3. leht 4-st
Postitatud: 10 Juun, 2009 23:22
Postitas kalleb
see oli utsebka Novotserkasskis (ca tund aega rongisõitu Rostovist Doni ääres)
mina olin seal 4 patareis , 3 vzvoodis
seal õpetati igasugu imalikke asju ,näiteks 4 patarei oli elekroonikute oma ,meile õpetati mingeid antiikseid suurükiväe arvuteid (kaalusid mitu tonni ning seda oli terve autokong täis,ferriitmälude peal)
ega eriti ei räägitud mida teised patareid õpivad , ühte olid koondatud matemaatikud kes õppisid kodeerimist ja dekodeerimist ja pidid lahendama kõrgema matemaatika ülesandeid
osa patareisid õppisid rakettide täitmist mingisuguse keemiaga ,enamuse ajast nad jooksid ozk seljas ja maskid peas
seda ma täpselt ei mäleta mis patareis too poiss käis kes Viljandisse sai ,vist oli viiendas
utebka väeosa number oli В\ч.42710
ja asus kohe keskväljaku ühes servas Jemeljan Pugatsovi ausamba taga
kõik kandsid mustasid paguneid kirjaga CA ja kahte ristatud puskat embleemidel
Postitatud: 11 Juun, 2009 9:23
Postitas kalleb
odnoklassiki.ru andmetel olid Viljandis
väeosad
# 2133
# 49217
# obriku 62023
# 62203
# 77034
# в\ч 77034 4 обр СпН
* 4 ОБрСН
* Обрика
* 25504
* 49217
* 77034
* 77034 4бр ГРУ
* 77034 1б 4бр спецназ ВДВ
Postitatud: 11 Juun, 2009 9:55
Postitas Lupus
Sõber ,Viljandi poiss läks teenima 89 . Pool aastat Petseri utsebkas ja ülejäänud aja Viljandis. Kord tuli teemaks ma arvasin , et jube hea ju nii lähedal olla . Aga sõber polnud sugugi seda meelt . 1,5 aasta jooksul ei saanud kordagi linnalubagi. Arvas , et kaugemal oleks paremgi olnud.
Postitatud: 11 Juun, 2009 10:10
Postitas kalleb
ma usun et käis pidevalt samavolkas kodus ,
harilikult oli kord suht lõdva ,ohvitserid kõik pärast 16.00 kadunud ja tee mis tahad
ma ise käisin iga päev linnas tööl (pidevalt uvalnitelnaja taskus ,ise kirjutasid kellaajad peale)
ja oli linnaloast nii siiber et kui pakuti laupäev-pühapäev linna peal käimist siis ei viitsinud küll paradkat selga ajama hakata
(harilikult käisime tavaliste hb ja psh,külmal ajal sinel peal,kirsad jalas)
pidevalt sai käia ligidadalasuvates poodides ja postkontoris
muidugi kui teatud väeosas oli utsebka kord siis muidugi sellist haljaavat polnud
Postitatud: 11 Juun, 2009 11:10
Postitas kalleb
Postitatud: 11 Juun, 2009 14:56
Postitas Lupus
aasta oli 1993 suvine aeg. Ühes Viljandi külje all asuvas alevis olid tööl Permi õpilasmalevalased. Algul me nendega ei suhelnud hiljem saime tuttavaks tegime mõned jalka mängud. Kuskil peol kiskuks ,aga nendega tüliks ja nad said korralikult peksa. Ja päris paljud täitsa asjata.Kui jõudis kätte nende lõpupidu kohalikus klubis oldi valmis neile mälestuseks veel üks keretäis andma.Aga krt nad olid kohalike muulastega kontakti saanud ja need omakorda olid dessantnikud kohale ajanud . Oma 15-20 dessantniku täägid vööl. Heh need lõid asula meiesugustest kutsikatest kiirelt puhtaks.Kõva käega poisid olid sest järgmine päev oli asula sante täis:-) Lõhkusid ka natuke veel majade koridorides akna klaase jne. Aga siis panid jooksuga minema kui naabri vanamees välja läks:-) . Oleks siis mõistust peas olnud oleks kogu jama olemata olnud need permikad olid tegelt väga toredad venelased .
Postitatud: 11 Juun, 2009 15:18
Postitas kalleb
täägid pole harilikult sõduritel vööl ,kui siis ainult dnevalnoil
ja dessandil olid reeglina AKSU automaadid ning neile polnudki harilikult tääke komplekteeritud
niiet lugu kahtlane ,võisid muidugi kusagil operatsioonil olla ja sealt tulla

Postitatud: 11 Juun, 2009 22:06
Postitas Janka
Erik kirjutas:
Kes Männimäe eesosas olid?
Ikka ja jälle helesinised. Musti või punaseid paguneid ei mäleta et oleks üldse näinudki.
Männimäel linna servas oli väike maa-ala ladudega. Samas ka garaazhid autode jaoks. Kahtlustan, et miski
НЗ-värk, sest kogu aeg oli karaul peal ja vahel avati väravat sisse-välja liikuvale Zil-131'le. See võis vedada karauli vahetust või oli mõnel ohvel (korrapidaja?) tolles aiataguses tegemist. Mäletan ka jalgsi Riia mnt.-l valvepostidele liikumist. Kust tääkidega relvis kamp oma teed alustas, ei teagi. Võimalik, et Motodroomi bussipeatuse juurest sigala territooriumilt.
Ja neid väeosi võis ju olla erinevate numbritega. Kokku olid ikkagi kõik üks õhudessandiga seotud punt - jalamehed, autobatt, Suislepa lennuväli, Väluste polügoon jne... helesiniste pagunitega.
Postitatud: 11 Juun, 2009 23:58
Postitas jackpuuk
Kalleb, kas AKMS või AKS-74 oli põhirelvaks, AKS-74U käis teatud erialade juurde, nagu granatomjhotsikud ja AGS-i vennad.
Postitatud: 12 Juun, 2009 10:24
Postitas Lupus
AKS-74U ei osanud neil küll kordagi näha . Kuigi nad pea iga päev meie koolis mööda marssisid suund siis Väluste poole.
Aga see jutt mis siin enne rääkisin . Ega neid siis ametlikult ülessandele ei saadetud . Neil olid ka arvatavalt linnaluba või mis iganes. Ja seda juttu võiks rääkida veel päris paljud poisid mine ja kontrolli kui tahad
Postitatud: 12 Juun, 2009 12:13
Postitas Aspelund
Suislepa lennuväli oli minu teada seotud pigem Ostrovis oleva lennuväljaga, mitte Viljandi dessantlastega. Nad käisid seal küll hüppamas (ja üks kaotas järve kukkudes ka oma elu).
Viljandis olid nende territooriumid Männimäel (KEK-i ja Metsakombinaadi vastas), kunagise Motodroomi juures (Riia mnt, Anton Irve ja Tooma tänava vahelises nukas) ning kaks vastastikku asuvat territooriumi kesklinnas. Lisaks veel lasketiir Välustes ning sigala Saarepeedi tee ääres, umbes kümmekond km Viljandist.
A.
Postitatud: 06 Aug, 2009 23:46
Postitas karol27
Täpselt nii... Otsene alluvus Suislepal Ostrovile.
Suislepas käidi madruste vormis. Mul on pildid ka kusagil. Enamus CA tähistega või mf. 1983.a. oli umbes 25 üleajateenijat koos ohvitseridega.
Enamus praporid. See, kes kaubitses oli dobershtein (kolme punni prapor).
Sideväeosa ja tagalas olid väga sõbralikud üleajateenijad. Enamus madruseid ei tahtnud autojakku ja lennuväljale tööle minna. Välja lasti ka sealt vähe, aga pühade ajal anti rivi korras pits viina ja siis ohvitserid naersid ajateenijaid. Medaleid jaotati seal ka tihti. Olin ise laps veel, aga see ei unune, kuidas sai kakeldud muulaste ohvitseride tattidega.
Postitatud: 06 Mär, 2010 1:26
Postitas arkan
Postitatud: 06 Juun, 2007 22:33 Teema:
--------------------------------------------------------------------------------
Nõukogude Armees spetsnazil oma vormi ei olnudki - tvaline ehk maaväe spetsnaz kandis vdv vormi üks-ühele, mereväe spetsnaz kandis merejalaväe vormi. Alles peale 1991 aastat tulid eritunnused käistele, millest levinuim on GRU spetsnazi üldembleem - must nahkhiir. Sellistag tuleb ettevatalik olla.
_________________
Postitatud: 11 Juun, 2009 15:10 Teema:
--------------------------------------------------------------------------------
siin paar pilti nimetusega viljandi 1990
viimase pildi tagaplaanil ongi vennad kellel "mabuta" seljas.VDV-s seda ei olnud,kasutas ainult GRU
Postitatud: 28 Mär, 2010 13:15
Postitas Prohvet Maltsvet
87-88 afgaanis spetsnazis teenides oli vormiks nn eksprementaal- või tava sõdurivorm. kanti veel nn langevarjuri e kõrgevormi, op-idel kanti ka duhhide rõivastust.
Postitatud: 28 Mär, 2010 13:39
Postitas ivanorav
Mitt midagi ei saa aru,köik vormid on segamini isegi samal pildil,Peszankad,Afgankad-florad.
mingil tondil on veel lausa AKM 80.-te löpus?