www.militaar.net

Meil olid umbes pooled Baltikumist (kogunesime ühes garaaziboksis, mis sai nimeks "Nemetski štab"), neist eestlasi 10-15%. Ühe semuga olid meil sõjaväepileti nubrid järjest ja ühel päeval läksime, ühel päeval tulime ja ühes väeosas ka teenisime. Minu koolist oli aasta vanem poiss ja sain ka naaberhoovi poisi sinnasamasse teenima.

virulane1 kirjutas:77 a novembris Tallinnast viidi Tbilisi umbes 70-75 meest.Eestlasi vast 25-30.Meie seltskonnas oli ka kadunud Aare Laanemets.Edasi Gori tanki õppessse sattus 7 Eestist oärit meest.Mina, Harri Hovintal Narvast, Kaimo Rink Pärnust ja veel üks Pärnu poiss(Soosalu või Soosaar oli nimi) ja 3 Eesti venelast.Pärast peksti meid nii laiali, et Lenkorani sattusine mina üksi.Polgus ei olnud ühtegi eestlast, algul oli 2 lätlast, hiljem tuli üks leedukas.1,5 aasta jooksul nägin eestlasi ühel korral komandeeringus olles.Minuga koos sinna kanti viidud poisid, kes kohalikus jalaväepolgus teenisid.Enne koju saamist toodi veel kaks eestlast, üks Viljandist, teine oli vist Jõgevalt.Sai nendele siis kohalike olude kohta kiirkursus läbi viidud.Diviisi jalaväepolgus oli üks eestlane aga sellega saime kokku alles koju tulles,Suhtleme väikest viisi siiamaani.
Igatahes vahepeal hakkas juba mõtlemini ka venekeelseks muutuma ja kui koju jõudsin siis ema ültes, et läks paar nädalat enne kui normaalselt eesti keelt jälle rääkima hakkasin. Aga selle eest on nüüd vene keel hästi selge.

Muide samas tankiõppes olin ka mina aastal 1975 novembris, ja Ring`i poisiga sai koos eesti piirivalves oldud 1997-2003

Moskva lähedal Domodedovos sai kunagi ühes gigatehases paar aastakest nõukogude militaarsete vajaduste tarbeks rauda lõigatud(stroibati lähetusel). Kord oli kõva ja vabade inimeste hulka lasti harva. Vaatamata sellele, õnnestus kahel korral eestlasi siiski kohata. Üks ,,Noorte Häält,, lugev seeru istus oma kongiga gaazikus ja ootas sibulakoorma laadimisjärjekorras. Kuna õhtuseid toiduvarusid oli vaja täiendada siis olin minagi vagunite juures aktsioonis ja nii see kohtumine teoks saigi-tänu ajalehele mis autoaknast paistis .Analoogne juhtum oli hiljem Rjazani hospidalis kui vastuvötu ruumis mingi mees mõnuga ,,Vikerkaart,, luges. Venekeelne ,,Raduga,, oli tol ajal üldse kõva tegia -selle abiga sai nii mõnigi tegelane enda usku pööratud.Eriti popp oli selle lugemine ohvitseride hulgas- nood lausa ootasid uusi numbreid.

Head kaasfoorumlased, esmalt häid algavaid pühi teile ja säravat peagi algavat uut aastat.

Tahtsin oma selle aasta viimases teemaalgatuses teha ühe oma tähelepaneku. Nimelt nii palju kui mina olen rääkinud meestega kes vene sõjaväes olid, on põhilisteks teenistuspiirkondadeks olnud Kalingrad, Murmansk ja Arhangelsk ning Ukraina. Enamus muidugi üle N.Liidu laiali, aga miskipärast just need piirkonnad. Kuidas teile tundub, võib siin mingi seos olla või on lihtsalt sattunud mu vestluskaaslasteks juhuslikult sellise piirkonna mehed...

Kaliningradi oblastis oli tõesti arvukalt eestlasi. Seal oli ka palju sõjaväe osasid ka. Muude piirkondade kohta pole küll mingeid seaduspärasusi täheldanud. Murmankis ja Arhangelskis pole ühtegi tuttavat teeninud. Eestlased olid igal pool spetsidena hinnatud ja neid teenis igal pool. Ainult strateegilises raketiväes oli neid vähem või ei olnud üldse. Andmed puuduvad. Põhiosas jaotati kutsealuseid vastavalt eelnevalt kinnitatud jaotuskavale.

No ma ei tea....Ise teenisin Leningradi oblastis ja Leningradi linnas. Mõlemas kohas oli eesti poisse küllaga. ainuüksi meie pataljonis oli eestlasi 25%. Hea sõber, kes läks sõjaväkke pool aastat pärast mind sattus teenima väeossa, mis asus meie omast 5 km kaugusel. Sealgi oli eestlasi nimetamisväärselt. Endal hea töökaaslane teenis Murmanskis, raketivägedes. Üks hea tuttav pani kolm aastat Vaikse ookeani laevastikus. Haapsalu tuttavatest vähemalt viis teeninud Saksamaal jne. Kokkuvõttes, eks too aeg pillutas eesti poisse ikka igale poole

Leningradi oblastis oli eestlasi tohutult palju. Meie polgus näiteks umbes 50-100 mehe vahel pidevalt. 129 Gv.MSP, Kamenkas

Mina tegelikult teeninud ei olegi NL armees, ainult sõjaväelaager Sovetskis ja Kalingradis kordamist miski 55 päeva. Aga oli mul ühiskondlik ülesanne Paide EPT-s pidada sidet ajateenijatega ja küllaltki palju mehi oli Kaud´g -Idas ja nii mõnigi oli Saksa DV-s. Ise olin Kaliningradis koramas 90-ndal aastal, siis paistis kõik juba lõppenud olevat, üks vend kadus meil juba teel Kopli komissariaadist autobusijaama ära. kaliningradis imestati, et nii kaugelt, et jaanipäev tulemas ja kõik teised vennad Lätist ja Leedust ja ka kohalikud venelased olid koju lastud

. Aga polnud viga, eestlasi meid oli kaks ja ka ka kaks Eestimaalast

lisaks. roodukomandör kapteni astmes oli nördinud (1990 Valgevenelane) ja kurtis, et neil ainult 9 mai ja okt. pühad veel alles! Ei jaksa enam toksida, oli äsja asutuse lõpu üritus, keelitasin mehi Leningradi mnt. äärde valvama n minema, ka idapoolse päritoluga vendi

näiteks meie utsebkast Novotserkassis läks sinna toodud eestlastest bribaltiiskii voennoi okrugi tagasi 30 tk 25

eks mängisid rolli ka vanad tallinnad jm et kodule lähemale sai

see kuhu saadeti utsebkast oli patarei ülema teha

kuhu sa pärast seal okrugis sattusid oli vedamise värk ,umbes nagu loterii

aga eks kodule lähemal oli ju ka kliima sarnasem ja lootus koju saada

kasvõi korraks suurem (mõni spetszadatsa ,midagi hankida väeosale jne)

DDR-is oli Eesti poisse omajagu , ise olin dessandis ja meie aastakäigust oli Eestist pärit poisse omajagu . Tsurkasid praktiliselt polnudki oli Baltikum ja venelased enamuses , tankistide hulgas tsurkad enamuses , pole siis imestada ka , kuidas vene tehnika vastu ei pidanud

Pataljon, kus teenisin-Kõrgema sõjakooli БОУП ehkt батальон обеспечения учебного процесса, komplekteeriti ajateenijatega aastakümneid ühe valemi järgi.
25% eestlased, 25% lätlased, 25% leedulased, 25% valgevenelased. Üheks eelduseks sinna saada oli vähemalt keskhariduse olemasolu.

Üks ideoloogia, mida kindlasti arvestati, oli kasutusel juba "raudse feliksi" ajal - ajateenija peaks kodust võimalikult kaugel teenima ja kohaliku rahvast pelgama/kartma. Siis on tal paremini kamandatav.

ja oli mingi poliitika et väiksematesse alamüksustesse (podrardelenie) pandi alati kui võimalus ainult üks eestlane

ilmselt selleks et võimalikult vähem eesti keeles suhelda saaks

ˇ Kallel jumalast õigus, lisaks veel, et enamustesse pograzdelenijetesse ei paigutatud üldse eestlasi

, ilmselt kahjuliku ideoloogia levimise takistamiseks!

Eks need poliitilised juhised eestlaste paigutamiseks olid eri aegadel erinevad. Kui rahvusväeosad laiali saadeti, siis oli põhiline hajutamine. Aga olid ka Kaitseministeeriumi plaanid, kui palju kuhugi saata. Seoses tehnika arenguga tõusis pidevalt vajadus oskajate järgi. Valged inimesed olid hinnas. Ega me ei teagi kui palju kuskil anti altkäemakse, et saada paremat kontingenti.
Kui palju oli ideoloogiat, kui palju oli lihakonserve?

www.militaar.net

Kohtumised teiste eestlastega (ehk sjomadega) Nõuk. sõjaväes

eestlaste paigutamine vene sõjaväes

???

...