www.militaar.net

LeBon kirjutas:Vanahalb, Su värvikaid ja vaimukaid kirjeldusi lugedes ei saa öelda muud, kui omal ajal sai soovitatud varasemale korüfeele Tuxile, kes tänaseks paraku jäljetult kadunud: mees, anna raamat välja!!!
Meenutuseks vanadele ja õpetuseks noortele.

Aitäh Olen ise ka siit isand Tux kirjutisi ja kommentaare lugenud ja mul on sama häda: lood tekivad ükshaaval, vastavalt sellele kuidas siinseid mälestusi jõuan lugeda ja endale midagi meenuma hakkab. (näiteks sellised asjad nagu "postagoi" ja "natirka" olin juba vahepeal unustada jõudnud)

Ja las settib natuke - õpetatud kirjamehed ütlevad, et lugu peaks mõne kuu sahtlis vedelema, siis märkad stiilivigu ja seda, et mõnda kohta võiks kohendada.

Nagu varem juba öeldud, asjad pidi olema kontrollimise ajal olemas. Kust võeti, ei huvitanud kedagi. Tavaline oligi jubinate ringkäik, jörgmiseks korraks "varastati" jälle tagasi.
Osade meeste lollus oli muidugi piiritu. Meil oli ka juhtum, et õppustele minek, mehaanik leiab et MTLB-U käigukastis õlitase liiga madal. Kuna kastiõli GSM laost ei saanud, pandi mootoriõli asemele. Tulemuseks lõhutud kast.
Samalaadsel alusel iseliikuv suurtükk 2C1, MAZ-i mootor, õlitaset pole õigel ajal kontrollitud, samadel õppustel saadi keps küljest välja. Kallati jälle mootor õli täis ja sokutati masin kapremonti. Ilmselt zampoteh kasutas oma tutvusi.
Nii ärrmuslikke juhtumeid, kus NZ masinatelt oleks juppe varastatud, samas meilt ei tea.
kadunud või katkiste asjade asemele sokutati rämpsu. Näiteks prügimäelt toodud akusid jms.

meil bataljonis oli kõige püham asi mida valvata, jõusaalivarustus, täpsemalt raskused ehk raud (железа). kui oli juba piisavalt puudu siis mindi ja tehti mõnada naaberkasarmusse röövretk. seal osalesid kõik alates noortest kuni dembliteni välja, ka ülemaid sai hoiatatud.

Meil oli põhiartikkel mida raisati langevarjutropid, soovitavalt uued muidugi(eks ikka akselbantide tegemiseks). Arvestades milline hulk sõdureid brigaadist läbi käis, oli see ikka kogus, mis pihta pandi ikka tohutu. Arvestades, mis trikke tehti nendega vahelelendamise puhul, siis mina zaljotshikute nahas küll poleks tahtnud olla.
Padrunitega olid sellised lood(noh tegelikult raiskamiseks raske nimetada, ehkki tehti ka võtmehoidjaid-avajaid nendest), et alati jäeti omale väike varu, kuna meil vzvodukas oli tore mees ja igasugu proverkade ajal üritasime endast parima anda, vastavalt suhtus ka tema meisse. Padruneid läks vaja öistel laskmistel, kuna helendavad nasadkad sihikule olid minust märkimisväärselt vanemad , eks tuli siis nende puudujääke korvata tihedama tulega . Suht raske on öösel tabavalt lasta, kui rünnaku pikkus on 5 km., aga sihik helendab 500 m. Ükskord tuli roodukal mingil põhjusel mõte korraldada shmon, RD-d raputati tühjaks, kui me ise eemal olime, padrunite kogus oli muljetavaldav. Või taivajaanike, küll tuli hirmus lament pärast, nagu va Julk-Jüri oleks Tootsi kätte saanud . Hiljem hoidsime padruneid mujal, otsisime välja ainult siis, kui laskmaminek oli.