www.militaar.net

See 5.5a on ilmselt üsna optimistlik hinnang, google pakub 7-9a pikkust lendu. Aga isegi see 5.5a, kes nii kaua seal plekk tünnis vastu peaks pidama ja ega seal kuu pinnal asi paremaks ei muutu.

Taoliste lendude jaoks on vaja leiutada ka inimese uinutamine ja kohalejõudes äratamine - terve tehnoloogia. Nagu ulmefilmis. Inimese elutegevuse toetamine nii pika aja jooksul suure massi- ja ruumipiiranguga on lihtsalt liiga kallis ja keeruline. Õhk, vesi, toit, liikumine, vaimne tervis, väljaheide jne.

Hetkel me oleme kosmosetehnoloogiates nii lapsekingades, et mõttekam tundub olevat Maa elukõlblikuna säilitamine, sh ka võitlus igasuguste eksistentsiaalohutudega nagu asteroidid, haigused, gammapursked jne.

Hiigelrakettide tehnoloogia on meil peale Kuu-lendude lõppemist enamvähem paigal tammunud, pole nõudlust.

Kapten Trumm kirjutas: ↑09 Juun, 2025 12:43Inimese elutegevuse toetamine nii pika aja jooksul suure massi- ja ruumipiiranguga on lihtsalt liiga kallis ja keeruline. Õhk, vesi, toit, liikumine, vaimne tervis, väljaheide jne.

Ei ole nõus, mikroökosüsteemi loomine on ikka lihtsam.

Kapten Trumm kirjutas: ↑09 Juun, 2025 12:35 Kuskile kaugemale lendamiseks ongi vaja hulka kiiremaid lahendusi.

ussiaugud ?
https://en.wikipedia.org/wiki/Wormhole

Vahemaad Päikesesüsteemis ei ole kosmilised ja ulmelised. Piisaks vaid konstantsest 0.5G kiirendusest (ja aeglustusest),et vahemaade läbimine muutuks päevade küsimuseks, näiteks Marsile umbes kahega ja Saturnini, kust edasi tõesti ei ole reeglina väga mõtet minna, kaheteistkümne päevaga (oleneb suhtelisest asukohast jne). Ka 0.1G kiirendusega jõuaks Marsile nädalaga. Sellised kiirused jääksid maksimaalselt 1% C juurde nii, et relatiivsus ei mängiks mingit roli. Ehk siis ajakulu oleks täiesti võrreldav meresõitmisega kuni viimase ajani. Senine kosmosesondide reisimise suur ajakulu tuleneb sellest, kui meresõidumetafoori edasi kasutada, et tegemist ei ole isegi mitte aeru- ega purjejõul liikumisega, vaid puhtalt meres triivimise käbi asukohta jõudmisega. Küsimus on selles, et maapinnalt startides on keeruline piisavalt kütust kaasa võtta, sest Maa gravitsatsioonikaevust väljatulemine on väga vaevarikas ning siia maani on kanderakettide kandevõimes iga kilo arvel olnud. Selle lahendaks avakosmoselaevad, mis ei olekski mõeldud atmosfääri laskuma, millele veetakse kütust orbiidile ette muud moodi - kas effektiivsete korduvkasutatavate rakketidega või kosmoseliftiga. Või lahendaks selle küsimuse mingi mittekeemilist reaktsiooni kasutava tõukeallika kasutusele võtmine. Seega küsimus on pigem infras ja mootoris kui vahemaades endis.

Ka on Veenus koloniseerimise mõttes perspektiivikas oma tihedale atmosfäärile ja kummalisele pöörlemisele vaatamata. Tihe ja raske atmosfäär tähendab, et seal on lihtne teiste gaaside najal hõljuda ka kõrgustel, kus temperatuur ja rõhk on meeldivad. Mitte ainult, raske gaasiga atmosfääris on heeliumi kandevõime sellevõrra suurem. Samuti on sinna umbes 50km kõrgusele kosmoselaevadelt laskumine suhteliselt lihtne, mis muudab varustamine ja reisimise kergeks. Väga aeglane pöörlemine ümber oma telje tähendab seda, et täiesti reaalne on püsida kogu aeg Päikese poolt valgustatul poolel ning saavutada kõrge päikesepaneelide tootlus. "Raske" atmosfäär tähendab ka seda, et pilvedest on võimalik käia väävelhapet ammutamas, millest siis vesinikku ja hapnikku lagundada. Ka planeedi pinnalt võivad heeliumiõhupallid üllatavalt raske koorma üles vedada, kui seal tekitada näiteks robotmasinate kaevandus vms. Tihe atmosfäär lihtsustab ka ka raskete asjade laskumist pinnale. Loomulikult on küsimus tormituultes ja temperatuurides jne. Tteoreetiliselt aga võimatu Veenusel midagi üles seada ei ole. Eriti kui valikuvariantideks on Marsil 50km sügavuse augu kaevamine või Veenusel 50km kõrgusele suure õhulaeva ehitamine.

Sama moodi on ka Merkuuril oma voorused - see planeet Päikesel väga lähedal ning on nagu Kuu alati ühe poolega Päikese suunas. See tähendab, et on olemas videvikutsoon, kus Päike horisondi kohal paistab, aga temperatuurid madalamad. Suhteline pöörlemise puudumine tähendab, et paneelid saaksid kogu aeg ühest suunast valgust ning väga lihtne oleks ehitada elamud või viia jahutus Päikese eest varju ning nii temperatuure reguleerida. Merkuuri pinnas oli vist ränirikas, kus oleks teoreetiliselt võimalik hapnikut eraldada.

Ehki siis nüansse ja võimalusi on palju. Ei maksa ainunlt doompostida ja teleporteritest unistada.

Kapten Trumm kirjutas: ↑09 Juun, 2025 12:02

Kalakala kirjutas: ↑09 Juun, 2025 10:13

Kriku kirjutas: ↑09 Juun, 2025 10:03 Ei ole. Europal on jääkatte all vedel ookean, mida looded soojendavad. Vee all elades ei peaks muretsema ei sooja ega kosmilise kiirguse varjestuse pärast. Tõsi küll, jää on 20 km. paks.

Titaanil annab seismiline aktiivsus sooja. Titaan võib tegelikult olla parim kandidaat koloniseerimiseks, kui sinna kuidagi kohale saab.

Pealpool jääd on jälle maru hea bitte koinida ja tehisaru treenida. Jahutus on nende tegevuste juures üks suur probleem.

Päike vaadatuna Titaanilt paistab ühe suurema tähena, kust saada bittide koinimiseks energiat?
Väike video eri Päikesesüsteemi planeetidel nähtava päikesetõusu kohta:
https://www.youtube.com/watch?v=-MtB7nuzNx8

Kui jää all on soe vesi siis energia probleem on lahenduv. Temperatuuride vahe pealt saab alati midagi käima panna. See ei saa olema meie maises mõistes eriti efektiivne kuid kosmoses ongi asjadel teised mastaabid. Üks ressurss mida seal alati palju on on aeg.

London Bridge kirjutas: ↑09 Juun, 2025 13:35Tteoreetiliselt aga võimatu Veenusel midagi üles seada ei ole. Eriti kui valikuvariantideks on Marsil 50km sügavuse augu kaevamine või Veenusel 50km kõrgusele suure õhulaeva ehitamine.

Auk, kui see oleks pigem kraater kui auk, oleks ja jääks stabiilseks. Selle tegemine oleks ühekordne tegevus, kuigi muidugi väga kulukas.

London Bridge kirjutas: ↑09 Juun, 2025 13:35Sama moodi on ka Merkuuril oma voorused - see planeet Päikesel väga lähedal ning on nagu Kuu alati ühe poolega Päikese suunas. See tähendab, et on olemas videvikutsoon, kus Päike horisondi kohal paistab, aga temperatuurid madalamad. Suhteline pöörlemise puudumine tähendab, et paneelid saaksid kogu aeg ühest suunast valgust ning väga lihtne oleks ehitada elamud või viia jahutus Päikese eest varju ning nii temperatuure reguleerida.

Kraatrites on ka alalised varjud ja sellele vastavalt jäine temperatuur. Merkuuri suur miinus on, et see on kasulikest orgaanilistest ühenditest umbes sama puhas kui Kuu.

Lemet kirjutas: ↑09 Juun, 2025 12:21

Antarktias on oluliselt paremad tingimused kui Marsil aga me pole pmst suutnud sellega midagi teha

Oleme ikka. Näiteks NSF McMurdo jaam. Taristu hõlmab ligikaudu 146 erineva suurusega hoonet, sealhulgas
remonditöökojad, ühiselamud, kontorid, tuletõrjejaam, elektrijaam, veevärk ja satelliitside.
Meelelahutusvõimaluste hulka kuuluvad raamatukogu, kohvik, klubid, pood ja spordisaalid.
AP Crary teadus- ja tehnikakeskus teadusuuringute jaoks, sealhulgas laborid ja soolase veega akvaarium.
Sisaldab sadamat, kahte lennuvälja ja helikopteri maandumisplatse.
Ühendatud maapealsete kommunikatsiooniliinidega vee-, kanalisatsiooni-, telefoni- ja elektriliinidega.
Suvehooajal kuni 1100 inimest nädalas.
Talvehooajal kuni 200 inimest nädalas.
Aastas läbib jaama 2300 inimest.
Aastas pakutakse 147 956 einet.

McMurdo on isevarustusest sama kaugel kui Mars. Mis on ühe inimese aastane kulu McMurdos toimetades ?

https://nomads.com/cost-of-living/in/mcmurdo-station

Marsi puhul tuleb see korrutada vist kolmekohalise arvuga.

Aga mis on maksumus ? See kajastab tööd mida Maal tuleb teha. Ehk siis ühe inimese Marsil elamine eeldab et Maal on terve kari kes teda üleval peab.


Ma olen igati teadusbaasi poolt, kuid see jutt et "Mars on backup kui Maal kõik p.... läheb" - see on ajuvaba.

Et enne keerame Maal kõik perse ja siis hakkame Marssi elamiskõlblikuks muutma? Äkki oleks kergem Maa elamisväärsena hoida? Praegu on veel täitsa elatav ja Marsiga võrreldes lausa imetore koht. Koonerist Eesti talupoeg küsiks, et kas raha pole tõesti millegi vajalikuma peale kulutada.

Kriku kirjutas: ↑09 Juun, 2025 13:49Kraatrites on ka alalised varjud ja sellele vastavalt jäine temperatuur. Merkuuri suur miinus on, et see on kasulikest orgaanilistest ühenditest umbes sama puhas kui Kuu.

Päikesepaneelidega oleks aga samalajal tagatud lõputu ja pea tasuta energiavaru, millega eluruume temperatuur manageerida. Kavalalt ehitades ei oleks suur kunst ka ühel pool valli või seina Päikse käes veetorusid soendada ning siis soojusvahetiga eluruume kütta ning teisel pool varjus vajadusel jahutada. Ei ole võimatu ka ka näiteks x% läbipaistvast alumiiniumist akende taga päikse käes peesitamine. 0.5G kiirendusega oleks Merkuur 3-4 päevatee kaugusel. Mingit luksorgaanikat, millega varustamist kohapeal photosünteesiga ei taga, jõuaks sinna vabalt vedada.

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juun, 2025 13:53 Ma olen igati teadusbaasi poolt, kuid see jutt et "Mars on backup kui Maal kõik p.... läheb" - see on ajuvaba.

Ei ole, küsi dinosauruste käest.

Qwerty226 kirjutas: ↑09 Juun, 2025 14:22

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juun, 2025 13:53 Ma olen igati teadusbaasi poolt, kuid see jutt et "Mars on backup kui Maal kõik p.... läheb" - see on ajuvaba.

Ei ole, küsi dinosauruste käest.

Iseseisev Marsi koloonia ? Isegi kui see oleks reaalne, siis pakuks heal juhul mõni miljonit kõrgelt kvalifitseeritud inimest kes elaksid väga spartalikes tingimustes ja töötaks mingitsorti Lõuna Korea tööstusdiktatuuri tingimustes.

Probleem on ikka selles et seal ei ole mitte midagi. Ei ole vaba vett, atmosfääri, magnetvälja, orgaanikat. Maa peale tuumatalve oleks ikkagi parem koht kuna vesi ja magnetväli ja atmosfäär jääks alles.

Veenuse terraformimine oleks realistlikum plaan.

Isiklikult, kui eluruumiga kitsaks läheb siis vaataksin pigem ookeanipõhja poole kui kuhugi teisele planeedile.... Muidugi kui ütlete, et planeet Maa lähiajal põrmustatakse eks siis vaataks kaugemalegi.

London Bridge kirjutas: ↑09 Juun, 2025 14:13Mingit luksorgaanikat, millega varustamist kohapeal photosünteesiga ei taga, jõuaks sinna vabalt vedada.

Esiteks peaks kohale vedama orgaanika, millega kohapeal fotosünteesi tagada. Merkuuril pole isegi karbondioksiidi vähegi kasutatavas koguses (kuigi süsinik iseenesest on olemas: https://theconversation.com/discovery-o ... past-55940). LISATUD: lämmastikku ka mitte.

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juun, 2025 14:29Isegi kui see oleks reaalne, siis pakuks heal juhul mõni miljonit kõrgelt kvalifitseeritud inimest kes elaksid väga spartalikes tingimustes ja töötaks mingitsorti Lõuna Korea tööstusdiktatuuri tingimustes.

Mõni M on juba väga suur homo sapiensi populatsioon. Maa jõudis sinnani umbes viimase jääaja lõpul. Endogaamse populatsiooni suurus algab ca. 500-st. Kui õnnestuks 1000 inimest Marsile autarkselt elama panna, siis oleks juba punkt kirjas.

See orgaanika toimiks ainult kupli all, nii et päris terraformimist teha ei õnnestuks.