Tallinna "vabastamine"
Meenutades kadunud vanemate juttu(ema oli tollal Tallinnas,isa osales harutee lahingus,sealt kaarega ka läbi metsade Tallinna poole),siis ei teadnud rahvas suurt midagi sellest,et Tallinnasse sisse tulevad väed eesti rahvusest on,istuti varjus ja kardeti mis juhtuma hakkab,oodati röövimisi ja vägistamisi.Alles järgmisel päeval,kui sõna levima hakkas,julges rahvas välja tulla peidukohtadest.Nii et lilledega vabastajate juttu ei maksa jah tõsiselt võtta.Ja veel,isa jutust,kui nad erariided olid saanud ja Tallinn juba paistis,peeti nad venelaste patrulli poolt kinni ja viidi Pääskula vana kõrtsi.Seal olla olnud suur peegelsein rinna kõrguselt läbi lastud.Taadil oli rahakoti vahel paar pakki sahariiniga,neid nähes oli mingi vene naga karjuma hakanud,et sakslastel on sellised ja tahtnud neidki maha lasta.Päästis neid siiski sellest ühel poistest säilinud Eesti Vabariigi isikutunnistus,mis oli 41-sel aastal vene valitsuse poolt üle tembeldatud.Lasti nad siis tulema kohustusega Kawe keldrisse ennast mellima minna.Ega ta sest suuremat rääkida ei tahtnud,vahel,kui pitsi võttis siis ikka pajatas,oli mõlemal poolel,et hiljem mopist pääseda,siis vedas virtsu KBF-le sütt.Tema kommentaar oli,et loll ja segane aeg oli,millega tuleb ilmselt ka nõustuda.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Tallinn 1944
Lugesin just Laari Mardi viimasest raamatust täna nende sündmuste kohta, eks ta ühendab erinevad mälestuskillud Tallinna septembrisündmustest 1944 kenaks tervikuks.
Mind aga hakkas huvitama küsimus, et mis saksa sõjavange seal ühel fotol mööda Pärnu mnt. aetakse? Ehk kus nad kinni kukkusid, viimased sakslased lasid Tallinnast ju jalga 22.09 öösel!
Mind aga hakkas huvitama küsimus, et mis saksa sõjavange seal ühel fotol mööda Pärnu mnt. aetakse? Ehk kus nad kinni kukkusid, viimased sakslased lasid Tallinnast ju jalga 22.09 öösel!
Vene-eesti SU-85 tank, 1944
Lgp. foorumi kollegid/lugejad;
Estoloog, oma 21 veebruari 2007 a. postituses, postitas kuus väga huvitavad fotod Tallinna vabastamise kohta.
A.) Esimene foto on ühest vene SU-85 tankist (Nr. 1021); see oli mulle eriti silmapaistev.....ja mul on ka mittu küsimused selle foto kohta:
- Milline vene-eesti üksus kasutas need SU-85 tankid?
- Mis oli selle üksuse operatiivne ajalugu?
- Milline tähendus on selle "1021" numbril?
- Kas vene-läti ja vene-leedu SU-85 tanki üksused ka eksisteerisid?
B.) Viies foto Estoloogi postituses on mulle ka väga huvitav, sest ma arvan et see auto, mis pöörab paremale, on üks ameerika sõjaväe Lend-Lease Willis Jeep MB. Siin siis minu küsimused selle foto kohta:
- Kas teised fotod ami Willis Jeep'idest eestis (ja ka lätis ja leedus) - aga vene sõjaväe kasutuses - eksisteerivad? Eriti tahaksin näha fotod nendest ami Jeep'idest numbrimärkidega ja ka kollase US Army auto seerianumbritega, mida tihti mootorikatte peale maaliti.
- Millised vene või vene eesti/läti/leedu üksused baltikumis kasutasid need ami Jeep'id teise maailma sõja aastate jooksul?
Ma valmistasin ühe värvitahvli sellest SU-85 tankist (siin ta on Teie kaalutuseks), aga tahaksin väga veel mõned värvitahvlid ami (või ka CW riikide) sõjaväe Lend-Lease'i Jeep'idest/veoautodest/tankidest sõjaajal baltikumis joonistada.
Tänud ette abi eest.
Terv.;
Arvo L. V.

Estoloog, oma 21 veebruari 2007 a. postituses, postitas kuus väga huvitavad fotod Tallinna vabastamise kohta.
A.) Esimene foto on ühest vene SU-85 tankist (Nr. 1021); see oli mulle eriti silmapaistev.....ja mul on ka mittu küsimused selle foto kohta:
- Milline vene-eesti üksus kasutas need SU-85 tankid?
- Mis oli selle üksuse operatiivne ajalugu?
- Milline tähendus on selle "1021" numbril?
- Kas vene-läti ja vene-leedu SU-85 tanki üksused ka eksisteerisid?
B.) Viies foto Estoloogi postituses on mulle ka väga huvitav, sest ma arvan et see auto, mis pöörab paremale, on üks ameerika sõjaväe Lend-Lease Willis Jeep MB. Siin siis minu küsimused selle foto kohta:
- Kas teised fotod ami Willis Jeep'idest eestis (ja ka lätis ja leedus) - aga vene sõjaväe kasutuses - eksisteerivad? Eriti tahaksin näha fotod nendest ami Jeep'idest numbrimärkidega ja ka kollase US Army auto seerianumbritega, mida tihti mootorikatte peale maaliti.
- Millised vene või vene eesti/läti/leedu üksused baltikumis kasutasid need ami Jeep'id teise maailma sõja aastate jooksul?
Ma valmistasin ühe värvitahvli sellest SU-85 tankist (siin ta on Teie kaalutuseks), aga tahaksin väga veel mõned värvitahvlid ami (või ka CW riikide) sõjaväe Lend-Lease'i Jeep'idest/veoautodest/tankidest sõjaajal baltikumis joonistada.
Tänud ette abi eest.
Terv.;
Arvo L. V.

Tere,
Mõned pildid Lend-Lease masinatest

http://rapidshare.com/files/81223643/1839.rar

http://rapidshare.com/files/81223937/1840.rar

http://rapidshare.com/files/50079215/1364.rar
Võibolla leiab nendest failidest midagi kasulikku.
Kui pdf fail ei avane, siis muutke nimi eestikeelseks.
Mõned pildid Lend-Lease masinatest

http://rapidshare.com/files/81223643/1839.rar

http://rapidshare.com/files/81223937/1840.rar

http://rapidshare.com/files/50079215/1364.rar
Võibolla leiab nendest failidest midagi kasulikku.
Kui pdf fail ei avane, siis muutke nimi eestikeelseks.
Selles esimeses postis on mees nimega Joan Pekri. Taoli minu vanaisa vend. Abikaasa on tal siiani elus.
Pekri andis Mati Talvikule ETV interviuu kus ta rääkis detailidest mis jutus kui nad Tallinna saabusid ja kuidas nad Tallinn jõudsid.
Kahjuks pole mul seda filmijuppi. Seal ta ütles, et tema korraldusel (see vajab täpsustamist...) viidi Pikahermani torni punalipp mis paigaldati sinimustvalge kõrvale. Alles järgmine hommik võeti Eesti lipp maha, kui ülejäänud väeosad ka Tallinna jõudsid.
Proovin lähiajal Edaga )kes oli/on ta abikaasa jutule saada ning ifot küsida, ehk on kuskil mingid mälestused olemas.
Pekri andis Mati Talvikule ETV interviuu kus ta rääkis detailidest mis jutus kui nad Tallinna saabusid ja kuidas nad Tallinn jõudsid.
Kahjuks pole mul seda filmijuppi. Seal ta ütles, et tema korraldusel (see vajab täpsustamist...) viidi Pikahermani torni punalipp mis paigaldati sinimustvalge kõrvale. Alles järgmine hommik võeti Eesti lipp maha, kui ülejäänud väeosad ka Tallinna jõudsid.
Proovin lähiajal Edaga )kes oli/on ta abikaasa jutule saada ning ifot küsida, ehk on kuskil mingid mälestused olemas.
Vabadus on piiratud paratamatus...
Kui tõde üldse olemas on, on see võitluse küsimus.
Kui tõde üldse olemas on, on see võitluse küsimus.
“Kellel siis kergem oli?”
Ajaleht “Noorte hääl”, 8.mai 1970. Autor: J.Paalma.
354. polgu 1. pataljoni luurerühma jaokomandöri seersant Richard Korro meenutab:
"Meeldivamad mälestused on muidugi sünnimaaga seotud, kasvõi Tallinna vabastamine. Liikusime oma rühmaga Simuna kandis, kui ratsakäskjalg meid kiiresti tagasi kamandas. Milles asi, ei öelnud. Arvasime, et olime liiga ette rutanud. Aga siis võeti meid metsa vahel rivvi ja öeldi: "Hommikul peab Tallinn vaba olema!" See tulek on üldiselt teada. Igal tankil nii kümme meest peal, täistuledega, kiirus missugune, kui lahingolukorda arvestada. Lehmja mõisa juures saime tuld. Kes siis muu kui jälle luurerühm asja klaarima. Veeretasime enda tankidelt maha ja ahelikku. Ei olnud seal laskjatest õigeid vastupanijaid. Mõned granaadid, mõned valangud ja juba nad kadusid. Paistsid kangesti kodukootud natside moodi. Ilusa voori jätsid meile kätte: hobuseid, vasikanahkseid ranitsad akuraatselt ritta laotud, välikateldes toit ja ersatsmesi. Keerasime tolle voori otsa kah linna poole. Aga hinge ajas täis küll. Istunud parem rahulikult oma meepottide juures. Nüüd tankid varsti linnas, meie aga hobustega linkadi-lonkadi järele. Selle viha pärast ei tulnud "Dvigateli" juures hobuse seljast mahagi, kui paar hullu filterveevärgi katuselt meid jälle lasksid. Hakka oma kodu ukse all küürutama. Ei, seda lõbu me neile ei lubanud.
Linn oli tulekahjusuitsune ja inimtühi. Ainult siin-seal liikusid tasahilju aknakaardinad. Kuid inimlik uudishimu võitis. Sinnasamasse Tartu maantele jätsime osa mehi kodulinlastele pärimistele vastama. Jõudsin Toompeale, kus roodukomandörile sai ette kantud linna toimetatud voorist. Öeldi aitäh ja kästi ilus ratsahobune sinna jätta. Mida määrustik ette ei näe, see pole ka lubatud. Aga selle eest sain järgmise öö kodus, omas voodis kahe lina vahel magada"
Ajaleht “Noorte hääl”, 8.mai 1970. Autor: J.Paalma.
354. polgu 1. pataljoni luurerühma jaokomandöri seersant Richard Korro meenutab:
"Meeldivamad mälestused on muidugi sünnimaaga seotud, kasvõi Tallinna vabastamine. Liikusime oma rühmaga Simuna kandis, kui ratsakäskjalg meid kiiresti tagasi kamandas. Milles asi, ei öelnud. Arvasime, et olime liiga ette rutanud. Aga siis võeti meid metsa vahel rivvi ja öeldi: "Hommikul peab Tallinn vaba olema!" See tulek on üldiselt teada. Igal tankil nii kümme meest peal, täistuledega, kiirus missugune, kui lahingolukorda arvestada. Lehmja mõisa juures saime tuld. Kes siis muu kui jälle luurerühm asja klaarima. Veeretasime enda tankidelt maha ja ahelikku. Ei olnud seal laskjatest õigeid vastupanijaid. Mõned granaadid, mõned valangud ja juba nad kadusid. Paistsid kangesti kodukootud natside moodi. Ilusa voori jätsid meile kätte: hobuseid, vasikanahkseid ranitsad akuraatselt ritta laotud, välikateldes toit ja ersatsmesi. Keerasime tolle voori otsa kah linna poole. Aga hinge ajas täis küll. Istunud parem rahulikult oma meepottide juures. Nüüd tankid varsti linnas, meie aga hobustega linkadi-lonkadi järele. Selle viha pärast ei tulnud "Dvigateli" juures hobuse seljast mahagi, kui paar hullu filterveevärgi katuselt meid jälle lasksid. Hakka oma kodu ukse all küürutama. Ei, seda lõbu me neile ei lubanud.
Linn oli tulekahjusuitsune ja inimtühi. Ainult siin-seal liikusid tasahilju aknakaardinad. Kuid inimlik uudishimu võitis. Sinnasamasse Tartu maantele jätsime osa mehi kodulinlastele pärimistele vastama. Jõudsin Toompeale, kus roodukomandörile sai ette kantud linna toimetatud voorist. Öeldi aitäh ja kästi ilus ratsahobune sinna jätta. Mida määrustik ette ei näe, see pole ka lubatud. Aga selle eest sain järgmise öö kodus, omas voodis kahe lina vahel magada"
Tallinn- Pärnu
Tundub küll tühjaks põlenud Endla teatrina see hoone, mis Krizzi fotol. Kamraad iccta peaks foto tegema nagu temaatikas "Enne- varem"
Võrreldes fotosid olen üpris kindel, et tegemist Endla teatri endise hoonega- akende paigutus ja arv tundub küll identne, tõsi küll veidi halb on, et Krizzi fotol osa hoonest puude varjus ja võrdlesin netist leitud pildiga, mis tehtud enne põlemist. Tundub siiski Endla olevat.
Kõigi maade proletaarlased,palun ärge enam kunagi ühinege.
Treimani muuseumimaja
Treimani muuseumimaja

See Su-85 tankihävitaja...võtsin riiulist raamatu: Sõjateedel 1941-1945 (koost August Pähklimägi). Eesti Raamat. Tallinn 1970. Seal sees kaks pilti, kus need tankihävitajad on peal: pilt nr 173 ja 189.
Tõsi, fotod on sellel raamatus kehvakesed ja midagi erilist sealt rohkem välja ei loe. Raamatu sisu on saast, aga see näitab, et SU-85 pidi küllaltki levinud olema.
Tõsi, fotod on sellel raamatus kehvakesed ja midagi erilist sealt rohkem välja ei loe. Raamatu sisu on saast, aga see näitab, et SU-85 pidi küllaltki levinud olema.
Punalipp Pikka Hermanisse 1944:
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=162949
Kusjuures see foto on nii räigelt retuscheeritud tegelikult, et ei ole üldse kindel, millest see kokku tehtud on - arhiivis olen seda originaali vaadanud. Aga lipp oli väidetavalt auguga Saksa lipp, nagu ülaltpoolt saab lugeda. Üks punalipp puha.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=162949
Kusjuures see foto on nii räigelt retuscheeritud tegelikult, et ei ole üldse kindel, millest see kokku tehtud on - arhiivis olen seda originaali vaadanud. Aga lipp oli väidetavalt auguga Saksa lipp, nagu ülaltpoolt saab lugeda. Üks punalipp puha.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist