www.militaar.net

PATRIOOT kirjutas: patrioot

kuna jube kiire endal... sis vastan nii... (mida võime edasi lahata) kui ma olen juba vaenlase TAGALAS ja mul on SUMMUTIGA relv.... sis ei kuulu ma kindlasti enam regulaarvägede koosseisu... seega JAH. sel hetkel pead tunded kõrvale heitma ja oma ülesandele keskenduma.. mis saaks sis, kui see neiu põgeneks ja sellest räägiks....(mis on tõenäoline ) või lihtsalt pimeda valangu sinu suunas laseks jooksu pealt..... kas see ei hoiataks vastaseid? kui tõenäoline on sis, et oma asjadega sealt ühes tükis minema saad?

hummel kirjutas: EDIT: Pärnu pati laialisaatmise ettepaneku oli kv juhtkond teatavasti ise teinud, kui aastaid tagasi arenguplaane koostas ja kaminale esitas. Ise pean väeosade arvu vähendamist õigeks, kui pole kavas suurendada ajateeniajte arvu. Suuremas pundis korraga jalaväe väljaõpet tehes tuleb asi ka paremini välja. Samas tuleks Pärnu linnakule siiski kaitseväeline otstarve leida.

aga kuidas siis KV juhtkond seda laiali saatmist põhjendas... Teatavasti(nagu ma ka eelmises arvamuses arvasin) on ju eesti kaitse on ju suht nõrk

Naljakas on vaadata, kuidas teema kisub pigem "kas tapaksin vaenlase naisvõitleja".
Omalt poolt lisaks - ei mingit probleemi. Oli kord lammas, et pottide-pannide tagant oma elu ja tervisega amatsooni mängima tulla - leiab ka sealsamas oma otsa! Ise teab, mis teeb, minul küll süda haledaks ei lähe. Tina saab, nagu iga teine.
Lahingus pole vaja liiga palju järele mõtlema jääda - toob hukatust.

Ei tahaks siin enam sõna võtta Pärnu kohapealt. Kui üles otsida, siis on see kõik kirjas eraldi teemas. Igatahes Eesti riigikaitse sellest nõrgemaks kindlasti ei jää, kui allüksused on koondatud suuremateks õppekeksusteks. Küll aga jääb järele teatav osa raha, mida saab otstarbekamalt suunata. Kaitseväelased pole süüdi selles, et kaitsevägi on nii väikseks kuivatatud, et tegelikult piisaks kogu krempli rahuaegseks õpetamiseks ja ülalpidamiseks vaid paarist linnakust.

Huvitav on see,et selline organisatsionn nagu piirivalve on riigikaitsest sõja ajal välja lülitatud. Sõja ajaks piirivalvel sisuliselt ülesanded puuduvad .Aga paljud piirivalvurid on valmis sõja puhul relvaga käes vaenlasele vastu astuma.

PATRIOOT kirjutas:.. kui peaks juhtuma et sa satud vastasega nt. maja puhastades kokku... ta on algselt seljaga sinu poole ja vaatab aknast välja, sina hiilid talle seljataha ja teda sihtides karjud: käed ülesse... tulistan.. seepeale keerab too end ümber ja seal on alles 18 aastaseks saanud neiu... automaat käes

Identifitseerides akna peal olijas relvaga vaenlase - laseksin ta kõigepealt korralikult maha ja siis vaataks edasi.
Ma mõtlen seda tõsiselt.
Ta ei ole ju seal akna peal lihtsalt värsket õhku hingamas - tõenäoliselt sihib ta mu kamraadi
Ja teiseks ei oleks mul maja puhastades võimalust sentimentaalsusteks - võibolla nurga taga on järgmine konega "tegelane" kellele esimese tegelasega "käed üles!" mängimine annaks võimaluse mind tappa.
Neiu muutub neiuks ilma relvata - vastasel juhul on ta sihtmärk.

paharet kirjutas:Huvitav on see,et selline organisatsionn nagu piirivalve on riigikaitsest sõja ajal välja lülitatud. Sõja ajaks piirivalvel sisuliselt ülesanded puuduvad .Aga paljud piirivalvurid on valmis sõja puhul relvaga käes vaenlasele vastu astuma.

Siseministeeriumi valitsemisalas olevad piirivalveameti ja päästeameti üksused lähevad vajaduse korral (nt. sõjaajal või kriisiolukorras) valitsuse poolt kehtestatud korras kaitseväe koosseisu.

Võtaks selle teema üles, kes mis väljaõppe saanud on? Ja mida keegi reaalselt sõja olukorras tegema hakkaks.

Endal: 1)mineerimine
2)kuulipilduja (sõja olukorras lähen "pritsu" taha)

Mereväe kaugluure.

Marissa kirjutas:

paharet kirjutas:Huvitav on see,et selline organisatsionn nagu piirivalve on riigikaitsest sõja ajal välja lülitatud. Sõja ajaks piirivalvel sisuliselt ülesanded puuduvad .Aga paljud piirivalvurid on valmis sõja puhul relvaga käes vaenlasele vastu astuma.

Siseministeeriumi valitsemisalas olevad piirivalveameti ja päästeameti üksused lähevad vajaduse korral (nt. sõjaajal või kriisiolukorras) valitsuse poolt kehtestatud korras kaitseväe koosseisu.

See oli varasema riigikaitse kava järgi uue järgi piirivalvel sõja puhul riigikaitselised ülesanded puuduvad ja pole ka ettenähtud kaitseväe koosseisu minekut.On ainult mingi udune jutt appi tulevate üksuste vastuvõtu tagamisest.

paharet kirjutas: See oli varasema riigikaitse kava järgi uue järgi piirivalvel sõja puhul riigikaitselised ülesanded puuduvad ja pole ka ettenähtud kaitseväe koosseisu minekut.On ainult mingi udune jutt appi tulevate üksuste vastuvõtu tagamisest.

Millegipärast tund aega tagasi loetud seadus seda ei öelnud ... Aga tegelikult ju nii, et piir esimene mis löögi saab ...

Marissa kirjutas:

paharet kirjutas: See oli varasema riigikaitse kava järgi uue järgi piirivalvel sõja puhul riigikaitselised ülesanded puuduvad ja pole ka ettenähtud kaitseväe koosseisu minekut.On ainult mingi udune jutt appi tulevate üksuste vastuvõtu tagamisest.

Millegipärast tund aega tagasi loetud seadus seda ei öelnud ... Aga tegelikult ju nii, et piir esimene mis löögi saab ...

Ainuke punkt kus on Siseministeeriumi alluvuses olevad üksused sees on "Rahuaja riigikaitseseadus" §17.Ei "Sõjaaja riigikaitseseadus"-es ega "Sõjalise kaitse strateegilises kava"-s ei ole sellest sõnagi juttu.Ometi on need seadused just need mis reguleerivad tegevust sõja ajal.
Loomulikult on piirivalve see kes saab esimese löögi ja kannab kaotusi ja kellest lihtsalt tankid üle sõidavad kuna tankitõrjerelvad puuduvad.

Esimene valik: Metsavend
Aga muidu:
*Täpsuslaskur
*Luure
*Pioneeri asjandus veel pooleli - aga sõjaajaks peaks selle asjaga kah ühele poole saama.

kapralheinz kirjutas:Mereväe kaugluure.

seleta seda natuke lahti (tundub huvitav asi)

enda eriala... jalavägi

1990.a. kui taastati Kaitseliit, astusin sinna kõhklemata. Võtsin osa ka skandaalsest piiritulpade paigaldamisest Venemaa territooriumile. Teadsin, et see on minu kohus isa, vanaisa, vanaonu, äia ja veel mitmete sugulaste ees, kes sõdisid II maailmasõjas ja ka Vabadussõjas. Hiljem, kui pidin endale aru andma oma vanust ja puuet käimisel, üldse hakkas Kaitseliit juba tõsisemalt trenni tegema, loobusin.
Üks asi on ärplevalt kuulutada oma valmisolekut minna rindele, teisalt kuidas sealse olukorraga toime tulla. Kindlasti tuleb üle saada hirmust, kas sellega tuleb igaüks toime?
Kokkuvõtteks on väga meeldiv, et Eesti noored selliseks ohvriks valmis on.

Kui rindel tuleksid minu vastu naised relvaga ja on valmis tapma, siis ei ole valikut - tuli peale.
Rinne on üldse selline koht, kus on piiritletud vaenlane ja sõber. Vaenlase rünnaku korral tuleb talle vastu hakata soost ja vanusest olenemata.