www.militaar.net

Lõpetage lora. Ei sepista neid mürsukesti mitte keegi. Kuumvaltsimisega antakse vajalik kuju ja edasi lähevad lõiketerade alla.

Siin korduseks:
https://www.youtube.com/watch?v=Jj8KjjZVZYw

davidsoniharald kirjutas: ↑30 Mär, 2023 14:03
Kui baasteadmised on nõnda nõrgad siis jõuadki selliste huvitavate järeldusteni. Istu, kaks.

Vanasti räägiti, et gaase saab kokku suruda, metallidega polevat siiani veel õnnestunud. Ilmselt hakatakse varsti rääkima ka elektri tihendamisest, et noh kui pingestatud juhet taguda ja elektrimolekule omavahel kokku sepistada ...

_dumbuser_ kirjutas: ↑30 Mär, 2023 14:19

davidsoniharald kirjutas: ↑30 Mär, 2023 14:03
Kui baasteadmised on nõnda nõrgad siis jõuadki selliste huvitavate järeldusteni. Istu, kaks.

Vanasti räägiti, et gaase saab kokku suruda, metallidega polevat siiani veel õnnestunud. Ilmselt hakatakse varsti rääkima ka elektri tihendamisest, et noh kui pingestatud juhet taguda ja elektrimolekule omavahel kokku sepistada ...

EI ole tõsi. Peaaegu kõikide metallide tihedust saab piiratud ulatuses jõulise survestamisega suurendada, kuna metallide kristallvõresid saab kokku suruda. Sepistamisel muudetakse metalli struktuuri. Mürskude tootmisel mingit sepistamist ei toimu. See oleks täiesti mõttetu etapp.

davidsoniharaldine aga kodune ülesanne - mis juhtub pressi all näiteks 50 mm läbimõõduga toorikuga kuumsepistamise tagajärjel, mõtlen mõõtu.

Lisaküsimus ka: kumb on raskem, kas sepistatud väntvõll, mille maht on x ühikut, või samasuguse mahuga valatud väntvõll?

Kuumvaltsimine ja sepistamine teevad enamvähem sama asja - metallis olevad defektid "surutakse" piklikuks, igasugu gaasi ja rämpsu"mullidest" saavad "niidikesed".

Mürske kuumvaltsitakse kuna mõõdud on sellised et valtsimisjõud on veel "mõistuse piires". Ja valtsimine annab kindlasti ühtlasema tulemuse.

Sepistamine on lööktegevus, st hetkeline surve on ülimalt kõrge ja see teeb seadmed lihtsamaks.
Aga jah korrektne termin on kuumvaltsimine. Sepistamisega saaks sama asja teha aga pole lihtsalt tehnoloogiliselt mõistlik.

Ja tihedus tõepoolest suureneb kui gaasimullid kokku peksta, marginaalselt muidugi aga mõte jääb samaks, struktuur muutub mingis suunas "ilusamaks" ja "tihedamaks".

Karastamine, lõõmutamine jms on hilisem tegevus, see ei puutu valtsimisse. Kindlasti mingi termotöötlus tehakse aga youtube klipid on pinnapealsed (arusaadavatel põhjustel)

Ma ei saa aru miks sel teemal plärtsuda on vaja, googeldage parem.

Kilo Tango kirjutas: ↑30 Mär, 2023 14:38
EI ole tõsi. Peaaegu kõikide metallide tihedust saab piiratud ulatuses jõulise survestamisega suurendada, kuna metallide kristallvõresid saab kokku suruda. Sepistamisel muudetakse metalli struktuuri. Mürskude tootmisel mingit sepistamist ei toimu. See oleks täiesti mõttetu etapp.

Sepistamisel (mõtlen kuumsepistamist, sest terast harilikult külmalt ei sepistata) juhtub
1. toorikust pressitakse välja gaas ehk poorid, mida valus vältimatult leidub. Selle arvelt tihedus kasvab.
2. kristallvõred paiknevad ringi detaili tugevuse mõttes vajalikus suunas, seepärast on detail tugevam kui valatud või lihtsalt valtsitud materjalist lõigatu
3. kristallvõred vajutatakse mingis ulatuses kokku (sepistamist tehakse temperatuuril, kus metall on pehme, aga kristallvõred pole veel lagunenud).

Selle tulemusena on sepistatud detail valatust või lõigatust tunduvalt tugevam, aga ka raskem ja suurema joonpaisumisega. Näiteks sepistatud kolvid käivad mootorisse suurema lõtkuga kui valukolvid ja selline mootor teeb külmalt üsna koledat häält

Madis Reivik kirjutas: ↑30 Mär, 2023 14:45 ...

Ma ei saa aru miks sel teemal plärtsuda on vaja, googeldage parem.

Täpselt. Ja kui guugeldada ei oska (irw), kasutage ChatGPT-d või küsige Youtube käest. Sealt veel üks video sellest, kuidas kolakast saab mürsutoorik ehk siis kogu see kuumtöötlemise etapp.

https://www.youtube.com/watch?v=lswJbqVySfM

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Mär, 2023 14:49 ... aga ka raskem ...

Mis ime läbi see mass peaks muutuma? Tihedus küll, aga mass ...

Kui detaili maht on jääv, aga see teha valu asemel sepistatud materjalist, siis suurema tiheduse võrra ongi sama detail ju raskem.

Muidugi üks põhjus on veel (põhiline põhjus). Kui mürsk teha lihtsalt "balvankast" siis läheb väga palju laastuks. Ning lõiketöötlus on palju pikem protsess (urgitse ava keskele jne). Kuumpressitud toorikul on vaja lihtsalt pinnakiht kiirelt üle käia.

Kiire googel ütleb, et osasid mürske toodetakse ka sepistusmeetodil, kuna sepistatud metalli fragmenteerumine plahvatusel on oluliselt parem. Pole praegu aega pikemalt uurida...

EDIT Hetk hiljem leidsin kohe sepis - ja valumürsu võrdluse. Head lugemist!

https://patents.google.com/patent/US4246844A/en

Madis Reivik kirjutas: ↑30 Mär, 2023 14:55 Muidugi üks põhjus on veel (põhiline põhjus). Kui mürsk teha lihtsalt "balvankast" siis läheb väga palju laastuks. Ning lõiketöötlus on palju pikem protsess (urgitse ava keskele jne). Kuumpressitud toorikul on vaja lihtsalt pinnakiht kiirelt üle käia.

Eks vastus sõltub tellimusmahust. CNC ajastul tehakse päris palju "bolvankast", kuna maht võib olla liiga pisike martäänahjude käivitamiseks
Siis on lihtsam tellida sepistatud bolvankad enamvähem sobivas mõõdus ja CNC-tada sealt. Ameeriklaste auto performance-tööstus sedasi elabki, isegi väntvõlle ja valuvelgi tehakse tänapäeval CNC-ga. Ju siis pole piisavalt palju, et täpseid toorikuid toota ja hind kannatab 80% metallist laastudeks teha.
See võimaldab praktiliselt igat asja teha, mille konstrueerimistöö on tehtud ja cadi joonis olemas. Ja 1 tk kui soovitakse.

Ukraina sõjas oleks vaja vääääga palju 155 mm kildmoona.

Loodame, et keegi hakkab neid martäänahjusid muretsema ja tegema mürsutoorikuid valamal. Pärast kiirelt CNC treipingiga ülekäia.

Trotüüli sissevalamine ei peaks olema suur probleem.

Martäänahjusid pole vaja, tehnoloogilisest gaasiahjust piisab.

Toorikuks on ju ikkagi balvanka, see aetakse kergelt soojaks, nii 900 kraadi umbes ja pressitakse vormi.

Peale seda siis treimine ja termotöötlus, jäi mulje et termotöötlus käib pärast treimist ja VIST kasutatakse õlis karastamist. Aga youtube klipid olid liiga pinnapealsed.

Eestisse mürsutootmine - metallurgilise osa saaks käima ca 2 miljoniga. Aga trotüüli sissevalamine.. meil ei tohi kanalat ka ehitada, nii et ...

Madis Reivik kirjutas: ↑30 Mär, 2023 17:34 Aga trotüüli sissevalamine.. meil ei tohi kanalat ka ehitada, nii et ...

Eestis ju täidetakse külgmiine M-14 lõhkeainega. Miks mitte mürske.