelgi ohutumate tuumajäätmete matmispaikade ümber.. Keda huvitab saan selle kohta ülevaateartikleid saata PMi kaudu, avalikult ei tahaks autorikaitseõigustega artikleid nii avalikult siin levitada. Paljudes kliinilistes uuringutes (näiteks ajukuvamise meetodite teemalistes artiklites) on ka välja toodud, et kiirgusel ja kiirgusel on vahe ehk sama kiirgusfooni näidu juures keskkonnas on plutooniumi ja uraani saaste tunduvalt ohtlikum kui näiteks kiiresti kehast eemaldatava ja kiiresti laguneva ainete puhul, mida meditsiinitehnoloogia kasutab ning mis oma max kiirgusnäidult võivad võrdsed olla eelkirjeldatud ohtlikemate ainetega.Selel kohta siit (sama radioaktiivsuse tase, kuid erinev mõju):

European Committee factors
In 2003 the European Committee on Radiation
Risk (ECRR) revived a concept which the ICRP
originally proposed for variations in the efficiency with
which radiation causes cell death or mutation.
Developing this approach the ECRR now suggests
factors or multipliers which can be applied to ICRP’s
risk estimates.
ECRR’s biophysical hazard factors address
physical aspects. Thus external exposures such as Xrays
carry a hazard weighting if they are repeated
within 24 hours. This is to compensate for the
possibility of intercepting the cell repair cycle.
Sequential emitters like Strontium-90 and Tellurium-
132 when inside the body carry weightings of between
20 – 50 depending on the number and spacing of their
decays. By contrast the natural isotope Potassium-40
only decays once and therefore has a weighting of 1.
Internal insoluble particles like Plutonium and
Uranium Oxide have hazard weightings between 20
and 1000, depending on activity and particle size.
Biochemical hazard factors compensate for
various aspects of chemistry, since many radioisotopes
mimic non-radioactive substances in biological
systems. This covers chemical transmutation,
hydrogen bonding, enzyme seeking and enzyme
amplification, ionic equilibria cations, local
concentration by interfacial ionic adsorption, DNA
binding, fat solubility, and barrier transmutation.
Numerical values range between 2 and 50 or more.

Ääremärkusena: Selle põhjal ka minu mure sellest, et Jaapanis kasutati sarnaselt paljude teiste vanemate tuumajaamadega lisaks uraanile kütuseks ka endistest tuumalõhkepeadest pärit plutooniumi (väga rikastatud ning väikese osakese suurusega), mis viibki selleni, et kui see lahti pääseb on sellisel saastel just inimorganismile kordades suurem negatiivne mõju sama radioaktiivsuse fooni juures kui tavaliselt kütusena kasutataval (suurema osakesesuurusega ning vähem rikastatud) uraani õhku paiskumisel. Nii näitasid ka 1950 aastatel tehtud "inim"- ja loomkatsed USAs ja NSVLis, et plutooniumpomm on ohtlikum organismi tervisele sama purustusjõu juures kui uraanil põhinev lõhkekeha.


Ma siiralt loodan Kapten Trumm, et mu eelnevate argumentide põhjal saad minust aru, et ma ei ole mõtlematu tuumapaanika külvaja, vaid oman teatud ratsionaalset alust oma reservatsioonidega tuumaskepsisele sellisel kujul nagu EE minu hinnangul seda asja Eestis teostada tahab.

Tiam, lihtsalt kogu see info, mis sa siia paiskad , on suht-koht erineva tasemega allikaist kokku korjatud. Daily Fail ja see blondeeritud jaapani teoreetiline füüsik-meediahoor Michiko vms. on mõlemad suht sensatsiooni peal väljas. et püsida pildil, ja et olla ekspert, aetakse igasugu iba. nt. meiegi akadeemik, kes väitis, et Nord Streami gaasijuhtme lõhkemine = tuumapommi võimsusega.

Ja muide, minul on päris tõsine kaun nende vendade suhtes, kes väidavad, et paha korporatsioon ehitas vigaselt jne. Mida kulli - süsteem elas üle teadaoleva ajaloo ühe tugevaima maavärina. ja kõik toimis, nagu vaja. alles tsunami, millesarnast pole ka (sajandeid?) nähtud, lõi genekad rivist välja. ja ka siis jäi voolu taastamine minu teada läbikõrbend juhtpuldi taha.

kõike elus pole võimalik ette näha, tehakse parimaid plaane ja ülejäänuga tuleb lihtsalt hakkama saada.

Tiam kirjutas:

5. Seniste tuumajaamade vastu räägib ka viimasel ajal ilmunud teadusuuringud. Näiteks Saksamaal leiti 1990-1995 läbi viidud uuringus, et vana tüüpi tuumajaama ümber elavatel lastel on üle kahe korra suurem riski haigestuda leukeemiasse. Ometi selles tuumajaamas ei olnud juhtunud ühtegi õnnetust ning see jaam oli moderniseeritud. Sarnaseid leide on nüüd korratud uuesti ja uuesti üle maailma (UK, USA) sh ametlikult veelgi ohutumate tuumajäätmete matmispaikade ümber.. Keda huvitab saan selle kohta ülevaateartikleid saata PMi kaudu, avalikult ei tahaks autorikaitseõigustega artikleid nii avalikult siin levitada. Paljudes kliinilistes uuringutes (näiteks ajukuvamise meetodite teemalistes artiklites) on ka välja toodud, et kiirgusel ja kiirgusel on vahe ehk sama kiirgusfooni näidu juures keskkonnas on plutooniumi ja uraani saaste tunduvalt ohtlikum kui näiteks kiiresti kehast eemaldatava ja kiiresti laguneva ainete puhul, mida meditsiinitehnoloogia kasutab ning mis oma max kiirgusnäidult võivad võrdsed olla eelkirjeldatud ohtlikemate ainetega...................

Ma siiralt loodan Kapten Trumm, et mu eelnevate argumentide põhjal saad minust aru, et ma ei ole mõtlematu tuumapaanika külvaja, vaid oman teatud ratsionaalset alust oma reservatsioonidega tuumaskepsisele sellisel kujul nagu EE minu hinnangul seda asja Eestis teostada tahab.

Tuumajaama ainuke kõrvalprodukt kasutatud kütus. Ning ega sa jumala eest ei arva, et tuumajaam sul plutooniumi, uraani vms oma töö käigus välja lekib? Enne nii agarat postistuste maratoni võiks ikka tuumajaama kui sellise tööpõhimõttega kasvõi tutvuda.
Kui rääkida Eestisse planeeritavast tuumajaamast ning mõne inimese poolt praeguste sündmuste keskel külvatavast tuumapaanikast, siis gen3++ tuumajaam Eesti geoloogilistes oludes võrreldes Jaapanis 9 pallise maavärina ja tsunami üle elanud 40a vana jaamaga - no comments.
Väike komm ka lõppu: A 1000 MW coal plant burns approximately 11,000 tons of coal every day. The total emissions of radioactive material are therefore about 88 pounds per day. (40 Kilos to those who use a sensible measuring system.)

vk1 kirjutas: Ja muide, minul on päris tõsine kaun nende vendade suhtes, kes väidavad, et paha korporatsioon ehitas vigaselt jne.

Need "vennad" olid selle reaktori pojekteerimise meeskonnas kõrgel kohal ning ma usaldaks nende hinnangut. Seda enam, et nende kunagine kriitika on end Jaapanis toimunud õnnetuse puhul sündmuste väljamängimise käigus õigustanud. Midagi pidi ju piisavalt valesti olema, et nad omal ajal nii jõuliselt otsustasid nende süüdistustega päevavalgele tulla. Teiseks selle Jaapani Fukushima tuumajaama ohutusajalugu ei ole nii lilleline midagi- 2a tagasi astus kogu Tokyo Electric Power Co juhatus tagasi, sest nad olid võltsinud ohutusraporteid st. jamasid oli, mida püüti ära katta.

vk1 kirjutas: Mida kulli - süsteem elas üle teadaoleva ajaloo ühe tugevaima maavärina. ja kõik toimis, nagu vaja. alles tsunami, millesarnast pole ka (sajandeid?) nähtud, lõi genekad rivist välja. ja ka siis jäi voolu taastamine minu teada läbikõrbend juhtpuldi taha.

Kui sa nimetad seda "kõik toimis" olukorraks siis meie arvamused lähevad siin küll lahku. See reaktor oleks pidanud teoorias sellisele tsunaamile vastu pidama, sest ühed esimesed teated, mida Jaapani valitus ise välja andis väitsid, et iga Jaapanis olev tuumareaktor on ehitatud tsunaami- ja maavärinakindlana. St sellised nõuded seal riiklikul tasemel ette kirjutatud. Juba praegult on selle "kõik toimis" tulemus väga hirmutav ja kohutav ja eks me näe kuhu need asjad järgmiste päevade jooksul arenevad. Selle "kõik toimis" vastu räägib kaudselt ka see, et seda Fukushima tuumajaama haldav ettevõte võltsis ohutusraporteid mitte väga ammuses minevikus.

vk1 kirjutas:i genekad rivist välja. ja ka siis jäi voolu taastamine minu teada läbikõrbend juhtpuldi taha.

Äkki viskad siia oma siseallikat. Uudiste järgi oli igal reaktoril oma eraldi varusüsteem juhuks kui peaks kaduma elekter. Või läks siin kohe nii täbarasti et igas ühes 4st (6st????- 2 reaktori el varustatuse kohta vastukäivaid andmeid) reaktorist lõi selle maagilise juhtpuldi läbi. Kah võimalus.

qwerty009 kirjutas:

Tiam kirjutas: Tuumajaama ainuke kõrvalprodukt kasutatud kütus. Ning ega sa jumala eest ei arva, et tuumajaam sul plutooniumi, uraani vms oma töö käigus välja lekib?

See plutooniumi ja uraani näites kasutamine lähtus kahest asjaolust:

1. Esiteks see plutoonium ja uraani jutt käis hiljem ääremärkusena toodud ohu kohta, mida toob endaga kaasa õnnetus sellises vana tehnoloogiaga tuumajaamas.

2. Plutoonium ja uraan oli selles väites toodud kui ECRR riskiskaala ühe äärmuse näide (samuti oli tehtud ka nendes ülevaateartiklites artiklites, mis puudutasid neid tuumajaamade ümber tehtud uuringuid, teist illustreerivat ja konkreetsetes arvudes näidet mul ei olnud võtta). See oli iseloomustuseks sellest, et tavatuumajaama saaste ja see üliväike osa, mis sealt keskkonda satub (seal ka see saastehoidla uuring kinnituseks) on piisvalt ohtlik, et hoolimata oma OLEMATUST kiirgustasemest siiski kaasa tuua oluline terviserisk. Uutel juurutavatel tuumajäätmetel töötavatel el. jaamadel seda probleemi ekspertide hinnangul ei ole.

3. Last but not least: Palun konkreetselt välja tuua, kus ma olen öelnud, et töötav jaam lekib plutooniumi või uraani.

qwerty009 kirjutas: Väike komm ka lõppu: A 1000 MW coal plant burns approximately 11,000 tons of coal every day. The total emissions of radioactive material are therefore about 88 pounds per day. (40 Kilos to those who use a sensible measuring system.)

Vastus sellele väitele:
See väide näitab su TÄIELIKKU ignorantsust minu viidatud ECRR poolt loodud riskiskaala seletusest . Radiatsioonil ja radiatsioonil on vahe. Teatud tüüpi radioaktiivsete ainetega (looduslikud isotoobid söepõlemisest) on inimkeha evolutsiooniliselt enam kohastunud kui tuumajaamas tekkivate nö tehislike radioaktiivsete ainetega:

...artificial istopes created by nuclear power plants are not comparable to the isotopes in coal emissions. All of this increases the complexity of comparing different types radioactive material.

Pane veel juurde see, et enamik Lääne maailmas kasutatavaid söejaamu on sadu kordi vähem tahma atmosfääri paiskavad kui jaamad mida veel 1970 aastatel kasutati. Lisaks artiklites sorides näib, et enamik sellest hullust söel töötavate el. jaamade radioaktiivsest materjalist on kaaliumi isotoop 40. Üllataval kombel on seda suurel määral ka banaanides ja pähklites.Seega jällegi näide sellest, et kiirgusel ja kiirgusel on vahe, kuna keha oskab sellega hakkama saada + kehas on kiire K ainevahetus. Ehk radioaktiivse aine toime sõltub suures osas sellest mida keha temaga teeb ja teha saab (analoog farmakokineetikaga) ja väga ebaadekvaatne on võrdluse aluseks võtta selline üline termin "radioactive material" nagu seal välja toodud söejaama näites.

http://www.scientificamerican.com/artic ... lear-waste ma ei räägi mingi kiire poolestusajaga või väikse radioaktiivsustasemega isotoopidest vaid pidasin silmas uraani mida sa ise äärmusliku näitena tõid. Põlevkivis ning söes on terve mendeleejevi tabel muide esindatud, väikses koguses, kuid kuna seda nii massiliselt ahju topitakse, siis saelt tuleb radioaktiivne saaste on tunduvalt suurem kui tuumajaamast. Mina isiklikult ei tunne muret kummagi pärast, kuid tõin lihtsalt antud näite näitamaks kogu selle tuumapaanika absurdsust.

Btw esita mulle oma versioon sellest kuidas sinu arvates plutoonium (või muu darioaktiivne element) reaktorist selle töö käigus 'lekib'.

Ning tooks ühe näite mis iseloomustaks ehk paremini söe kütmisel eralduvat radioaktiivset tolmu vs kuskile maetud tuumajäätmeid. http://www.youtube.com/watch?v=PqDX282z8gg
Oletame, et see thoreeritud elektrood on tuumakütuse jääk mis on kuskile maetud ning selle ümber on kerge radioaktiivsus nagu antud videos. On radioaktiivsus ning so what - olgu see beta, gamma, ioniseeriv neutronkiirgus... Olenevalt selle intensiivsusest võib see inimese tervist mõjutada, kuid minnes selle allika juurest eemale kaob selle mõju.
Kui me seda elektroodi nüüd teritame, siis satuvad thooriumiosakesed meile kopsu kust nad kiiritavad meid piltlikult elu lõpuni, samamoodi nagu söe kütmisel eraldub radioaktiivne tolm ning tuhk ehk teisisõnu radioaktiivsed elemendid satuvad ümbritsevasse keskkonda kus nad siis eraldavad radioaktiivset kiirgust.

Ehk kuidas sulle selgeks teha... maha maetud tuumajäätmed võivad matmispaiga lähedal tõesti eraldada madalat radioaktiivsust läbi selle materjali mille sees nad on, KUID see on radioaktiivsus (kiirgus) mitte radioaktiivsed elemendid (ala uraani tolm) mis satuvad kekskonda eelneva näite alusel.

Kapten Trumm kirjutas:Kodanikud patrioodid...arvestage seda, et tuumaelekter on 20 aasta pärast Eesti ainus arvestatav sõltumatu põhienergia allikas, muud variandid on piiri tagused, taastuvkütuse põletamine toodab endiselt Co2 (mis maksab palju) ning tuulikud-päike pole meil põhienergiana jätkusuutlikud.

Praegu üritavad igasugu pseudorohelised maalida seinale tuumatonte, et tegelikkuses toita enda selja taga seisvate alternatiivenergia äriringkondade huve (Eesti rohelistega peaks see tegelikkus vist igaühele ammu selge olema), kes mingit põhienergia allikat ei paku, vaid loodavad liugu lasta alternatiivenergia toetustel. Kui alternatiivenergeetika oleks elujõuline idee, siis oleks Saksamaa või Prantsusmaa ammu oma tuumajaamad kinni pannud (avalik surve on suur seal).

Selle tuulikuasjaga tabasid kümnesse- see on riigi raha jagamine kiire rikastumise peal väljas olevatele lobistidest ärimeestele. Mis aga puutub selle rohelise energia jätkusuutmatusesse võrreldes tuumaenergiaga nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal- kus tulevad sellised andmed????? Minu teada Saksamaa ja FRA just näevad päikeseenergias peamist kasvavat energiallikat ja ennustavad sellele kuni 1/3 el. energia toodangumahust vahemikuks 2030-2040.

Siin on tehnoloogiad, millesse Euroopas ja USAs panustatud on ning mis viimase 2a jooksul masstootmisesse on jõudnud:

Google üks tütarprojektidest Nanosolar:

viide aastast 2007 kirjutas:Nanosolar’s founder and chief executive, Martin Roscheisen, claims to be the first solar panel manufacturer to be able to profitably sell solar panels for less than $1 a watt. That is the price at which solar energy becomes less expensive than coal.
“With a $1-per-watt panel,” he said, “it is possible to build $2-per-watt systems.”According to the Energy Department, building a new coal plant costs about $2.1 a watt, plus the cost of fuel and emissions, he said.

Sarnaseid firmasid on veel: FirstSolar, Sharp jne. Ehk juba praegu on võimalik päikeseenergia saada kätte odavamalt kui seda uue söel töötava elektrijaama rajamiseks tehtavad kulutused. Ja sõnadest on jõutud ka tegudeni: eelmine aasta rajati üle 100 miljoni € maksev tehas Saksamaale, sest just FRA ja GER nähakse peamist nõudlust nende toodete järele. Nii Prantsusmaal kui Saksamaal on püsti pandud ka esimesed sellel tehnoloogial põhinevad utility klassi el. jaamad (40MW jaam Saksamaal Brandises, 53MW jaam Lieberoses Saksamaal, 7.2MW jaam Prantsusmaal Narbonnes) mis on oma toodetava el. energia hinna poolest isegi Euroopa kliimas söel töötavate jaamadega konkurentsivõimelised.

Teine tehnoloogia, mis ekspertide hinnangul on saanud rohelise energia jaoks läbimurdeliseks on ülisuure mahutavusega (1-7MW/h), pika elueaga (15a) ja odavad NaS patareiseadmed.

Hiljaaegu sattusin lugema päris huvitavat inovatsiooni teemalist artiklit, kus vaatluse all oli just rohelise energia tehnoloogia rengu kiirus ning kus autorid näitasid, et viimase 5a jooksul on selles sektoris kinnitatav sarnaselt arvutikiipidele Moore seaduse kehtimine. Ehk saavutatud jõudlus kahekordistub iga 2a järel. Seega vaadates kuidas arenes Moore seaduse alusel 1980-2000 IT tööstus ei julgeks ma rohelist energiat isegi 10a printsiibis nii kergekäeliselt maha kanda. Nanosolari tehnoloogia on ju ideaalne näide: 2a tagasi oli firmarajaja ideega ning lubadustega nüüd 2011 aastaks on täidetud nii lubadused kui ka valmis esimesed tehased ja töötavad jõujaamad- Moore seaduse näide missugune.

Võrdluse mõttes video 30. aprillist 1986:
http://news.yahoo.com/video/us-15749625/24502473

sest ühed esimesed teated, mida Jaapani valitus ise välja andis väitsid, et iga Jaapanis olev tuumareaktor on ehitatud tsunaami- ja maavärinakindlana

See konkreetne 40 aastat vana jaam oli meedias ilmutatud andmete põhjal projekteeritud kestma kuni 8 palliseid maavärinaid, uuemad peaks olema toimimiskindlad kuni 9,6 pallini. Ja selliseid maavärinaid, nagu see praegune, olla Jaapani ajaloos olnud üldse kolm. Eelmine kuskil aastal 800. Nii et tegelikult tundub ka mulle, et asjaolusid arvestades on päris kenasti hakkama saadud. Natuke jabur on tahta, et ehitised peaksid ka maailmalõpu üle elama.