www.militaar.net

Sõjavangide tapmine. Minu teada oli nii ameerika kui briti õhudessantvägede ühene käitumisviis - vange mitte võtta. Seni kuni olukord ebaselge ja pole võimalik mehi vange valvama jätta, oli otsus üks.
Tülgastav käitumisviis, aga samas hädavajalik.

Ameerika supermanide teemal.

82. õhudessantdiviis pidi maanduma Sainte-Mere-Eglise'i rajoonis. Lennukid puistasid osa dessanti maha just linnakese kohal.
Juhtumisi olla aga veidi enne dessanti linnas süttinud üks hoone ja seetõttu nii linnarahvas kui Saksa garnison ärkvel - prantslased kustutamas ja sakslased korrahoidmise eesmärgil mornilt pealt vaatamas. Siis aga hakkas taevast langevarjureid sadama. Sakslased küttinud neid tulekahju valgel juba õhus nagu jõudsid. Kukkus välja korralik veresaun ja Sainte-Mere-Eglise jäi sel ööl hõivamata. Sealt pärineb ka kangelasjutt langevarjurist kes kirikutorni külge kinni jäi, terve öö rippus ning oleks äärepealt kõrvakuulmise kaotanud, kuna otse kõrval hädakella löödi.
Umbes nii kirjutati sellises raamatus: Jonathan Bastable
"Normandia dessant"; Tänapäev 2005
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?24651

Tiheda õhutõrjetule ja ka lihtsalt hirmu tõttu sattus hea hulk lahingukarastuseta transpordilennukite meeskondi paanikasse ja loopisid oma koorma kuhu juhtus. Hajumine oli hirmus, nii juhtuski et 82. ja 101.diviisi mehed segiläbi sattusid. Omaette ooper oli ka dessantplaanerite (mis kandsid raskemat varustust - kahurid, džiibid, laskemoon) maandamine, mis samuti kõige sujuvamalt ei õnnestunud.

Suur hulk dessant-ameeriklasi lihtsalt uppus, kuna sakslased ujutasid Mederet' ja Douve'i jõgede orud ning rannikuvallide tagused madalikud üle. Neisse soodesse sattus nii langevarjureid kui plaanereid.

101. diviisi 6000-st mehest kogunes 24 tunni jooksul kõigest 2500 ( http://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_ ... n_landings )

Brecourt'i mõisa patarei ründamine ja vallutamine oli kangelastegu, see avas Utah' rannal maabunutele tee mööda üleujutatud alade vahel kulgevat teetammi.

Üsna pädevad kaardid:
http://www.warchronicle.com/dday/pegasu ... e_pics.htm

marksman kirjutas:

hugo1 kirjutas:
IV osa op. Market Garden, mis Sa arvad, kes seal keretaie saab

mis seal sis on? taevast hüppavad alla poola ja usa supermänid ja tambivad maapeal kõik pilbasteks? jooksevad need u 15 km sildadeni, kandes haavatud kamraadi jne

Erm, liitlastankid lastakse ribadeks, taganemine ja muu värk ja muide, püüdke nüüd kudagi olla, ei maksa tõmblema kukkuda ühe filmi pärast.
Ja mulgi oli algul raske uskuda sakslaste taganemist, aga paraku nii see ju oli.?!

Mulle tundus see "tankilahing" kahtlasena...

Siiski, esimeses kahes seerias näidatu, e siis skste mannetu sõjapidamisviis, jätkub, kui mu mälu n'd ei peta, seriaali lõpuni välja.
Reeglina tekitavad amidele peavalu vaid kahuri- & käkituli, jalaväelastega klaaritakse asjad aga pea alati lühidalt ja konkreetselt.
Ms, ka Vasjade loodud uuemad filmid on vändatud samas vaimus - lähivõitlusesstseenides notitakse fritze nagu ise tahetakse
Erieffektide eest aga 'Relvavendadele' maksimumpunktid!
Hää tehnikaga vaadatuna tekib täiesti reaalne kohalolekutunne ....

Hoiatan ette et Viiendat osa vaadates lähevad kindlasti paljudel närvid kokku, seal oleva lahingu tõttu.

Operatsioon Market Garden oli liitlastele korralik ja kainestav nahatäis.
Paraku said nahatäie täiel määral kätte ainult Briti 1. langevarjudiviis ja Poola brigaad, kes neile Arnhemi silla lähedale Alam-Reinil appi heideti. Sattusid otse Saksa tankidiviisi asupaika, kes neilt halastamatult otsekohe matti võttis.
Ameeriklaste 82. ja 101. diviis visati rindejoonele sutsu lähemale, vallutamaks sillad Waali jõel. Pääsesid pisut kergema koslepiga, sest rindejoonelt pealetungivad väed jõudsid vaevu-vaevu nendeni.

Strateegiliselt oleks säärase operatsiooni õnnestumine tõotanud Saksamaa palju varasema alistumise, sest ületatud oleks põhiline veetõke - Reini jõgi, avatud oleks tee Ruhrimaale. Paraku jäi luure sõna otseses mõttes ilgelt kesiseks. Ju maksis juba ka liitlaste eufooria senistest edusammudest ja tahtmine sõda enne talve lõpetada.
Ajalugu tembeldab süüdlaseks muuseas üsna ühemõtteliselt sir Bernard Montgomery..., kuigi mina seda ei väidaks. Eks ta oli kah üks sandi iseloomuga kõrk meesterahvas, aga Eisenhower oleks oma kõikvõimsas tarkuses sellise avantüüri pidanud läbi nägema


Abiks Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Operation_ ... an_front_2

Normandia dessandi alaste saadete-filmide-muukammajaa seas valmistab mulle ainult üks asi pettumust - brittide osa. Paistab nagu oleks britid oma pea ameerikaliku meedialaviini all norgu tõmmanud ja ei katsugi oma tegelikku rolli näidata.

Ometi oli Overlordi plaani tegelik koostaja briti kindralleitnant sir Frederick Morgan.
Ometi vallutas briti õhudessant (paiguti väga värvikal moel - šoti torupilli saatel) sillad Orne'i jõel ja pidas vastu Saksa tankidiviiside esimesele rünnakule.
Brittide ja kanadalaste maabumisüksused vallutasid oma rannad kiiremini ja tõhusamalt kui ameeriklased Omaha vererannikul. Suurelt osalt tänu "Hobarti veidrustele" - kindralmajor Percy Hobarti eestvõttel välja mõeldud tankidele, mis olid ümber ehitatud küll leegiheitjamasinateks, miiniväljadest läbimurdjateks, sillaehitusmasinateks jne. Masinad, millest ameeriklased kõrgilt olevat keeldunud. Britid oskasid nood riistapuud (koondnimega AVRE - Assault Vechicle of Royal Engineers) ka randa toimetada, erinevalt jänkidest, kes suurema osa brittide süsteemi järgi ujuvaks tehtud "Shermanidest" uppuda lasid.
Britid ja kanadalased pidasid lõppkokkuvõttes maha dessandi kõige vihasemad lahingud saksa eliitväeosadega Caeni ümbruses.
Kui ma ei eksi, siis jänkid ei puutunud "Hitlerjugend" diviisiga üldse kokku enne kui alles Falaise'i all.

Kanadalaste maabumisest räägib päris hästi Armand Lanoux' "Kui meri mõõnab"; Eesti Raamat 1966 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?22780

Luuraja kirjutas: Paraku jäi luure sõna otseses mõttes ilgelt kesiseks.
Ajalugu tembeldab süüdlaseks muuseas üsna ühemõtteliselt sir Bernard Montgomery..., kuigi mina seda ei väidaks. Eks ta oli kah üks sandi iseloomuga kõrk meesterahvas, aga Eisenhower oleks oma kõikvõimsas tarkuses sellise avantüüri pidanud läbi nägema

ja JUST Monty selles süüdi oligi...., tahad sa seda või mitte oma ego pärast, et tema ei juhata Euroopat vabastavad väge lasi ta need 10000 ameeriklast ja poolakat sinna visata. luure teadis ideaalselt, mis seal on..... ja kui seda Montyle öeldi, saatis ta oma S2 ohvitseri pensionile. seega ainult puhas enda ego upitamine, kui op oleks õnnestunud

Hoiatan ette et Viiendat osa vaadates lähevad kindlasti paljudel närvid kokku, seal oleva lahingu tõttu.

Selle all Sa motled arvatavasti seda kuidas neid SS lasi voideti.
See jooksmine yle valja ja siis see tulistamine meenutas mulle juba 100% liselt vanu N Liidu sojafilme.
Jaab mulje, et sakslased ei pannud mitte kunagi valvet valja.

Mõtlesin jah seda kohta filmis.

Veidi OT-d.
Kas kellelgi on äkki olemas mäng "Close Combat II - A Bridge Too Far"?
Oleksin asjast vägagi huvitatud.

Teemaga seondub asi niimoodi, et mäng on Market Gardeni teemaline.
Vastused paluks privasse.

Tõstan esile ühe pisut vähetuntud ameerika kindrali - Omar Bradley http://en.wikipedia.org/wiki/Omar_Bradley
Mees, kes oli eriti armastatud oma alluvate seas.

Sari on väärt just seetõttu et sõdurielu kajastab päris hästi. Näitlejate töö üle ei saa ka kurta. Muidu kes vähegi sõjandust jagab, leiab sealt loomulikult liiga palju veidrusi. Aga pole hullu. Lõpupoole näidati isegi Saksa sõdureid heas valguses, kus üks Saksa kindral (?) oma meestele üllatavalt positiivses toonis kõne pidas. Üks parimaist filmidest siiski.

Aga nagu siin juba juttu oli..Izjumi lahingust saaks küll ühe liiga ilusa filmi teha